
Kolm nädalat tagasi lõppesid Aegviidu Päästeseltsi komandohoone soojustamistööd, mis läksid maksma 54 000 eurot. PRIAst taotleti Ida-Harju Koostöökoja kaudu 9999,38 eurot, Anija vallavolikogu eraldas augustis investeeringutoetusena 15 798,02 eurot, toetas ka päästeamet.
2008. aastal loodud Aegviidu Päästeselts sai esialgu kasutada toona Elionile kuulunud ühe garaažiboksi, hiljem osteti kogu hoone Aegviidu valla ja kohalike ettevõtjate abiga seltsile. Kui paar aastat hiljem sai päästeselts Leader-programmi kaudu esimest korda PRIAst toetust, vahetati komandohoone katus ning uksed ja aknad. 2013. aastal osteti taas Leaderi toel õhksoojuspump.
Miinimum on tehtud, järgmisena oleks vaja seinad soojustada, ütlesid Aegviidu vabatahtlikud päästjad Sõnumitoojale 2018. aasta kevadel, mil seltsi loomisest oli möödunud 10 aastat. Tänavu kevadel esitas selts Ida-Harju Koostöökojale taotluse Leader-programmist toetuse saamiseks komandohoone laguneva fassaadi soojustamiseks. Hoones toimuvad ka Aegviidu kooli tööõpetuse tunnid ning seal renditakse ruume kahele väikeettevõttele, maja küttekulud olid soojakadude tõttu väga suured.
„Meie projekt oli Ida-Harju Koostöökoja kevadise vooru pingereas kõrgel kohal,“ märkis Aegviidu Päästeseltsi liige, Anija vallavanem Riivo Noor.
Nõukogude ajal ehitatud komandohoone seinad olid silikaattellistest. Nüüd soojustati see 10 sentimeetri paksuse penoplastiga, mis on kaetud värvitud krohviga.
Vabatahtlik päästja Reimo Noor, kes käib komandohoones iga päev, kiitis, et sees on nüüd tuntavalt soojem, nii olmeruumides kui tuletõrjemasinate garaažides: „Autod peavad olema soojas, et talviste külmakraadidega välja sõites vesi ei külmuks.“
Komandohoone küttekulud peaksid tänu soojustamisele vähenema ligikaudu 30 protsenti. Lisaks kaevati sama Leader-projekti raames hoone juurde maasse 10 kantmeetrit mahutav tünn vihmavee kogumiseks.
Reimo Noor selgitas, et vihmavett kogutakse eeskätt pumpade katsetamiseks ning tuletõrjeharjutuste läbiviimiseks, et poleks vee toomiseks vaja kusagile sõita. Vihmastel perioodidel saab kogutud vihmavett kasutada ka tuletõrjeauto paakide täitmiseks.
„Vihmavee hea omadus on, et selles pole kaltsiumi. Kui paakauto, mis on täis suure kaltsiumisisaldusega puurkaevuvett, pikalt garaažis seisab, hakkavad pumbad oksüdeeruma,“ sõnas vabatahtlik päästja Reimo Noor.