Raasiku vallavanem Andre Sepp, volikogu võttis eelmisel nädalal pärast teist lugemist vastu valla tänavuse aasta eelarve. Kuidas olete sellega rahul?
„Eelarve on üsna ambitsioonikas. Aga kui kaks eelmist on olnud suurte investeeringute aastad, siis tänavuses eelarves on kavandatud peamiselt väiksemaid investeeringuid.“
Eelarve võeti volikogus vastu küll 11 poolthäälega, kuid 3 kohal olnud volinikku jätsid hääletamata. Kas jätsite osa muudatusettepanekuid arvestamata?
„Eelarve menetlemise käigus minu meelest mingeid lahendamata erimeelsusi ei jäänud. Eelnõu oli kahel korral arutusel volikogu eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjonis ning volikogu kahel istungil. Volikogu liikmed esitasid vallavalitsuse koostatud eelarveprojekti väga vähe muudatusettepanekuid, nendega on arvestatud. Ei oska arvata, mis põhjusel jätsid volikogu kolm liiget hääletamata.“
Kui palju olete kavandanud eelarvesse tulude kasvu?
„Tulusid on eelarvesse kavandatud ligi 8,9 miljonit eurot, sellest 5,8 miljonit eurot moodustab üksikisiku tulumaks. Kui eelmistel aastatel arvestasime tulumaksu kasvuks 7,5 protsenti, siis sellel aastal olime pigem konservatiivsed ja kavandasime viieprotsendilist tõusu.
2019. aastal, kui planeerisime 7,5protsendilist tulumaksu kasvu, ülelaekumist ei olnud, jäime aasta lõpuks maksuga väikesesse miinusesse. Tänavuse maksutulu prognoosimisel arvestasime ka riigipoolseid trende, näiteks õpetajate palgatõus on sellel aastal väiksem kui varem.
Eelarvestrateegias on arvestatud ka elanike arvu väikese kasvuga, aga maksutulu sellega väga palju ei kasva. Elanike arvu suurendab ka sündide arv ja meie vallas registreeriti mullu 70 lapse sünd.“
Volikogu kahel istungil on tõstatatud küsimus, miks on vallavalitsus kavandanud eelarvesse investeeringuid, mida pole eelarvestrateegias.
„Tänavuseks kavandatud suured investeeringud on kõik ka eelarvestrateegias. Strateegias oli 10 000 eurot nähtud Raasiku terviseraja jaoks. Kuna pole selgunud selle täpne asukoht, kavandasime selle summa eelarves Raasiku rulapargi omaosaluseks. Rulapark on koolipoolne algatus – et lastel oleks tegevust, kui nad on pikal vahetunnil õues. Lisaks planeerisime 16 000 eurot Raasiku kooli aulasse lükandseina paigaldamiseks. Aula seisab praegu jõude, ka aktused ja muud pidulikud üritused toimuvad spordisaalis. Lükandseina abil saab saali jagada kaheks, et seal oleks võimalik läbi viia rühmatunde.“
Mis on käesoleva aasta suurimad investeeringud?
„Investeeringuid on eelarves kokku planeeritud teha 2,043 miljonit euro eest. Sellest 1,1 miljonit kavandame oma eelarvest, 900 000 eurot laenu abil.
Suurim kavandatud investeering on Aruküla lasteaiale – küttesüsteemi renoveerimi-
seks ja juurdeehituse tegemiseks on eelarves 700 000 eurot. Aruküla lasteaed on 37 aastat vana, tehnosüsteemid on amortiseerunud. Juurdeehitusega saame ruumid sõimerühma ning erivajadustega laste rühma jaoks. Projekteerimine käib, loodame, et suvel saame hakata ehitama.
Suuremad summad on kavandatud tänavavalgustuse rajamise omaosaluseks, kui saame KIKist toetust, ka jäätmejaama rajamiseks KIKi kaasabil, Arukülla päästekomando garaaži ehitamiseks, mida toetatakse ka Leader-programmist, ning vallateedele. Plaanime veel mõlema tervisekeskuse fassaadi renoveerimist, Raasiku veetorni remonti, vallamaja katuse soojustamist, jäämasina ostmist, Aruküla mõisa piirdeaia uuendamist. “
Olete märkinud, Raasiku valla teed on sellepärast nii kehvad, et prioriteet on olnud haridus. Külarahvas küsib, mis kasu on neil uuest spordihoonest või staadionist, kui nad ei pääse kodust välja. Millal hakkavad teed rohkem raha saama?
