„Kahtlemata on doonorid kangelased, tunnustage neid, see motiveeriks teisigi – külvaks headust ja hoolivust,” kirjutas PERH verekeskuse doonorluse arendusjuht omavalitsustele.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp saatis novembri lõpus vallavanematele e-kirja ettepanekuga tunnustada oma piirkonna doonoreid. Kaasa oli pandud nimekiri iga omavalitsuse sagedasematest vereandjatest.
Anija vallamajas tekitas üllatust, et Kehra elaniku Andres Tammsaare nime taha oli kirjutatud number 101. Arvati, et tegu võib olla veaga, sest mees on 40aastane ega tohiks olla jõudnud nii mitu korda käia verd loovutamas.
Kuid selgus, kõik on õige. Andres Tammsaar kinnitas Sõnumitooja telefonikõnele vastates, et on doonor alates 1994. aasta algusest ning sellest ajast on andnud verd iga 60 päeva tagant, nagu reeglid lubavad. Kui viimati käis, sai verekeskuselt aukirja ja audoonori tiitli ning märgi – need omistatakse100 korda verdandnutele.
Anija vallavalitsus kutsus kõik PERH nimekirjas olnud doonorid eelmisel pühapäeval valla kultuurikeskusesse kontserdile, kus neile anti üle tänukirjad ja kommikarbid.
Andres Tammsaar ei saanud osaleda, sest töötab vedurijuhi abina ning pidi umbes samal ajal hakkama Edelaraudtee reisirongiga sõitma Tallinnast Viljandi poole.
„Mingisugust heategevust peab ju inimene tegema. Mulle meeldib teadmine, et olen aidanud anonüümselt, keegi saab abi. Kes on abi saanud, seda ei tea ega tahagi teada,” põhjendab Andres Tammsaar, miks ta on verekeskuse sedavõrd sage külastaja.
„Üks sõber agiteeris, et läheme anname verd. Sellest ajast olen püüdnud regulaarselt käia. Olen enda tutvusringkonnas ainus taoline, nad võtavad seda kui paratamatust. Huumoriga pooleks olen ikka öelnud, et mul on hea koostöö humaansete vampiiride ehk verekeskuse töötajatega – võtavad korraga 450 grammi, sellest neile piisab.”
Ta on soovitanud doonorlust ka enda tuttavatele, kas nad on kuulda võtnud, seda ei tea: „See on iga inimese isiklik asi. Minu jaoks on see samasugune püha toiming, nagu mõnele on tööl käimine või seebikate vaatamine. Doonoreid on 3-4 protsenti elanikkonnast, kindlasti võiks olla rohkem. Nüüd on vereloovutamine tehtud Tallinnas väga lihtsaks – Viru Keskuse vastas on Foorumi kaubamaja ning selle neljandal korrusel asub Doonorifoorum. Astud maja ees bussist maha ja oled kohal. PERH verekeskuse polikliinik on Ädala tänaval, varem käisin seal, aga viimastel kordadel olen eelistanud Doonorifoorumit, on mugavam. Kui teie lehelugu ärgitab kedagi minema verd andma, oleks väga hea.”
Oma põhimõtete kohta sõnab mees: „Olen tähele pannud, olgu elu kuitahes raske, alati tuleb huumoriga võtta.”
Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu peremees Väino Veersalu Kuusalu vallast Uuri külast on verd andnud 71 korda.
Ta meenutab, et hakkas verd loovutama 22aastaselt, pärast sõjaväge: „See oli 1975. aastal, läksin Estronisse tööle. Sõitsime noorte seltskonnaga Kuusallu doonoripäevale. Siis tuli verevõtmiseks kohale spetsiaalne doonoribuss. Verd mindi tookord andma peamiselt soodustuste pärast, sest sama päeva sai töölt vabaks ning veel enda äranägemisel lisapuhkepäeva, mille võis panna puhkusele juurde. Saime ka toidutalongi sööklasse, võtsime kuiva veini või õlut, kuna verd oli 250 grammi võrra vähem, tegi alkohol kiiresti oma töö. Selline meeleolukas doonorlus oli, põhieesmärk oli saada puhkust juurde, kolm-neli päeva lisandus sedasi aastas.”
Kui Eesti iseseisvus, olukord muutus. Väino Veersalu sõnab, et nüüd on ta doonor humaansetel kaalutlustel, sest kellelgi on abi vaja: „Materiaalne pool on ju sümboolne – šokolaaditahvel, kruus või sussid verekeskuse logoga. Mõni aeg tagasi oli plaanis, et luuakse verepank, doonorid saaksid seda kujundada ning kui lähisugulasel on verd vaja, antaks sealt, aga see plaan soikus. Tallinna ma ekstra ei sõida, lähen verd andma siis, kui doonoripäev on oma vallas.
Viimati käisin kevadel. Ka suvel oli Kuusalus doonoripäev, aga siis oli verekeskuse arvutis tekkinud viga, kuulutati välja vale kuupäev, sõitsin asjatult kohale.”
Ta lisab, et on oma eeskujuga ärgitanud ka enda lapsi verd andma: „Juba hakkab noori juurde tulema. Aga peamiselt on ikka ühed ja samad. Oleme naernud Kuusalus, et see on kui suguseltsi kokkutulek, kõik vanad tuttavad.”
Tublimad doonorid
Anija vald: Andres Tammsaar 101 korda, Natalja Luškina 48, Veera Rebane 43, Raul Luha 36, Igor Kurtitšenko 35, Heljo Haikova 32, Heli Jõgi 32, Riina Rebane 31, Ivar Neio 28, Jaanus Hallik 27, Gennadi Luškin 25.
Kuusalu vald: Väino Veersalu 71, Valentina Gutmann 69, Jaan Valk 59, Marje Kuuskmann 56, Riina Vaarmann 44, Solveig Kirsipuu 41, Heino Seinoja 36, Heljo Salumäe 36, Krista Kukk 35, Eve Sits 33, Reet Umalas 32, Gitta Truus 30, Maret Kasemets 30, Milli Kikkas 28, Silva Sisa 28, Janar Suvinõmm 26, Kaido Klemmer 25, Virve Haabsaar 25.
Raasiku vald: Olev Kalde 50, Teet Tamm 45, Sten-Patric Kreek 45, Algis Sepp 39, Merko Laas 37, Milvi Mägi 35, Anneli Eberling 34, Erki Pleesi 34, Heino Vainsalu 34, Eike Laas 29, Vahur Parve 26, Helju Reisner 25.
Loksa linn: verekeskus palus nimetada Taavi Parti, kes on 23aastane ja andnud verd 15 korda.
