Siseminister Lauri Läänemets ja päästeameti peadirektor Margo Klaos andsid 13. veebruaril üle päästeteenistuse aumärgid päästjatele ja missioonimedalid Türgi maavärina katastroofipiirkonnas abis käinud varingupäästemeeskonna liikmetele. Kokku tunnustati 166 inimest.
Päästeteenistuse medali said teiste seas Kuusalu Vabatahtlike Seltsi päästjad Ilmar Šelemba Kuusalust ja Rein Remmelgas Saunja külast ning Kehra päästekomando päästja Ülar Ringmäe.
Päästeameti hõbedaste tammelehtedega teenetemärgi pälvis Loksa komando päästja Teet Kallaste Kasispea külast.
Türgi missioonimedaliga tunnustati Loksa komando päästjat Martin Piispead Kuusalu valla Kasispea külast ja päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse eksperti Indrek Agarit Anija valla Pikva külast.
Rein Remmelgas on kuulunud Kuusalu Vabatahtlike Seltsi 11 aastat ja olnud seltsi üks asutajatest. Ta rääkis Sõnumitoojale, et nägi koos sõpradega saunas olles ajalehekuulutust vabatahtliku päästeseltsi asutamise kohta ning otsustasid Kuusalu rahvamajas toimunud koosolekul osaleda. Enamik sõpradest on seltsi jäänud tänini.
„Sõidan väljakutse korral sündmuskohale sageli otse kodust Saunja külast, olenevalt õnnetuskohast jõuan teinekord varem kui meie komando meeskond. Kui ise valves ei ole, sõidan vastavalt kutse raskusastmele teinekord ikka appi. Telefon on seatud nii, et isegi kui öösel on pandud hääletuks, siis päästekutse tuleb läbi,“ lausus ta.
Ilmar Šelemba on vabatahtlik päästja olnud ligi 10 aastat ning samuti Kuusalu Vabatahtlike Seltsi üks aktiivseim liige ja osalenud paljudel koolitustel alates ennetusest kuni meeskonnavanema koolituseni. Tema ja seltsi teiste aktiivsete päästjate eestvedamisel on Kuusalu vabatahtlikel lisaks kustutamisteenusele ka avariide likvideerimise ja merepääste võimekus.
Ta selgitas, et selts on saanud seadmed, millega saab avariisse sattunud auto kere vajadusel lahti lõigata, ning paljud Kuusalu vabatahtlikud on läbinud selle kasutamiskoolituse. Ühel korral on tulnud avarii tagajärjel autosse kinni jäänud inimene vabastada neid lõikeseadmeid kasutades.
Ilmar Šelemba: „Kuna käime palgatööl, saame komando registreerida valvesse pärast tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel. Meie komandol on väljasõidukohustus 5 minuti jooksul alates kutse saamisest. Elan Kuusalu alevikus, jõuan päästemasina juurde kiiresti. Viimasel paaril-kolmel aastal on olnud keskmiselt 50 väljasõitu. Mullune kõige ekstreemsem aeg oli oktoobri alguse torm, kui tuli sõita teedele langenud puid eemaldama. Meie vabatahtlike põhituumik oli isegi kuni 32 tundi järjest abis puid eest ära saagimas.“
Nii Rein Remmelgas kui ka Ilmar Šelemba kinnitasid, et on vabatahtlikud päästjad, sest sel viisil saab panustada kohalikku kogukonda.
Ülar Ringmäe on Kehra komandos töötanud 22 aastat. Teda tunnustati pühendumuse ja eeskujuliku teenistuse eest. Esildises märgiti, et oma tööeetika ja abivalmidusega on ta paljudele kolleegidele eeskuju, alati valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama, tema professionaalsed teadmised ja tehnilised oskused on mitmetes olukordades olnud kriitilise tähtsusega.
Ta kiitis, et päästja töö on vaheldusrikas ja nõuab head füüsilist vormi. Komandos on jõusaal ning päästjatele võimaldatakse ujulas käimist. Aastaid tagasi oli head vormi vaja metsatulekahjudel: „Ühel aastal oli neid nii palju, et põhiliselt metsas elasimegi. Tehnikat oli veel vähe, tassisime pumpasid käe otsas.“ Aastate jooksul on päästja töö Ülar Ringmäe sõnul muutunud – üha enam tegeletakse ennetustööga, tänu sellele on tulekahjusid jäänud vähemaks.
Teet Kallaste on töötanud kutselise päästjana üle 22 aasta. Ta on aastate jooksul esindanud komandot paljudel spordivõistlustel ja suunanud ka töökaaslasi sportima. Tema iseloomustuses on märgitud, et oma suhtlemisoskuse ja eluterve huumorimeelega saavutab ta ennetustööd tehes hea kontakti nii laste kui ka täiskasvanutega, kodukülastustel jagab nõuandeid ja juhib tähelepanu märgatud puudustele.
Ta lausus Sõnumitoojale, et on spordiga tegelenud aastaid ning kuigi on Loksa komando kõige vanem ja staažikam töötaja, võib füüsiliste katsete normatiivid täita suurema pingutuseta: „Meil on komandos jõusaal, jooksulint ja pingpongilaud ning mul on hea meel, et ka kolleegid treenivad.“
Kodukülastuste kohta märkis ta, et kiputakse arvama, päästeamet kontrollib ja trahvib, kuid tegelikult juhitakse tähelepanu märgatud puudustele, antakse nõu, aidatakse suitsuandureid paigaldada.
Missioonimedali pälvinud EST-USAR 35liikmeline varingupäästemeeskond käis Türgis katastroofipiirkonnas aasta tagasi veebruaris. Martin Piispea sõnas, et ta arvati Türgi varingpäästemeeskonna koosseisu enda soovil: „Olin läbinud varingupääste koolituse ja tundsin, et tuleb minna missioonile, kui Türgi palus abi. Surma oli seal palju, meie keskendusime oma tööle. Kui kutsutaks, et on abi vaja, läheksin teinekordki missioonile.“
Indrek Agar kuulub EST-USAR tiimi 2017. aastast ja on käinud koolitustel mitmel pool välismaal. Kolm aastat tagasi viibis ta ÜRO rahvusvahelise humanitaarpartnerluse meeskonna koosseisus Sudaanis, aitas püstitada põgenikelaagri töö- ja elamiskompleksi. Kuna on aktiivses reservis, sai ta ühena esimestest kutse minna appi ka maavärinapiirkonda Türki. Seekordsel tunnustusüritusel ei olnud tal võimalik osaleda.