Alavere Annid tähistasid 10. sünnipäeva etendusega „Maria Siberimaal“

2245
Alavere Annid koos juhendaja MAARIKA TUTTELBERGI ning etenduses osalenud laste ja Oru segarühma meeste ning akordionil saatnud MART JÜRISALUGA (vasakul).

Alavere naisrahvatantsurühm üllatas laupäeval, 12. märtsil sünnipäevapeole tulnuid etendusega, kus peale tantsimise ka lauldi ja näideldi.

„Maria Siberimaal“ oli lugu Siberis lapsest nooreks naiseks sirgunud Mariast, kelle pere küüditati külmale maale. Laulude-tantsude abil näitasid Alavere naised koos Kose segarühma meestantsijatega, kuidas küüditatud Siberis elasid, vahele loeti nende kirju kodumaale mahajäänud lähedastele. Akordionil saatis Kehra kultuurijuht Mart Jürisalu.
Alavere rahvamaja saal oli etenduse ajal täis – kuna lauldi-tantsiti saalis, oli osa publikust ka laval, muidu poleks kõik huvilised ära mahtunud. Üle tunni kestnud etenduse järel oli aplaus pikk,  mõnelgi olid pisarad silmis. Lavastaja, Alavere naisrühma juhendaja Maarika Tuttelberg tänas publikut kannatlikkuse ja heasoovlikkuse eest.
„See on kõik, mida esinejad publikult ootavad. Meil oli tore, loodan, et teil oli ka,“ sõnas ta.
Rahvatantsuõpetaja lisas: „Meie lugu rääkis elust Siberimaal. Siin aknalaudadel on pildid noortest inimestest – kõik nad on olnud Siberis. Igal Eesti perel on keegi Maria, kes on olnud Siberimaal, meie tõime nad täna kodust välja. Ka osa kleite, mis olid naistel seljas, on Siberist, leidsime need vanaemade kohvritest.“
Anija vallavanem Arvi Karotam kiitis, et nähtud etendus oli väga kaunis ja südamlik. Ta tänas, et Alavere rahvatantsijad tuletasid meelde ja esitasid väga päevakohase loo – märtsikuus on 1949. aasta küüditamise aastapäev.
„Teie esinemist vaadates on mul tahtmine nimetada Alavere tantsurühm Annid ümber Alavere laulu- ja tantsuansambliks Annid ja Tõnnid,“ naeris ta.
Anija valla kultuurikeskuse juhataja Ruth Lille lausus: „Kui öeldakse, et laul teeb rinna rõõmsaks, siis tants teeb kondi kergeks. Ja rahvatants paneb südame särama – teie olete selle sajaprotsendiline tõestus.“

