AND­RUS NI­LISK: „Ot­si­me Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se­le brän­di­ni­me.“

Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se te­gev­di­rek­tor AND­RUS NI­LISK, eel­mi­se nä­da­la kol­ma­päe­val and­si­te in­terv­juu Vi­ker­raa­dio saa­tes „Uu­dis+“, ree­de hom­mi­kul oli­te ETV hom­mi­ku­saa­tes „Te­re­vi­sioon“. Rää­ki­si­te ka sel­lest, et ava­li­kel lii­ni­del tu­leks õpi­las­te ja pen­sio­nä­ri­de bus­si­sõit muu­ta taas ta­su­li­seks. Miks?
„Jah, ava­li­kel maa­kon­na­lii­ni­del peaks taas­ta­ma pi­le­ti­hin­nad ka õpi­las­te­le ja pen­sio­nä­ri­de­le. Ma ei näe teist või­ma­lust saa­da ra­ha, et ava­lik­ke bus­si­lii­ne töös hoi­da ja aren­da­da. Bus­sid on üle­rah­vas­ta­tud, sõit­jad ei ma­hu lii­ni­bus­si­des­se ära, va­ja oleks uu­si ot­se­lii­ne, aga ole­me ra­ha­puu­du­ses. Te­gut­se­me ole­ma­so­le­va lii­ni­võr­gu pii­res, kuid iga aas­ta­ga need ku­lud kas­va­vad. Sa­mas on riik and­nud toe­tus­ra­ha poo­le aas­ta kau­pa, käes­o­le­vaks aas­taks on puu­du ko­gu bus­sit­rans­por­dis 20 mil­jo­nit eu­rot, meie osa sellest on 20 protsenti ja lisavajadus veel 2 miljonit.

Aas­tal 2018 keh­tes­ta­ti po­lii­ti­li­se lu­ba­du­se­na üle Ees­ti ta­su­ta bus­si­sõit pen­sio­nä­ri­de­le ja las­te­le, osa­des maa­kon­da­des kõi­gi­le sõit­ja­te­le, Har­ju­maal jäi al­les ta­su­li­ne sõit tööea­lis­te­le. Sta­tis­ti­ka näi­tab, et bus­si­sõit­ja­test 68 prot­sen­ti sõi­da­vad ta­su­ta ja vaid 32 prot­sen­ti on pi­le­ti ost­nud sõit­jad. Kui las­tel ja pen­sio­nä­ri­del tu­leks os­ta poo­le hin­na­ga sõi­du­pi­let, saak­si­me sel­lest tee­ni­tud ra­ha suu­na­ta lii­ni­võr­ku ja pak­ku­da roh­kem ühist­rans­por­di­tee­nust, et sõit­ja­tel oleks pa­rem.“

Kas Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­sel said 2023. aas­ta ku­lud kae­tud ja kui pal­ju ise tee­ni­si­te?
„Said kae­tud, aga üs­na suu­re när­vi­ku­lu­ga. Ot­sus ra­ha eral­da­mi­sest ava­li­ke bus­si­lii­ni­de jaoks teh­ti mi­nis­tee­riu­mis det­semb­ris.

Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­se tu­le­mu­sed olid head, sõit­ja­te arv kas­vas möö­du­nud aas­tal 10 prot­sen­ti, kokku oli üle 11 miljoni sõitja, piletimüügist teenisime 3,82 mil­jo­nit eu­rot. Need tu­le­mu­sed on ko­gu meie piir­kon­na koh­ta. Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­kus kor­ral­dab ava­lik­ke bus­si­lii­ne nel­jas maa­kon­nas – Har­ju­maa, Lää­ne­maa, Rap­la­maa ja Lää­ne-Vi­ru­maa.

Ida-Har­ju suu­rim lii­ni­võrk on Lok­sa suu­nal, Tal­lin­nast sõi­da­vad lä­bi Kuu­sa­lu 12 bus­si­lii­ni Lok­sa poo­le. Pi­le­ti­tu­lu sai­me 2023. aas­tal Lok­sa suu­na lii­ni­delt 288 375 eu­rot. Ani­ja val­da lä­bi­vad kaks lii­ni Ko­se suu­nal ja Raa­si­ku val­da kaks lii­ni Jü­ri suu­nal, kol­mas liin Loo suu­nal. Ko­se suu­nalt tee­ni­si­me sõi­du­pi­le­ti­telt kok­ku 18 314 eu­rot, Jü­ri suu­nalt 60 460 eu­rot, Loo suu­nalt 105 455 eu­rot. Sum­mad on käi­be­mak­su­ta.“

