ANDRE SEPAL täitus riigikogus 100 päeva

1283
ANDRE SEPP on 3 aastat olnud Raasiku volikogu esimees, enam kui 10 aastat vallavanem ning üle 3 kuu rahvaesindaja riigikogus.

Raasiku endine vallavanem ANDRE SEPP, Teist sai riigikogu liige 6. aprillil – samal päeval, kui Andrus Ansip kinnitati peaministriks ja tööle hakkas uus valitsus. Neljapäeval, 14. juulil täitus sellest sada päeva. Kuidas see aeg on läinud?

„Olen riigikogus peaminister Andrus Ansipi asendusliikmena. Minu jaoks on need sada päeva eelkõige aeg, mil olen Raasiku vallamajast ära olnud. Raasiku vald on mu kodukoht ja südamelähedane, andku lugeja andeks, kui keskendun oma jutus peamiselt sellele kandile.

Samas on need sada päeva riigikogus olnud väga põnev aeg. Ootusärevus oli sees, riigikogu valimiste tulemusena kinnitati mind Harju-Rapla valimisringkonnas Reformi­erakonna asendusliikmeks ning kui tuli kutse osaleda riigikogu liikmena 6. aprilli istungil, ei jätnud seda võimalust kasutamata.

Saan tõmmata paralleele riigikogu ning vallavolikogu valimiste ja tööga. Valimised on mõlemal juhul suuresti meediasõu, kütab kirgi ning lisab hasarti. Ja siis saabub argipäev. Kõige häirivam on olnud see, et kohaliku omavalitsuse kogemusega riigikogusse minnes tahad hakata tegutsema ning loodad, et seda, teist ja kolmandat on võimalik kohe muuta. Sisenedes suurde poliitikasse saad aru, et eelkõige on see kompromisside kunst. Suurim väärtus on kokkulepped ning see, et riigis valitseks stabiilsus ja elu areneks.“

Kujutasite tööd riigikogus ette teistsugusena?
„Olen varemgi käinud riigikogu tööd jälgimas, midagi päris uut ei olnud. Kõige suurem üllatus oli, kui hästi saavad erinevate parteide liikmed omavahel läbi, ei olda vihased ega põrnitseta. Kõik on sõbralikud ja viisakad, isiklikuks ei minda, koostöö fraktsioonide vahel on hea.

Huvitav kogemus on ka see, et asjad võtavadki aega. Aga ongi õige, et lastakse oponentidel oma seisukohad välja öelda, ajakirjandusel teemat lahata.

Üksiku riigikoguliikme mõju ei tule selgelt esile, see on tugevalt meeskonnatöö. Mind on Reformierakonna fraktsiooni hästi vastu võetud, päevapoliitikaga kurssi viidud. Ei kujuta ette, kuidas oleksid saanud riigikogus töötada need tugevad üksikkandidaadid, kellega koos Harju-Rapla ringkonnas kandideerisime. Isegi hea, et nad ei saanud riigikogusse ja võivad oma igapäevatööd edasi teha – seda, milles nad on tugevad ning edukad. Niisugused võimekad ja suure egoga inimesed oleksid pidanud ilma oma meeskonnata piirduma ettepanekute esitamise ja sõnavõttudega. Kas see oleks nende jaoks olnud piisav?“

Milline on Te tavapärane tööpäev?
„Ajakirjanduse järgi võib inimestele jääda ekslik mulje, et riigikogu töö piirdub vaid istungitega. Kuid see ei ole sugugi nii.

Töö algab hommikul kell üheksa fraktsiooni koosolekuga. Järgneb riigikogu istung. Inimesed arvavad televisioonis nähtu põhjal, et peamine töö käib istungite saalis, ja kui saadikut seal näha pole, siis otsekui puuduks töölt. Tegelikult toimub põhiline töö fraktsiooni ja komisjonide ruumides. Igal fraktsioonil on oma nõupidamisruum ning komisjonidel eraldi töötoad. Kõigil riigikoguliikmetel on ka oma kabinet.

Pärast riigikogu istungit kogunetakse komisjonide koosolekutele või fraktsiooni arupidamisele. Minul algajana tuleb end kurssi viia paljude dokumentidega, selleks saab kasutada riigikogu raamatukogu. Majas on olemas ka juriidilised nõustajad. Koju Arukülasse jõuan kella viie-kuue paiku.

Muidugi, tuleb märkida, et nii toimub esmaspäevast neljapäevani, reedeti on niiöelda kohtumine valijatega.“

Kuidas Teie olete oma valijatega kohtunud?
„Minu jaoks on termin „kohtumine valijatega“ võõras, see kõlab kuidagi ülespuhutult – nagu oleks kokku tulnud kontserdisaali jagu inimesi ja riigikogu liige kõneleb neile.

