AHREN­SI-raa­ma­tu esit­lus Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus

„Kir­jan­dus­loo­la­ne Mih­kel Kamp­mann kir­ju­tas teo­ses „Ees­ti kir­jan­dus­loo pea­joo­ned“, kui­das Kuu­sa­lu pas­tor Eduard Ah­rens te­ge­les ees­ti kee­le­ga, et see keel ja rah­vas jääk­sid al­les. Võib-ol­la just tä­nu ees­ti kir­ja­kee­le gram­ma­ti­ka loo­ja­le Eduard Ah­ren­si­le on meil oma riik ja ole­me rah­va­na ole­mas, sest pal­ju on rah­vaid, kel­lel ei ole oma rii­ki. Ka kee­le­mees Ma­ti Hint lau­sus Ah­ren­si pronks­ku­ju ava­mi­sel Kuu­sa­lu pas­to­raa­di ees, et Ah­rens võis oma te­ge­vu­se­ga osu­tu­da ees­ti rah­va pääst­jaks,“ üt­les Lau­rent­siu­se Selt­si juht Su­lev Vald­maa möö­du­nud nel­ja­päe­val, 20. ap­ril­lil Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus, raa­ma­tu „Mees, kel­le „õla­de pääl“ meie ema­keel sei­sab. Eduard Ah­rens 220“ esit­lu­sel. Raa­ma­tu­ga tä­his­ta­ti 220 aas­ta möö­du­mist Ah­ren­si sün­nist.

Kuu­sa­lus pas­to­ri­na te­gut­se­nud Ah­rens oli sak­sa­keel­ne, kuid soo­vis sak­sa ja la­di­na kee­le gram­ma­ti­ka­le tu­gi­ne­nud ki­ri­ku- ja piib­li­keelt muu­ta rah­va­pä­ra­se­maks. Ees­ti kee­le gram­ma­ti­ka loo­mi­seks ko­gus ta rah­va­lik­ku sõ­na­va­ra Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast – piir­kon­nast, kus rää­gi­ti kõi­ge reeg­li­pä­ra­se­mat ja jär­je­kind­la­mat „tal­lin­na keelt“. Aas­tal 1843 aval­das ta ees­ti kee­le gram­ma­ti­ka „Gram­ma­tik der Est­nisc­hen Sp­rac­he Re­valsc­hen Dia­lek­tes“ („Tal­lin­na­mur­de­li­se ees­ti kee­le gram­ma­ti­ka“). Sel­le teo­se põh­jal pee­tak­se Eduard Ah­ren­sit tä­na­päe­va ees­ti kee­le or­tog­raa­fia loo­jaks.

Ah­ren­si-raa­ma­tu an­dis väl­ja Lau­rent­siu­se Selts. Koos­ta­jad olid Su­lev Vald­maa ja Lau­rent­siu­se Selt­si lii­ge, staažikas ees­ti kee­le õpe­ta­ja Kat­rin Ka­la­mees-Ruu­bel, kes elab Kuu­sa­lu ale­vi­kus Ah­ren­si tä­na­val.

Ah­ren­si-raa­ma­tu jaoks kir­ju­tas ta koos Su­lev Vald­maa­ga sis­se­ju­ha­ta­va pea­tü­ki „Tee­ni­ma­tult var­ju jää­nud suur­ku­ju“, mil­les on üle­vaa­de kee­le­me­he elu­loost, selt­si eest­ve­da­mi­sel ja an­ne­tus­te toel val­mi­nud Ah­ren­si-ku­ju saa­mis­loost ning sel­le ava­mi­sest 10. au­gus­til 2017. aas­tal Kuu­sa­lu pas­to­raa­di ees.

Raa­ma­tus on ka Su­lev Vald­maa tekst „Eduard Ah­ren­si kon­ve­rent­si­dest“ ning va­lik kon­ve­rent­si­del teh­tud et­te­kan­ne­test. Esi­me­ne kon­ve­rents toi­mus 7. ap­ril­lil 2013 va­nas pas­to­raa­dis. Kui pas­to­raa­di­ma­ja hä­vis 2014. aas­tal 24. ap­ril­li õh­tul tu­le­kah­jus, on kon­ve­rent­se pee­tud Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas ja Tal­lin­nas. Tä­na­vu 15. ap­ril­lil Tal­lin­nas Tea­dus­te Aka­dee­mia saa­lis toi­mu­nud 10. kon­ve­rents on jä­re­le­vaa­da­tav You­tu­be`is.

Kat­rin Ka­la­mees-Ruu­bel: „Ah­ren­si-raa­mat on suu­re­pä­ra­ne teks­ti­ko­gu­mik õpe­ta­ja­te­le aja­loo-, geog­raa­fia- ja kee­le­tun­di­des. Vä­ga loo­dan, et õpe­ta­jad võ­ta­vad sel­le ka­su­tu­se­le.“

Raa­ma­tu väl­jaand­mist toe­ta­sid ra­ha­li­selt ko­ha­li­ku oma­al­ga­tu­se prog­ramm (KOP) ja Lau­rent­siu­se Selts. KO­Pi nõue on, et raa­ma­tut tu­leb ja­ga­da Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas. Su­lev Vald­maa rää­kis, et trü­ki­ti 330 ek­semp­la­ri, mil­lest kok­ku üle ka­he­sa­ja on an­tud val­la­va­lit­su­se­le, ka Kuu­sa­lu, Kol­ga, Lok­sa ja Vi­ha­soo koo­li­le, ko­gu piir­kon­na las­teae­da­de­le ja Kuu­sa­lu noor­te­kes­ku­se­le. Ja­ga­tud on ka Ah­ren­si-kon­ve­rent­sil Lau­rent­siu­se Selt­si koos­töö­part­ne­ri­te­le, val­la­vo­li­ko­gu ha­ri­du­se ja noor­soo­töö ko­mis­jo­ni koo­so­le­kul, esit­lu­sel Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus. Oma ek­semp­la­rid saa­vad Lau­rent­siu­se Selt­si liik­med. Raa­ma­tut saab os­ta, kui neid jät­kub, Kuu­sa­lus Kän­nu Lil­le­poest.