Kui pal­ju oli bus­si­sõit­jaid Ida-Har­jus?
„Ani­ja val­las kas­vas sõit­ja­te arv ava­li­kel lii­ni­del eel­mi­se aas­ta­ga 9,3 prot­sen­ti – aas­tal 2022 oli 18 353 sõit­jat, aas­tal 2023 oli 20 067. Kuu­sa­lu val­las kas­vas 4,7 prot­sen­ti – 2022. aas­tal oli 149 177 sõit­jat, 2023. aas­tal 156 135. Raa­si­ku val­las kas­vas 3,9 prot­sen­ti – üle-eel­mi­sel aas­tal 32 869 sõit­jat, eel­mi­sel aas­tal 34 163. Lok­sal sõit­ja­te arv lan­ges 0,6 prot­sen­ti – 2022. aas­tal oli 73 977, 2023. aas­tal 73 540.

Bus­si­lii­ni­de sa­ge­dust me käes­­o­le­val aas­tal vä­hen­da­nud ei ole, bus­sid olid en­ne täis ja on ka nüüd.“

Üt­le­si­te, et ra­ha on ava­li­ke bus­si­lii­ni­de jaoks juur­de va­ja. Kas jät­ka­te Har­ju­maa lii­ni­de­ga sa­mas ma­hus?
„Ini­me­sed ta­ha­vad bus­si­de­ga sõi­ta, lii­ne kok­ku tõm­ma­ta ei ole või­ma­lik. Oda­vam oleks pan­na ra­ha­puu­du­sel kõik lii­nid kor­ra­ga seis­ma, et mit­te hal­ven­da­da ini­mes­te iga­päe­vast lii­ku­mi­st.

Kuu­sa­lu-Lok­sa suu­nal on ühist­rans­por­ti ka­su­ta­va­te sõit­ja­te põ­hi­lii­ku­mi­ne lii­ni­bus­si­de­ga, Ani­ja ja Raa­si­ku val­las ron­gi­de­ga. Ole­me hoi­du­nud ron­gi­de­ga kon­ku­ree­ri­mi­sest ning Ida-Har­jus po­le ka va­ja­dust kor­ral­da­da lii­ni­bus­si­de­ga et­te­ve­du ron­gi­de­le, sest ei ole suu­ri asu­meid, mi­da bus­si­liik­lu­se abil raud­tee­jaa­ma­de­ga ühen­da­da just aja­li­ses vaa­tes. Sel­le aja­ga, mis ku­luks et­te­veo­le ron­gi­le, on ini­me­ne ju­ba Tal­lin­nas.“

Pea­le ava­li­ke lii­ni­de kor­ral­dab ühist­rans­por­di­kes­kus osa­des val­da­des si­se­lii­ne, Ida-Har­ju oma­va­lit­sus­test tel­li­vad kes­ku­selt si­se­lii­ni­de kor­ral­da­mist Ani­ja ja Jõe­läht­me vald.
„Ani­ja val­la­va­lit­su­se­ga sõl­mi­si­me si­se­lii­ni­de or­ga­ni­see­ri­mi­seks le­pin­gu es­malt 1. sep­temb­ri 2018. aas­tal viieks aas­taks ja järg­mi­seks viieks aas­taks 1. sep­temb­ril 2022. Si­su­li­selt on te­gu õpi­las­lii­ni­de­ga, sõi­ta saa­vad ka kõik tei­sed val­lae­la­ni­kud. Sõit on ta­su­ta, sel­li­ne on ol­nud val­la­va­lit­su­se ot­sus.

Ani­ja vald ta­sub lii­ni­ki­lo­meet­ri­te ar­vu jär­gi, möö­du­nud aas­tal oli ko­gu­sum­ma 176 548,70 eu­rot. Koo­li­va­heae­ga­del si­se­lii­ni­de bus­sid ei sõi­da, tei­si­päe­vi­ti on nii-öel­da sot­siaal­bus­si ring.

