Alavere kooli juubelil tehti tagasivaade ajalukku

3694

Alavere kooli 165. sünnipäev algas reedel traditsiooniliselt õpilaskonverentsiga.
Alavere kooli vilistlane, laulja SANRDA NURMSALU, pühendas oma koolile laulu, mille esitas sünnipäevapeol koos KADI ja MERLI PAASIKU ning SIGNE LUHAGA.
Tänavuse konverentsi teema oli „Alavere kool ajas ja pildis“. Esitatud uurimistööd olid enamikus tehtud 8. klassi üleminekueksamina.

„Valisime konverentsile sellised ettekanded, mis oleksid otseselt või kaudselt kooliga seotud. Vahva, et ka alg­klassiõpetajad olid oma õpilastega ühe uurimistöö teinud,“ rääkis Alavere põhikooli direktor Renna Reisi.
Õpetaja Merike Leetjõe lisas, et ajalooteemaliste uurimistööde jaoks on lapsed viimasel ajal hakanud väga palju kirjutama perelugusid, küsitlenud oma vanemaid ja vanavanemaid, mida nad mäletavad oma kooliajast Alaveres, majandist ja ettevõtetest.

Kool on töötanud neljas hoones
Tund aega kestnud konverentsi juhtisid Tanel Lilleväli ja Reelika Virma. Esitati kuus ettekannet, mis olid valminud õpetajate Merike Leetjõe, Maimu Lassi ja Riina Popovi juhendamisel.

Kelli Aru uurimistöö oli Alavere kooli ajaloost.  1844. aastal asutatud Alavere kool asus esialgu Kärka talu maa­del, koolis oli kolm ruumi – klass, eeskoda ja sahver. Algusaastail oli koolil 20-30 õpilast ning esimene õpetaja oli Jüri Papp, kes töötas seal 15 aastat. Õpetajaks käskis tal hakata mõisnik, kuna Jüri Papp oskas veidi lugeda ja kirjutada.  Ka esimesed aabitsad ja katekismused saatis kooli mõisnik.

Pärast Jüri Papi surma õpetas ühe aasta Alavere lapsi Kaarel Laks, seejärel Johannes Johanson. Tema ajal ehitati ka uus korstnaga koolimaja. Järgmine õpetaja oli Ado Pürkovsky, kelle ajal 1912. aastal ehitati taas uus koolimaja. Ado Pürkovsky oli koolist sunnitud lahkuma kehva vene keele oskuse tõttu. Tema järel tuli Alavere kooliõpetajaks hilisem kirjanik ja ajakirjanik Jakob Mändmets, seejärel Gustav Vilberg (Vilbaste), kes sai tuntuks botaanikuna, looduskaitsja ja kodu-uurijana ning lõpetas Viini ülikooli filosoofiadoktori kraadiga.

Aastatel 1923-1948 oli Alavere kooli õpetaja Jaan Maasikamäe. Tema alustas kooli kroonika kirjutamist ning 1925. aastal tähistati esimest korda ka kooli aastapäeva. Isa surma järel võttis koolijuhataja koha üle Ralf Maasikamäe, kes töötas Alaveres kokku 33 aastat ning kogus seal andmeid linnuatlase jaoks.

1966. aastal sai Alavere kooli direktoriks Maie Vaikla. Kui 1977. aastal likvideeriti 8-klassiline kool ning Alaverre jäi vaid algkool, olid nemad koos Maimu Lassiga ainsad õpetajad. Tänu koolijuhi ja Alavere sovhoosi toonase direktori Ilmar Jõgisoo ettevõtlikkusele hakati kümme aastat hiljem ehitama uut koolimaja.

Sarnased koolimajad olid juba ehitatud Kolka ja Kose valda Orusse. Alavere praegune koolimaja avati 1988. aastal.

1991. aastal võttis Maie Vaiklalt direktoriameti üle Vallo Veering, kes juhtis Alavere kooli 1996. aastani. Sellest peale töötab kooli direktorina Renna Reisi, kes tuli Alavere kooli algklassiõpetajaks 1988. aastal.

Algklassiõpilased Hanna Vaarmann, Rando Vilbiks, Annabel Nilisk, Getrin Vaarmann, Sille-Riin Aru, Kaili Malts, Anett Mättik ja  Anete-Grete Jõgi, keda juhendas õpetaja Maimu Lass, olid konverentsi jaoks uurinud, millistest aabitsatest õppisid nende emad-isad ja vanaemad-vanaisad ning mida nad neist mäletavad.

Kooli vilistlane, Kose gümnaasiumi õpilane Kelli Kuldvee uurimistöö käsitles Alavere küla ja mõisa ajalugu ning kolm ettekannet olid Alavere kooliga seotud inimestest. Jane Sirel uuris kunagiste õpetajate Helene Vandeli ja Jaan Rasti elukäiku, Sille Sündema rääkis oma vanavanaemast, Alavere kooli kunagisest õpilasest Hilje Kuldvest ning Rando Loik tutvustas enda vanaema, Alavere kooli praeguse vanima töötaja Helju Loigu elulugu.

Esinesid ka pioneerid ja oktoobrilapsed
Laupäeval oli kooli vilistlaste ning endiste ja praeguste õpetajate kokkusaamine, samuti tagasivaade kooli kujunemise olulistele ajajärkudele. Õpetajate kokku pandud kavas oli laule oktoobrilapse- ja pioneeriajast kuni ärkamisaja isamaaliste lauludeni välja. Vahele loeti tekste kooli kroonikast.

„Soovisime vilistlastele pakkuda äratundmisrõõmu, tuua nad tagasi enda kooliaega,“ ütles Renna Reisi.

Kontserdi lõpuks esinesid vilistlased. Koolijuhi sõnul püüti endisi õpilasi päris palju kooli juubeli ettevalmistamisse kaasata: „Tegelikult olid nad ise väga aktiivsed ja hakkasid juba umbes pool aastat tagasi küsima, kas ja millal sünnipäevapidu toimub.“

Peale praeguste õpilaste aitasid kontsert-aktust läbi viia kooli vilistlased Sandra Nurmsalu, Kadi ja Merli Paasik, Signe Luha, Anastasia Zorina, Mark Reisi ja Kaspar Huul. Sandra Nurmsalu kirjutas koolile laulu, mis kõlas esmaettekandes tema, Kadi ja Merli Paasiku ning Signe Luha esituses. Sandra Nurmsalu andis kooli sünnipäeval ka eraldi kontserdi.

Juubeli puhul ilmus koolilehe „Mägra-Miku Postipaun“ erinumber, kus on lisaks direktori tervitusele endise koolijuhi Maie Vaikla ja kunagise õpilase Tiina Õunpuu ning teiste vilistlaste meenutused ja praeguste õpilaste loomingut.

Reedel kingiti Alavere kooli õpilastele-õpetajatele ja laupäeval vilistlastele kooli logoga helkurid.