Üksainus etendus
Alavere naisrühma juht Maarika Tuttelberg, kes on Anija vallas kolme ja Kose vallas nelja tantsurühma juhendaja, kinnitas, et peab Kose vallas oma rühmade sünnipäevi alati selliste etendustega.
„Teeme, sest mulle meeldib. See ei näita ehk väga palju tantsijate kunstilist taset, kuid mulle on need lood olulised. Teema on iga kord erinev. Etendused on alati mõeldud üheks korraks, teist korda me neid kusagil ei mängi,“ rääkis ta.
Siberi-teema valis ta umbes aasta tagasi. See puudutab Maarika Tuttelbergi ka isiklikult – tema ema on olnud Siberis: „Mul on sellega tihe seos ja tundsin, et pean seda tegema. Ema pilte vaadates ja mälestustele mõeldes see sündiski. Tasapisi rääkisin ka rühmale, kõik naised olid nõus, et teeme just sellise sünnipäevapeo.“
Ta lisas: „On väga hea meel, et publikule meeldis. Nägime inimeste silmis pisaraid. Meie eesmärk ei olnud panna kedagi nutma, aga oli tunda, et see liigutas inimeste hinge.“
Kogu loo, alates stsenaariumist, ka etteloetud kirjad kodustele, kirjutas Maarika Tuttelberg ise: „Natuke mõtteid sain ühest raamatust, kus olid gümnaasiumiõpilaste kogutud materjalid Siberi kohta.“
Rühma juubelietenduseks hakati valmistuma sügisel, proovid olid pühapäeva ja esmaspäev õhtul. Rahvatantsude kõrval esitati ka vene tantse. Lavastaja sõnas, et need pandi kokku internetist otsitud video järgi.
Rahvatantsija Kristel Vilbiks jutustas: „Tegime neid kiireid tantse kümneid kordi, lõpuks juba kolm tundi jutti ning olime väga väsinud. Aga siis lisasime ergutavad huilged ja väsimus kadus, asendus vene temperamendiga. Nii vahva, et see pani ka rahva kaasa elama.“
Ka laulud õpetas tantsijaile selgeks juhendaja Maarika Tuttelberg: „Igas minu rühmas naised laulavad, need etendused ongi pooleldi lauluga. Enamasti igas rühmas mõni ütleb, et ei pea viisi ega laula, eks siis teised teevad selle võrra kõvemat häält. Alavere naiste lauluoskus oli ka mulle rõõmus üllatus.“
Kristel Vilbiks sõnas, et algul arvasid naised küll, et ega nad laulmisega hakkama saa: „Aga Maarika muudkui klimberdas klaveril, meie hakkasime proovima ja trennist trenni harjutasime. Ja tegelikult me väga nautisime seda.“
Ka vallavanem, kes on koorilaulja ja Eesti Meestelaulu Seltsi juht, kiitis, et Alavere tantsijad laulsid väga hästi ning  märkis, et nägi esmakordselt Siberi-teemal midagi sellist, mis ei olnud niivõrd sünge.
Marika Tuttelberg sõnas, et publikus olid mõned vanemad inimesed, kes tulid vaatama sellepärast, et lugu oli ajast, mida nemad teadsid: „Oleme saanud ka tagasisidet – meie oma tantsijate vanavanemad on rääkinud, et kõik oligi täpselt nii, nagu meie loos.“

Kümme aastat
Alavere naisrühm tuli kokku 2006.  aastal.  Kui  palju  neid  alguses oli, naised ei mäleta. Küll aga teavad, et esimesed esinemised olid samal suvel Voose ja Alavere jaanitulel. Rahvariideid neil sel ajal veel ei olnud, esialgu õmmeldi niinimetatud kotiriidest kleidid.
Järgmisel aastal tantsisid Alavere naised Kehras valla kodukandipäeval ning Harjumaa memme-taadi lustipeol Kosel. Ka 2008. aastal käidi memme-taadi lustipeol ning ka talvise tantsupeol Tuhamägedes. 2009. aastal osaleti esimest korda üldtantsupeol, 2011. aastal Jõgeval toimunud Eesti esimesel naiste tantsupeol „Naiselugu“ ning üle-eestilises teatetantsus. Esimene välisesinemine oli 2012. aastal 3. Soome-Eesti tantsupeol Tamperes. Ka 2014. aastal tantsisid Alavere naised üldtantsupeol ning mullu käidi Võru folgil. Naisrühm on alati kohal ka koduvalla laulu- ja tantsupäevadel ning taidlejate pidudel. Eelmisel aastal plaaniti minna Europeade´ile, selleks käidi ka ettetantsimisel, kuid lõpuks jäi grupp väikeseks ja taandas end.
Paralleelselt juubelietendusega valmistutakse praegu suviseks naistetantsupeoks, kus Alavere naisrühm tantsib ainsana oma vallast kõrgemas ehk esimeses kategoorias.
Aasta algusest kannab rühm nime Alavere Annid. Nimi valiti rühmasisese nimekonkursiga. Praegu tantsib rühmas 13 naist: Kristel Vilbiks, Anna Nilisk, Anu Jüriöö, Siiri Lauta, Triinu Nurmsalu, Heidi Pettinen, Ilmi Loik, Jaana Jüriöö, Sirli Vaht, Marge Staub, Egle Nõmper, Birgit Paasma ja Laura Rosenberg. Neid on algusest peale juhendanud Anija valla 2015. aasta kultuuripärl Maarika Tuttelberg.

Eelmine artikkelRaasiku volikogus uus komisjon
Järgmine artikkelKiiu mõisa renoveerija riigihange lükkub edasi