Jõe­läht­me val­las sõi­dab si­se­lii­ni õpi­las­te­buss lä­bi kü­la­de ka Kuu­sa­lu koo­li ja ta­ga­si, mõ­le­mad val­lad mak­sa­vad sel­le lii­ni ku­lud oma ter­ri­too­riu­mil lä­bi­tud lii­ni­ki­lo­meet­ri­te jär­gi. Kuu­sa­lu vald ta­sus eel­mi­sel aas­tal sel­le lii­ni eest 28 617,27 eu­rot.“

MTÜ Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­kus, too­kord­se ni­me­ga Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­ku­se asu­ta­sid maa­kon­na oma­va­lit­su­sed. Kui suurt liik­me­mak­su me oma­va­lit­su­sed ta­su­vad?
„Liik­me­mak­su ar­vu­ta­tak­se oma­va­lit­su­se ela­ni­ke ar­vu jär­gi, sum­mad on mää­ra­tud nel­ja grup­pi. Raa­si­ku vald ja Lok­sa linn kuu­lu­vad esi­mes­se, ku­ni 6000 ela­ni­ku­ga grup­pi, mil­le liik­me­maks on 5369 eu­rot aas­tas. Ani­ja ja Kuu­sa­lu on tei­ses, 6001-12 000 ela­ni­ku­ga gru­pis, mil­le aas­ta­ne liik­me­maks on 8053 eu­rot. Kol­man­das gru­pis on 12 001-25 000 ela­ni­ku­ga oma­va­lit­su­sed ja nel­jan­das üle 25 000 ela­ni­ku­ga.“

Ala­tes veeb­rua­rist saab lii­ni­bus­si­des maks­ta sõi­du­pi­le­ti eest nüüd ka pan­ga­kaar­di­ga.
„Va­ja­dus oli ole­mas, esi­teks on su­la­ra­ha­müük aja­ku­lu­kas ning tei­seks on pan­ga­kaar­di­mak­se rei­si­ja jaoks mu­gav ja süs­tee­mi mõt­tes sar­na­ne ühis­kaar­di­mak­se­le. Tal­lin­na lin­na­lii­ni­bus­si­des saab pi­le­ti os­ta vii­pe­kaar­di­ga, me taht­si­me sa­mu­ti ju­ba va­rem sel­le või­ma­lu­se sõit­ja­le te­ha, aga ra­ha­puu­du­sel ei saa­nud.

Kaar­di­mak­se või­ma­lus­te pak­ku­mi­se­ga alus­ta­si­me Viim­si val­las ju­ba 2022. aas­ta tei­sest poo­lest. Lää­ne­maal tu­li kõi­ge­pealt va­he­ta­da bus­si­des va­nad va­li­dee­ri­mis­sead­med uu­te vas­tu, pä­rast se­da sea­dis­ta­si­me kõi­gi nel­ja maa­kon­na bus­si­lii­ni­de va­li­daa­to­rid üm­ber, süs­teem töö­tab ala­tes 5. veeb­rua­rist ko­gu meie piir­kon­nas.

Vii­pe­kaar­di­ga saab maks­ta täis­pi­le­ti eest, soo­dus­tu­sed sel­li­sel ta­su­mi­sel ei keh­ti. Bus­si­ju­hi­le tu­leb öel­da sõi­du siht­koht, te­ma si­ses­tab and­med ning sõit­ja ta­sub vii­pe­ga va­li­daa­to­ril. Sel­le maks­mis­või­ma­lu­se on sõit­jad ju­ba häs­ti vas­tu võt­nud. Vii­pe­kaar­di­ga ta­su­mi­se koh­ta tek­ki­nud kü­si­mus­te­le leiab li­saks ük­si­kas­ja­li­kud vas­tu­sed me ko­du­le­helt.

Soo­vi­ta­me bus­sis ka­su­ta­da nii-öel­da ro­he­list kaar­ti ehk isi­kus­ta­tud ühis­kaar­ti, mil­le­le saab os­ta kuu­pi­le­ti või laa­di­da pi­le­ti­ra­ha. Kui valideerida isi­kus­ta­tud ühis­kaar­t, mil­le­le on kan­tud sõit­ja­le va­ja­li­kud soo­dus­tu­sed, ei pea kont­rol­li­le näi­ta­ma ta­su­ta sõi­du tõen­dit ning bus­si si­se­ne­mi­ne on kii­rem. Kind­las­ti peak­sid kõik sõit­jad va­li­dee­ri­ma bus­si si­se­ne­des oma ühis­kaar­di, ka need sõit­jad, kel on õi­gus sõi­ta ta­su­ta. Me läh­tu­me bus­si­lii­ni­de pla­nee­ri­mi­sel va­li­daa­to­ri and­me­test. Kui sõit­ja­te arv on sel­le jär­gi väi­ke, või­me vaa­da­ta, et sel lii­nil on ala­täi­tu­vus. Ole­me käi­nud koo­li­des õpi­las­te­le sel­gi­ta­mas, miks ühis­kaar­di või elekt­roo­ni­li­se õpi­las­pi­le­ti va­li­dee­ri­mi­ne bus­sis on va­ja­lik. Sa­ma pa­lu­me te­ha ka kõi­gil pen­sio­nä­ri­del, kui nad sõi­da­vad lii­ni­bus­si­ga.“

