Aruküla kapell loodi 1985. aastal, ent oli 2000. aastast varjusurmas. ANDRES MAASIKAMÄE kutsus selle eelmise aasta oktoobris taas kokku.
Põline arukülakas Andres Maasikamäe on igapäevatöös Norma tootmisliinide hooldeelektroonik, kuid muusikat teinud juba lapsest saati – õppinud nii viiulit, klaverit kui fagotti. Aegade jooksul on ta mänginud ka näiteks Tiit Kõrvitsa ja Ivo Linnaga ning salongilikumat muusikat esitanud koos Els Himmaga.
Pillid on väsinud
„Olen mänginud klahvpille, kapelli ajasin kokku ilmselt selleks, et tuli isu taas akordioni mängida. Mina olen selles pundis täitsa uus, muidu käin esinemas kahekesi koos naabrimees Avo Nuderiga. Tema poeg Siim Nuder tuli kapelli trumme mängima,“ jutustab Andres Maasikamäe.
Kapellis on ka viis naisterahvast: Tallinna Kalamaja algkooli õpetaja Silvia Luts (basskannel, varem akordion), pensionär, kauaaegne Aruküla kooli ajalooõpetaja Mai Erbe (saatekannel), Aruküla lasteaia õpetaja Eve Saare (saatekannel), pensionär ja Raasiku vallavalitsuse majahoidja Viive Reinhold (laul ja umpa). Kõik elavad Arukülas.
„Puudu on kontrabass, mängija isegi leiduks. Ehk asi laheneb,“ loodab Andres Maasikamäe.
Pillid võiksid Andres Maasikamäe sõnul kobedamad olla, aga kandle remondile eurorahasid taotleda ei saa. Siiski käiakse üle kahe nädala harjutamas, siis tõmbab Andres Maasikamäe laenatud lõõtsa, korralikku isiklikku akordioni tal ei ole.
„Praeguseks on meil uue koosseisuga olnud üks esinemine pensionäride jõulupeol. Lood olid vanast ajast selged, nii et enne seda tegime vaid kolm proovi,“ naerab pillimees.
Tulevikust ei mõista ta midagi arvata: „Kapellikoosseisul on logistiliselt keeruline väljasõidule minna, kallis ka. Isegi meie kahemehebändi Unbulger esinemisi võttis masu palju vähemaks.“
Pigem hea elektroonik kui keskpärane proffmuusik
Miks aga juba sõjaväeorkestris mänginud mees läks TPI-sse arvutit tudeerima?
„Mõtle, mis vaeva peavad ERSO või Estonia fagotimängijad nägema, et leib lauale saada. Lisaks jooksevad nad veel koolidesse õpetama. Neid, kes Eestis muusikast ära elavad, on vähe. Ikka peab mitmel rindel sahmima: stuudioprojektid, reklaamid jne. Mina aga saan pärast oma tööd puhata ja muusikat teha hobi korras. Mu töö on selline, et mida paremini olen tööd teinud, seda vähem mul seda on – ja siis on aega mõtelda. Pealegi arvan, et keskpärane muusik ei ole mõtet olla.“
Nüüdisaja muusikud sõltuvad palju tehnikast. Ka Andres Maasikamäel on juhtunud, et elekter kaob keset pidu ära ja siis mängitakse naturaalselt, ilma võimuta.
„Need ongi kõige paremad peod, rahvale meeldivad. Muidu on ikka risk, et kui ülejäänud on võimendatud, siis üks pill ei kosta, nagu kapelli esinemisel rahvamajas ei kostnud kandled eriti hästi saali tahapoole. Kui aga voolu pole ja mikrid ei tööta, tuleb kõvemini laulda ja ongi lõbus. Elektrikitarriga pole siis muidugi midagi teha.“
Aruküla kapell esineb kohalikele uuesti loodetavasti mõnel kevadisel peol.
„Elame-näeme, kas koos kontrabassiga,“ ütleb Andres Maasikamäe.
Kapelli kutsus kokku Ingela Leis
Aruküla kapelli kohta kroonikat pidanud Silvia Luts räägib, et kapelli kutsus naisrahvatantsuansambli Tanuke muusikaliseks saatmiseks kokku toonane Aruküla rahvamaja juhataja, Saaremaalt pärit Ingela Leis: „Ingela oli väga aktiivne ja viis meid palju ringreisidele. Ja tema tellis Saaremaalt sepp Vassiililt kaks saate- ja ühe viisikandle ning lokud – need on siiani alles.“
Ansambli asutamiskuupäev oli 21. jaanuar 1985, esimene kontsert anti 24. veebruaril Arukülas – toona veel muidugi Nõukogude armee, mitte Eesti Vabariigi aastapäeva puhul.
8. mail 1986, Turba-reisil, ristiti kapell Arutäheks. 1987 kasvas kapellist Arutäht välja ka noorte meeste ansambel Siisike. 1988 läks Ingela Leis Saaremaale tagasi. Kapell tegutses veel tosin aastat ja ilmutas end järgneva kümne aasta jooksul vaid mõne liikme üksikutes ülesastumistes.
Kapellist on läbi käinud umbes veerandsada inimest, kauaaegseimad liikmed, Silvia Luts ja Viive Reinhold, on kapellis mänginud selle asutamisest peale.
