Alavere lapsed ei taha, et noortekeskus koliks

885

Anija vallavolikogu liige JAANUS KALEV ei poolda Alavere noortekeskuse üleviimist koolimajja.

Anija vallavolikogu juulikuu istungil uuris volikogu liige Jaanus Kalev vallavalitsuse esindajatelt, miks otsustati Alavere noortekeskus rahvamajast koolimajja kolida.

„Kui noortekeskus ära viiakse, jääb osa hoonest tühjaks. Kütma peab ju ikka, midagi ei muutu. Pigem peaks rahvamaja võimalusi rohkem ära kasutama. Õhku jääb küsimus, kas järgmine objekt, mida tahetakse kaotada, on Alavere rahvamaja,“ rääkis Jaanus Kalev Sõnumitoojale.

Ta arvas, et rohkem võiks küsida kohalike arvamust: „Volikogu istungil tuli välja, et kohalike käest pole keegi küsinud. Vallaametnikud võiksid enne otsustamist uurida, mida rahvas arvab. Kas vald on rahva jaoks või rahvas valla jaoks? Tuleb lähtuda kogukonna huvidest, omavalitsus ei saa olla vaid majandusüksus.“

Samuti arvas Jaanus Kalev, et vaba aja veetmise koht ei peaks olema kooli ruumides: „Lastel tekib psühholoogiline barjäär. Vaba aja ja õppekeskkond peaks olema erinev.“

Anija abivallavanem Urmo Sitsi  selgitas, et vallavalitsus plaanis noortekeskuse ruumides teha remonti. Kui ehitusfirmad olid tutvunud ruumidega ja teinud hinnapakkumised, selgus, et suurenes nii vajaminevate tööde hulk kui maksumus.

„Lisaks jäänuks ikkagi probleemideks ruumide soojustus ja talvine kütmine. Hetkel on Alavere kütte hind oluliselt kallim kui Kehras ja katlamaja annab sooja vaid valla hallatavatele asutustele. Koostöös OÜ Velko otsitakse aktiivselt võimalusi saada Alaveresse ökonoomsem lahendus,“ lausus ta.

„Terves Anija vallas on praegu suund, et tuleb olemasolevate hoonete ressurss üle vaadata. Paratamatult peame hakkama olemasolevaid vahendeid paremini kasutama. Laste arv on koolides vähenenud 10 aastaga kaks korda, aga meil on kasutusel ikka sama suur ruumide koguhulk. Ei tasu hoida töös ruume, kus tegevus on 3-4 tundi päevas. Hoone on efektiivne siis, kui on vähemalt 8 tundi päevas töös,“ lausus ta.

Urmo Sitsi lisas: „Koolilt tuli sõnum, et tihti on lapsed, kes peaksid olema koolis pikapäevarühmas, hoopis noortekeskuses. Nüüd hakkavad olema mõlemad tegevused samas majas koos. Keegi ei plaani Alavere laste jaoks midagi kinni panna.“

Ta arvas, et tuleks välja selgitada, miks on koolis tegutsemine ebapopulaarne: „Maapiirkondades on kogukonnad väikseks jäänud, tuleb viia kogukonna keskus ühte kohta – kool oleks hommikul õppehoone, õhtul vaba aja keskus. Väide, et koolis on kuidagi halvem, on suhtumise küsimus. Kehras on plaanis viia järgmisest õppeaastast Kehra kunstidekooli tegevus Kehra gümnaasiumi ruumidesse. Täna seisavad kahe suure maja ruumid peale tunde suuresti tühjana.“

Muutused noortejuhtide töös
Kuna Kehra sotsiaalkeskuse juht Mariann Markna lahkus juulis ametist, käib praegu konkurss uue sotsiaalkeskuse juhataja leidmiseks. Veel pole ka kindel, kuidas jaguneb noortejuhtide töö. Helina Lillsoo lõpetas juulikuuga töö Alavere noortekeskuses ning plaanib asuda täiskohaga tööle Kehra noortekeskusesse. Maila Aljasmäe jätkab Alavere noortetoa noortejuhina.

Maila Aljasmäe jutustas, et on noortelt uurinud, mida nemad kolimisest arvavad: „Noored on öelnud, et tahaks ikka eraldi majas olla, ja küsinud, miks peavad kolima. Lapsed küsisid ka, kas nüüd ei saagi muusikat valjuks panna, kõrval ju tunnid. Arusaadav, et kui lapsed on terve päeva koolis olnud, ei taha nad ülejäänud päeva õpetajatega koos olla.“

Ta lisas: „Ei vaidle vastu, et noortekeskuse praegused ruumid vajavad remonti, lihtsam on koolimajas korras ruum leida. Meil on talvel külm, paksud kivist seinad ei lähe soojaks.“

Samas arvas Maila Aljasmäe, et noortejuhid ja lapsed oleks valmis ise oma praeguseid ruume korrastama: „Kui saaksime värvigi, võiks ise värvida ja lapsed appi võtta. Nad saaksid veidi töökasvatust.“

Raamatukogu ja noortekeskus tahetakse kooli kolida augusti jooksul, et sügisel uutes ruumides alustada.