Mil­li­seid uuen­du­si veel plaa­ni­te?
„Ole­me lõ­pu­sir­gel ja ap­ril­lis peaks jõud­ma tes­ti­mi­se­le me uus in­te­rak­tiiv­ne trans­por­di­in­fo vee­bi­leht, mil­le juu­lis plaa­ni­me te­ha ava­li­kuks. Üs­na kee­ru­li­se vee­bi­le­he pea­tus.ee ase­mel tu­leb liht­sam ja mu­ga­vam, mil­lelt saab kii­relt in­fot bus­si­lii­ni­de ja pea­tus­te koh­ta ning ka se­da, kui kau­gel on buss pa­ras­ja­gu konk­reet­sest pea­tus­ko­hast.

Kui sõit­ja ka­su­tab bus­si­sõi­dul lem­mik­lii­ne, saab ta soo­vi kor­ral tel­li­da en­da­le nen­de koh­ta sõ­nu­meid sõi­dup­laa­ni muu­tus­test. Sel­lelt le­helt saab ka os­ta sõi­du­pi­le­teid ning ka­van­da­da eri mars­ruu­did ja os­ta ko­gu rei­si pi­le­tid.

Meie ees­märk on bus­si­sõit­jaid juur­de saa­da, si­du­da neid ühist­rans­por­di­ga, te­ha bus­si­sõit või­ma­li­kult mu­ga­vaks.

Tei­ne suur tee­ma on üht­ne pi­le­ti­too­de Tal­lin­na lin­nat­rans­por­di ja El­ro­ni­ga. Ke­va­del aas­ta ta­ga­si liit­si­me maa­kon­na­lii­ni­de, El­ro­ni ja Tal­lin­na kuu­pi­le­ti. Ole­me al­gus­faa­sis, kõi­gil kol­mel osa­poo­lel on soov te­ha ühi­ne sõi­du­pi­let. Sõit­ja os­tab ühi­se pi­le­ti ja is­tub sel­le­ga üm­ber, na­gu on va­ja – lii­ni­bus­sist ron­gi, ron­gilt Tal­lin­na linnt­rans­por­ti ja nii eda­si. Kõi­ge suu­rem va­lu­punkt on as­jao­lu, et ron­gis os­ta­vad pi­le­ti kõik sõit­jad, bus­sis on aga ka­hel sõit­ja­teg­ru­pil sõit ta­su­ta. Nii maa­kon­na­lii­ni­bus­si­des, Tal­lin­na ühist­rans­por­dis kui ka ron­gis peaks ole­ma üht­ne pi­le­ti­süs­teem. Ka see on üks põh­jus, miks olen nüüd rää­ki­nud, et las­te­le ja pen­sio­nä­ri­de­le peaks taas­ta­ma sõi­du­pi­le­ti.

Kol­mas suur tee­ma on brän­ding, kor­po­ra­tiiv­ne iden­ti­teet. See tä­hen­dab, et soo­vi­me ühis­trans­por­di­kes­ku­se­le ni­me ehk oma brän­di ning meie te­ge­vu­se koh­ta edas­ta­ta­vaid PR-sõ­nu­meid, sa­mu­ti se­da, kui­das neid rah­va­ni viia. Hea näi­de on ron­gi­liik­lu­se bränd El­ron, mil­le­le on po­si­tiiv­ne ta­ga­si­si­de ja laial­da­ne ka­su­tus. Kui­gi fir­ma amet­lik ni­mi on Ees­ti Lii­ni­ron­gid, rää­gi­tak­se brän­dist ehk El­ro­nist.