„Meie valimisliidu valimiseelne lubadus oli kahekordistada teedele mõeldud raha. Praegu oleme selles tempos püsinud. Aga kui meil on ikkagi 102 kilomeetrit teid ja aastas jõuame musta katte alla viia kaks-kolm kilomeetrit, siis suurem osa on endiselt kruusateed, mis vajavad pealevedu, hooldust, tolmutõrjet. Märkimisväärse kuluna on lisandunud kergliiklusteede hooldus, sest neil on lisaks lumelükkamisele vaja teha ka libedusetõrjet.
Valla teehoiukava näeb alates eelmisest aastast ette investeerida teedesse igal aastal eelmisest viis protsenti rohkem – kui eelmisel aastal oli teede investeeringute maht 300 000, siis sel aastal 310 000 eurot. Lisaks oleme 150 000 eurot näinud ette Aruküla Tallinna maantee kergliiklustee rajamiseks. Maanteeamet rekonstrueerib Tallinna maantee kogu ulatuses ja rajab tänavavalgustuse. Valla teha on kõnnitee mõisa juures ja teisel pool raudteed.“
Volikogus tehti eelmisel aastal ettepanek, et maamaksu võiks tõsta ja kasutada laekuva lisatulu külateede heaks. Tänavu maamaks tõusis, kas kavandate seda?
„Me ei ole maksutulu otseselt jaotanud konkreetseteks kuludeks, aga tänu maamaksu tõusule saab ka teedele mõeldud raha suurendada.“
Millised teed on kavas sel aastal korda teha?
„Taotleme Raasiku Paju tänava rekonstrueerimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt 100 000 eurot kohalikele omavalitsustele mõeldud ettevõtlusega seotud tee investeeringutoetust. Märtsis peaks selguma, kas ja kui palju on sinna vaja omaosalust. Pärast seda saab volikogu kinnitada täpse plaani, mida sel aastal teeme. Kindlasti on tänavu kavas viia musta katte alla Raasikul Vana-Postijaama ning Jõe tänav ja Jõe põiktänav ning Pikavere külatee mõisakooli juures.“
Olete öelnud, et Raasiku vald on Eestis võlakoormuselt üks suurim. Siiski kavatsete ka sel aastal laenu võtta. Miks?
„Oleme tõesti Eestis suurima võlakoormusega omavalitsus, investeeringud spordirajatistesse on viinud meie laenukoormuse praegu väga kõrgele. Oluline on, kuidas suudame laenu teenindada. Eelarvestrateegia järgi on meil laenu teenindamiseks veel lisaressurssi. Laenu oleme kavandanud kaheks oluliseks investeeringuks – Aruküla lasteaia juurdeehituseks ja küttesüsteemide remondiks ning tänavavalgustuse rajamiseks, kui saame KIKi esitatud projektile positiivse vastuse.
Sõltub muidugi rahastaja tingimustest ja otsustest, kas pank annab laenu. Praegune suur laenukoormus on tulnud nii-öelda tavaeelarve arvelt ja kui laenu ei saa, siis kõigiks investeeringuteks meil oma raha ei ole.“
Kas mõni laen on lõppemas ja valla laenukoormus sellega ka vähenemas?
„Ei, lähiaastatel kergemaks ei lähe. Raasiku valla võimalus on saada elamuarenduste kaudu juurde elanikke, et suurendada valla tulubaasi.“
Kas valla töötajad saavad tänavu palgatõusu?
„Allasutustes on 6-7protsendiline palgatõus, vallavalitsuses 10 protsenti, kuna vallavalitsuse palgatase on konkurentsist täiesti väljas. Eelmisel aastat lahkus vallavalitsusest madala palga tõttu kaks töötajat. Väiksema palgakasvuga ei jõua me teistele lihtsalt järele, seetõttu on sel aastal planeeritud ühekordne suurem tõus.“