Alavere kolhoosi rahvas sai 20 aastat hiljem taas kokku

2333

Peol osales 125 inimest.
Alavere sovhoosi pikaajaline juht ILMAR JÕGISOO.

Möödunud laupäeval ootas Alavere rahvamajja saabujaid uhke pidulaud. Esmakordselt pärast kolhoosi lagunemist 20 aastat tagasi tulid  Alavere sovhoosi ja kolhoosi endised töötajad  kokku, et meenutada endiseid aegu.

Anija valla koduloo uurija Ants Miidla tegi ettekande kolhoosi ajaloost. Räägiti mälestusi, vahepaladega esinesid Alavere rahvamaja tantsijad ja võimlejad, tantsumuusikat mängisid Alavere elanikud Ljubov ja Harri Aljasmäe, kes on aastaid musitseerinud Anija valla üritustel ning Alavere OLD BAND koosseisus Hillar Kaljulaid, Raivo Nurmsalu, Karel Kaljulaid, Allar Nurmsalu  ja Kelli Kuldvee.
Alavere sovhoos loodi 1960. aastal, kui ühinesid kolhoosid Kuulsus ja Ždanov. 1971. aastal liitus Pikva kolhoos. Sovhoosi direktorid olid  Mihkel Tuuleveski, Enn Sihv, Ilmar Jõgisoo ja Alar Põldmets. 1988. aastast tegutses sovhoosi asemel Alavere kolhoos, mis lõpetas tegevuse lõplikult 1993. aastal.

Alavere sovhoosi pikaajalisem juht Ilmar Jõgisoo meenutas peol, et kui 1971. aastal sovhoosi juhtima asus, oli majand tagasihoidlike näitajatega ning suur töö tuli endal ära teha: „Olin enne seda Vaida sovhoosis peainsener ega tahtnud alguses Alavere sovhoosi direktori kohta vastu võtta. Seal pidi kõik oma käte ja oma rahva tööga üles ehitama. Lõpuks olime Harjumaa näidismajanditest kolme esimese seas.“

Ilmar Jõgisoo tööle asumise ajal oli sovhoosis neli osakonda, millest kõik kiratsesid ning igaühel olid oma huvid. Tema juhtimise all sai sovhoosist ühtne majand ning uuendati tehnoloogiat. Söödatootmine ehitati üles kuivsilo peale ja see õnnestus tema sõnul hästi.
Suure võiduna mäletab endine direktor, kuidas avati uus Alavere põhikool: „Kõrgemalt poolt tuli käsk teha kaheksaklassiline kool neljaklassiliseks. Selle vastu asus sovhoos võitlema. Palgafondi võttis riik maha, maksime ise õpetajatele kolm kuud palka. Kool suleti, kuid meil õnnestus viia asi nii kaugele, et saime põhikooli uuesti avada.“

Uuele koolimajale pandi nurgakivi 1987. aastal. Maja valmis kiiresti, ehitas Mõigu KEK. Pidulik avamine toimus 1. septembril 1988.aastal ja seal asus õppima 150 last.

Kokkutuleku kohta sõnas Ilmar Jõgisoo, et tunne oli ülev, kuna paarikümne aasta jooksul on tema kontaktid Alaverega käinud peamiselt jahiseltsi kaudu: „Peaasi, et on olemas kool ja lasteaed, kauplus ja rahvamaja. Ma ei olnud kolhoosi tegutsemise lõpust alates rahvamajas käinud. Inimesed on endiselt tublid ja toredad.“

Alavere sovhoosis ja kolhoosis zootehniku ametit pidanud Aita Kutsar meenutas lustakaid juhtumisi majandi argipäevast: „Alavere suurfarm ja sigala asusid lähestikku. Sigalast läks läga suurde mahutisse, mida tuli tühjendada. Ükskord suvel heina­ajal oli mahuti täis ja hakkas üle ajama. Rääkisime küll nädalapäevad järjest, et on vaja ära vedada, aga seda ei tehtud. Lõpuks oli tee, millest läks üle ka lehmakari, põlvini lägaga kaetud. Esmalt tuli kindlustusagent ja jäi sääreväristajaga kinni. Sajatas, mis hirmus, ning läks end sigalasse pesema. Ja siis nagu saatuse irooniana tuli loomakasvatusosakonna juhataja villisega, jäi ka kinni. Hüüdis appi. Trakoristid tahtsid minna, aga ütlesin, et las ta hüüab natuke, teeme, et ei kuule midagi. Lõpuks ei jäänudki tal muud üle, kui ise sealt läbi kõndida ja abi kutsuda. Järgmisel päeval tehti tee puhtaks.“

Korduvalt sai Aita Kutsari sõnul nalja ka piimatoodanguga. Kord oli pesija piimamahuti puhtaks pesnud, kuid unustas kraani kinni ja vesi ei voolanud ära. Brigadir tuli ja laskis piima mahutisse ning alles siis avastas, et hulk vett oli põhja jäänud. Selle tulemusel oli tol päeval 300 kilo piima rohkem kui muidu. Piim veeti Kosele, kus kontrolliti ka veesisaldust. Saatelehel, mis tagasi tuli, olid aga kõik näitajad korras.
Alavere rahvamaja juhataja ja kokkutuleku peakorraldaja Anna Nilisk ütles, et üritus läks planeeritult ja hästi ning inimesed olid tänulikud: „Räägiti ka juba, et tahavad uuesti teha kokkutuleku viie või 10 aasta pärast.“