
„Kirjandusloolane Mihkel Kampmann kirjutas teoses „Eesti kirjandusloo peajooned“, kuidas Kuusalu pastor Eduard Ahrens tegeles eesti keelega, et see keel ja rahvas jääksid alles. Võib-olla just tänu eesti kirjakeele grammatika loojale Eduard Ahrensile on meil oma riik ja oleme rahvana olemas, sest palju on rahvaid, kellel ei ole oma riiki. Ka keelemees Mati Hint lausus Ahrensi pronkskuju avamisel Kuusalu pastoraadi ees, et Ahrens võis oma tegevusega osutuda eesti rahva päästjaks,“ ütles Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa möödunud neljapäeval, 20. aprillil Kuusalu raamatukogus, raamatu „Mees, kelle „õlade pääl“ meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220“ esitlusel. Raamatuga tähistati 220 aasta möödumist Ahrensi sünnist.
Kuusalus pastorina tegutsenud Ahrens oli saksakeelne, kuid soovis saksa ja ladina keele grammatikale tuginenud kiriku- ja piiblikeelt muuta rahvapärasemaks. Eesti keele grammatika loomiseks kogus ta rahvalikku sõnavara Kuusalu kihelkonnast – piirkonnast, kus räägiti kõige reeglipärasemat ja järjekindlamat „tallinna keelt“. Aastal 1843 avaldas ta eesti keele grammatika „Grammatik der Estnischen Sprache Revalschen Dialektes“ („Tallinnamurdelise eesti keele grammatika“). Selle teose põhjal peetakse Eduard Ahrensit tänapäeva eesti keele ortograafia loojaks.
Ahrensi-raamatu andis välja Laurentsiuse Selts. Koostajad olid Sulev Valdmaa ja Laurentsiuse Seltsi liige, staažikas eesti keele õpetaja Katrin Kalamees-Ruubel, kes elab Kuusalu alevikus Ahrensi tänaval.
Ahrensi-raamatu jaoks kirjutas ta koos Sulev Valdmaaga sissejuhatava peatüki „Teenimatult varju jäänud suurkuju“, milles on ülevaade keelemehe eluloost, seltsi eestvedamisel ja annetuste toel valminud Ahrensi-kuju saamisloost ning selle avamisest 10. augustil 2017. aastal Kuusalu pastoraadi ees.
Raamatus on ka Sulev Valdmaa tekst „Eduard Ahrensi konverentsidest“ ning valik konverentsidel tehtud ettekannetest. Esimene konverents toimus 7. aprillil 2013 vanas pastoraadis. Kui pastoraadimaja hävis 2014. aastal 24. aprilli õhtul tulekahjus, on konverentse peetud Kuusalu rahvamajas ja Tallinnas. Tänavu 15. aprillil Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis toimunud 10. konverents on järelevaadatav Youtube`is.
Katrin Kalamees-Ruubel: „Ahrensi-raamat on suurepärane tekstikogumik õpetajatele ajaloo-, geograafia- ja keeletundides. Väga loodan, et õpetajad võtavad selle kasutusele.“
Raamatu väljaandmist toetasid rahaliselt kohaliku omaalgatuse programm (KOP) ja Laurentsiuse Selts. KOPi nõue on, et raamatut tuleb jagada Kuusalu kihelkonnas. Sulev Valdmaa rääkis, et trükiti 330 eksemplari, millest kokku üle kahesaja on antud vallavalitsusele, ka Kuusalu, Kolga, Loksa ja Vihasoo koolile, kogu piirkonna lasteaedadele ja Kuusalu noortekeskusele. Jagatud on ka Ahrensi-konverentsil Laurentsiuse Seltsi koostööpartneritele, vallavolikogu hariduse ja noorsootöö komisjoni koosolekul, esitlusel Kuusalu raamatukogus. Oma eksemplarid saavad Laurentsiuse Seltsi liikmed. Raamatut saab osta, kui neid jätkub, Kuusalus Kännu Lillepoest.