Soo­vi­me Põh­ja-Ees­ti Ühis­trans­por­di­kes­ku­se pi­ka ni­me kõr­va­le sa­mu­ti oma brän­di­ni­me. Lu­ge­sin hil­ju­ti Ko­se val­la ra­hu­lo­lu-uu­rin­gu tu­le­mu­si, ühist­rans­por­di koh­ta vas­ta­sid au­to­ka­su­ta­jad. Kurb on, et nen­de in­fo pä­ri­neb aas­ta­te ta­gu­sest ajast, mis tä­hen­dab, et in­fo meie te­ge­mis­test ei ole nen­de­ni jõud­nud – se­da ei saa ka nei­le pa­haks pan­na, kuid näi­tab il­me­kalt, et in­fo edas­ta­mi­seks ei pii­sa ai­nult ko­du­le­hest ja Fa­ce­boo­kist.“

Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­kus on sel­le aja­ga laie­ne­nud mit­mes­se maa­kon­da.
„Kui maa­va­lit­su­sed kao­ta­ti 2018. aas­tal, siis laien­da­ti meie kes­ku­se te­ge­vust Lää­ne­maa­le, Rap­la­maa­le ja Lää­ne-Vi­ru­maa­le. Liit­mi­sest on nen­de maa­kon­da­de bus­si­liik­lu­se kor­ral­da­mi­ne pi­gem võit­nud kui kao­ta­nud. Põh­ja-Ees­ti Ühist­rans­por­di­kes­ku­ses töö­ta­vad prae­gu 15 ini­mest, puu­dust tun­ne­me PR-töö­ta­jast. Kui leia­me part­ne­ri, kes hak­kab te­ge­le­ma brän­din­gu ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni väl­ja­töö­ta­mi­se­ga, saa­me sel­le prob­lee­mi la­hen­da­da.

Mi­nu hin­nan­gul on meil veel ruu­mi kas­va­da, kon­so­li­dee­ri­da ka Jär­va­maa ja Ida-Vi­ru­maa ühist­rans­por­di­kes­kus­ed. Põh­jus on sel­les, et Jär­va­maa ini­mes­te suu­rem tõm­be­kes­kus on Tal­linn, Ida-Vi­ru­maa ja Lää­ne-Vi­ru­maa va­hel toi­mub ini­mes­te külg­suu­na­li­ne lii­ku­mi­ne. Kon­so­li­dee­ru­mi­ne an­nab või­ma­lu­se juur­de luua nen­de maa­kon­da­de pii­riü­le­seid bus­si­mars­ruu­te. Meil on sel­li­sed pii­riü­le­sed lii­nid prae­gu näi­teks Lää­ne-Vi­ru­maalt Võ­sult lä­bi Vi­ha­soo ja Kot­ka Tal­lin­nas­se.“

Kui­das ole­te ra­hul bus­si­fir­ma­de­ga? Kas sõit­ja­telt on pal­ju pre­ten­sioo­ne ve­da­ja­te koh­ta?
„Prob­lee­me on ol­nud, aga mit­te eri­ti suu­ri. Ik­ka juh­tub, et bus­sid lä­he­vad kat­ki, ning juh­tub õn­ne­tu­si, kui maan­tee on ol­nud vä­ga li­be.

Ka tee­nin­dus­kul­tuu­ri­ga on ol­nud prob­lee­me, aga bus­si­fir­mad on tub­lid, kor­ral­da­vad bus­si­juh­ti­de­le koo­li­tu­si, pa­nus­ta­vad tee­nu­se pa­ran­da­mis­se.

Rei­si­jad on pre­ten­sioo­ni­de­ga pöör­du­nud meie ja ka ve­da­ja­te poo­le. Kont­rol­li­me ja la­hen­da­me. Na­gu ik­ka, ini­me­sed on eri­ne­vad, nii ka bus­si­ju­hid ja sõit­jad, mõ­ned ki­pu­vad tei­ne­kord olu­kor­di üle või­men­da­ma.

Üks aru­saa­ma­tu­si te­ki­tav tee­ma on as­jao­lu, et bus­sis ei to­hi juua ega süüa, sest teis­tel rei­si­ja­tel on eba­mu­gav, toi­tu võib ma­ha kuk­ku­da, joo­ki prit­si­da ist­me­te­le ja kõr­val­rei­si­ja­te pea­le.

Bus­si­des jook­se­vad hääl­tea­vi­tu­se­ga sõ­nu­mid, mil­les pa­lu­tak­se kin­ni­ta­da tur­va­vöö, va­li­dee­ri­da ühis­kaart ja öeldakse pea­tus­te ni­med. Pa­lu­me neid meel­de­tu­le­tu­si jär­gi­da. Kah­juks kõik sõit­jad veel ei kin­ni­ta tur­va­vööd, kõr­ges bus­sis ilm­selt tun­tak­se end sa­ge­li nii­gi tur­va­li­selt. Kuid bus­si­juht võib sõi­du ajal teis­te liik­le­ja­te tõt­tu oo­ta­ma­tult pi­dur­da­da, tur­va­vöö hoiab sel ju­hul sõit­ja tur­va­li­selt pai­gal.“