Tean oma valijaskonda suuresti nägupidi ning saan valijatega kokku poes või Aruküla tänaval. Tullakse juurde, küsitakse, kuidas riigikogus on ja kuidas mul läheb. Raasiku jaanitulel oli palju südamlikke kohtumisi. Tore on sisse astuda vallamajja, ikka leian põhjust, et sinna minna. Osalen alaealiste komisjoni töös ning olen Leader-piirkonna hindamiskomisjonis. Tegin avalduse, et mind arvataks ka Raasiku volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmeks.“

Millistesse komisjonidesse Te riigikogus kuulute?
„Olen riigikogu maaelukomisjoni liige, seal arutatakse metsanduse, maaparanduse, jahinduse, regionaalpoliitika, ka põllumajandusega seonduvaid küsimusi. Kõik seaduse-eelnõud, mis neid valdkondi puudutavad, vaadatakse maa­elukomisjonis läbi. Viimati arutasime näiteks maa­omandi kitsenduse seadust.

Komisjonil on kolm istungit nädalas. Riigikogus on kokku 11 komisjoni.

Kuulun ka Balti Assambleesse – Eesti parlamendist on seal seitse inimest eri erakondadest. Juuni alguses käisime Vilniuses, arutuse all olid energeetikateemad, näiteks tuumajaamade ja gaasi ümberlaadimiskohtade paiknemine.

Kuulun mitmesse parlamendirühma: Eesti-Austria, Eesti-Türgi, Eesti-Georgia, Eesti-Leedu, Eesti-Kasahstani, Eesti-Kambodža, Eesti-Austraalia ja Uus-Meremaa.

Riigikogu liige saab olla ka erinevates saadikurühmades. Olen riigikogu saadikute Harjumaa toetusrühmas, mida juhib Kalev Lillo Sauelt. Veel olen kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika ning Kodukandi toetusrühmades.“

Mida teeb Harjumaa toetusrühm?
„See loodi saadikute algatusel ning annab võimaluse rääkida maakonna probleemidest ja arengust. Hiljuti kohtusime Harju maavanema Ülle Rajasaluga, kõne all oli kaks teemat – kergliiklusteed ja jalgratastega liiklemine ning ühistranspordi tulevik Harjumaal. Jalgrattateid on maakonnas vähe, olemasolevate kohta võiks olla kaardirakendus, et saaks ülevaate, kus tohib jalgrattaga sõita. Arutasime ka, et jalgrattaturismi on vähe. Kui tulla rongilt või laevalt, et kuidas siis saaks jalgrattaga edasi liikuda.

Ühistranspordis on üks kordumakippuv küsimus – krooniline rahapuudus. Tuli teade maanteeametilt, et riigi dotatsioon ühistranspordile väheneb meie maakonnas 3,5 protsenti. Vedajatega sõlmitud lepingute järgi on oodata neile makstava teenustasu 5protsendilist tõusu. Seega on tuleval aastal tekkimas 8,5protsendiline puudujääk. Küsimus on selles, kas vähendada liinivõrku või suurendada piletihinda. Kumbki variant pole vastuvõetav. Minu meelest on üks lahendus selles, et rohkem tuleks teha kommertsliine ning rakendada ühtne piletisüsteem Tallinnaga.

Oleme saadikutega valmis probleemi lahendamisele kaasa rääkima. Saatsime maanteeametile küsimused, et teada saada, mis on kärpe taga ja kuidas seda otsustatakse ellu viia.“

Pälvisite uue riigikoguliikmena üle-eestilise tähelepanu sellega, et ajakirjanduses kajastati, kuidas Raasiku volikogu otsustas maksta Teile seoses vallavanema kohalt lahkumisega hüvitust 5000 eurot.

„Jah, meedial olid huvipakkuvad märksõnad: „Ansipi asendusliige“ ja „hüvitus“ – need tõmbavad tähelepanu.

Minu jaoks oli see hüvitus meeldiv üllatus. Kõigile ju meeldib, kui me tööd tunnustatakse ja makstakse preemiat. Kas õnne, juhuse või saatuse tahtel on Raasiku vallas õnnestunud kõik, mida suuremat ette võtsime.

Rõõmu teeb, et uus vallavanem Aare Ets on teotahteline, hakanud valla arengukavaga tegelema, käimas on küsitlus ja vallarahvalt oodatakse arvamusi.“