Alavere fotonäitus tutvustas küla ajalugu

3236

Alavere külapäeval meenutati olnut.

Laupäeval, 20. augustil oli Alavere külapäev. Seekord oli kaupluse- ja pubihoonesse üles seatud fotonäitus, mis tutvustas küla ajalugu.

Näituse korraldaja Ülle Jõgi ütles, et mõte koguda ja panna välja pilte tuli ühel külaseltsi koosolekul, kus pakuti ideid, mida külapäeval ette võtta: „Siin on väljas fotod, mida saime umbes kümnelt Alavere elanikult. Kes vaatamas on käinud, lubasid juurde tuua.“

Ta lisas, et uudistajaid oli päris palju ja nooremad on hoolega küsinud ning huvi tundnud. Piltidelt võis näha tööd kolhoosis, spordivõistlusi, koolimajale nurgakivi asetamist, väljasõite, majade ehitust Alaveres, kaupluse avamist ja tuletõrjekomando tegevust. Mõned näitusekülastajad jagasid oma mälestusi Sõnumitoojaga.

Alavere tuletõrjujad
Alavere tuletõrjekomandol oli pikk ajalugu ning kõige rohkem oli fotosid selle tegemistest. Komando loodi esimese Eesti Vabariigi ajal ja kuni 1939. aastani kandis nime Alavere Valla Vabatahtlike Tuletõrjujate Ühing. Kolhoosiajal jätkus vabatahtliku komando tegevus.

Seda juhtis üle 17 aasta Alavere põline elanik Arvi Nurmsalu. Ta meenutas, kuidas esimene tuletõrjeauto saadi 1970. aastatel: „Enne seda oli mootorprits. Esimesel aastal, kui olime auto saanud, läksime Kose piirkondlikule tuletõrje komandode võistlusele ja võitsime selle ära.“

Komandos oli 25 meest. Võistlustel käidi sageli ja medaleid ning diplomeid kogunes rohkesti.

„Meie komando mehed endale häbi ei teinud. Mõnikord tuli päris kaugele välja sõita – Aegviidus käisime ja Aruvallas, kui seal sigala põles ning väljas oli 22 kraadi külma. Mõnikord sõitsime Kosele, sealne komando jäi hätta vee ülessaamisega. Meiega ei juhtunud seda kunagi,“ kirjeldas endine komando juht.

Tuletõrjekomando kadus koos kolhoosiga. Arvi Nurmsalu arvab, et oleks hea, kui saaks selle uuesti tööle ja oma tuletõrjeauto: „Vallad arvavad, et ei tasu ära, kuid meie tegime seda vabatahtlikult enda töö kõrvalt. Väljasõidu korral oli järgmine päev töölt vaba. Kindlasti leiduks praegugi Alaveres hakkajaid noori, kes sellega tegeleksid.“

Kortermajade ehitamisest
Ehitaja Erich Raagul meenutas, kuidas Alaverre kerkisid 1960ndatel aastatel esimesed suured silikaatmajad. Tõstukeid ei olnud, kõik tehti käsitsi ja materjali veeti kärudega.

„Brigaadis oli 10-20 meest. Osa tuli linnast. Nendele maksti rohkem palka kui kohalikele,“ jutustas Erich Raagul. Tal on eredalt meeles Kose 9 asuva roosa maja ehitus. Too sai kokku pandud talveperioodil ja kui sula tuli, hakkas maja liikuma ning vajuma.

„Kaks nädalat panime majale tugesid, et see pikali ei kukuks. Trossidega sai kinnitatud ja need hoidsid hoonet püsti. Kui sula mööda läks, siis vajus jälle tavalisse asendisse tagasi,“ mäletas vanahärra. Kanalisatsiooni majades alguses ei olnud. See tehti alles pärast 1965. aastat. Vesi oli majades juba varem.

Ülle Jõgi meenutas kaupluse avamist 1986. aastal. Sündmust illustreeris foto, kus inimesed seisavad vastavatud poes järjekorras. Kauplus asub praegugi endise koha peal. Söökla asemel on keskuses pubi „10 käsku“.

Ülle Jõgi rääkis, et ruumis, kus praegu oli üleval näitus asus varem küpsetustsehh: „See oli söökla ja poe vaheline ruum. Naised ise tegid siin küpsetisi. Kahjuks ei olnud neile hiljem enam turgu.“

Ta jutustas, et 20. augustil 1991. aastal käisid Alavere mehed Valgjärvel telemasti valvamas: „Selle vastu huvi ei tuntud, sest põhisündmused toimusid ikka Tallinnas, kuid valvel pidi olema.“

Sama päeva meenutas ka Alavere külaseltsi esimees Valdo Sööt: „Minul oli tol päeval sõjaväekomissariaati minek. Sõitsime tankidega kõrvuti. Sõjaväkke läksin 1991, kui tagasi tulin, siis oli kõik muutunud, Alaveres ei olnud enam kolhoosi.“

Alaveres oli kolhoos 1960. aastast 1991. aastani. Pärast seda lagunes erinevateks ettevõteteks, millest kõige elujõulisemaks osutus tera- ja kaunviljade töötlemisega tegelev Alvar MÜ Tulundusühistu, mis kasvas välja masina­ühistust.

Külapäevast traditsioon
Nagu Alavere esimesel külapäeval eelmisel aastal, oli ka seekord laat, kus müüdi talutooteid, käsitööd ja vanakraami. Päeval toimus tänavakorvpallilahing, kus osales kuus  meeskonda – Kose I ja II, Kose Noored, Saku Kali, Pingipoisid ja SAH. Igast meeskonnast oli korraga platsil kolm mängijat. Võidukad olid Kose meeskonnad. Õhtu poole olid kavas erinevad võistlusmängud, kuid need jäid osalejate vähesuse tõttu ära.

„Paljud olid sel ajal Teatetantsul. Osa inimesi läks Tallinna lauluväljakule Vabaduse Laulule,“ rääkis külaseltsi esimees. Õhtul oli simman ja tehti lõket.
Muusikat oli kutsutud tegema Raul Sepper.

Alaveres on plaan muuta 20. august traditsiooniliseks külapäevaks.