
Aegviidus oli laupäeval, 20. augustil kodukohvikutepäev, mis lõppes peoga kõlakoja pargis.
Tänavu oli avatud 11 kodukohvikut, korraldaja, rahvamaja juhataja Angela Mägeri hinnangul kõik väga omanäolised. Pakuti nii suppi, praadi kui magusat, seetõttu ei olnud see tema arvates kodukohvikute, vaid lausa kodurestoranide päev.
„Külastajaid oli palju, mõnel kohvikul oli juba päeva keskel kõik otsas,“ sõnas Angela Mäger.
Jõhvika tänaval oli taas avatud Sandra Puusepa Mannatera taimetoidukohvik, Aegviidu kooli juures õpetajate kohvik Maasool, kunstisaalis kunstiringi kohvik. Raudtee tänaval avas Getter Luik kohviku Pillapalu päike. Esmakordselt tegutsesid Teele kohvik Toominga tänaval ja Voob Piibe maantee ääres. Teele kohvikus pakkus pereisa Tormi Paju šnitsleid, tütar Teele Miia magusat. Voobi hoovikohviku pidaja Mairo Deember lubas, et nende juures saavad kõhu täis nii veganid kui grillifännid.
Mitu kohvikut oli avatud Pargi tänaval. Pargi tänav 7 olid jõud ühendanud Ajaääre kohvik ning GrAnKaPa Unistused. Ühes tegutsesid Kerli Kivisoo ja Riko Matten, teises Grete-Marisol Kivisoo, Anniriin Noor, Katharina Kanger ja Paula Liisa Jegorov. Sai suu magusaks ja padja kaasa osta. Pargi 4 kohvikut pidasid Aari Hein ja Lisete Solenikov, kes pakkusid külastajaile Aegviidu metsadest korjatud saadustest seenesuppi ja marjapirukat. Suppi müüsid nad kokku 25 liitrit.
Facebooki kaudu kutsus Margus Saks külastajaid Metsa tänava kohvikusse, kus lisaks kõhutäiele sai vaadata-toita kodulinde ja jänest. Pühapäeval pidas Krista Rambak-Krull Järve tänaval Kohvikassi kohvikut, kus pakuti India toite.
Esmakordselt oli kohvik avatud ka rahvamajas, kus Sille Talvik müüs Kairi Sahvris valmistatud küpsetisi. Kinokohvikus sai vaadata filme ning ajaloohuviliste Signe Juursalu ja Tiina Lõugase koostatud näitust „Enne ja nüüd“, kus olid Aegviidust eri aegadel tehtud fotod kõrvuti samadest kohtadest praegu tehtud piltidega.
Õhtul, kui kodukohvikud olid suletud, oli rahvas oodatud kõlakoja parki, seal oli kaetud Rootsi laud. Kohvikutepäeva lõpetamisega juhatati sisse Aegviidu 500. aastapäeva tähistamine. Angela Mäger märkis, et tegelikult on sel aastal Aegviidus veel juubeleid – rahvamaja saab sel aastal 120, kõlakoda 70 aastat vanaks.
Kõlakojas oli pooletunnine vestlusring, mida modereeris Tanel Talve, arutelul osalesid Anija vallavanem Riivo Noor, Aegviidu ajalugu uurinud Signe Juursalu ja Tiina Lõugas, rahvamaja juhataja Angela Mäger ning Karin Kruup, kes teeb kogukondadest diplomitööd. Arutleti selle üle, kui tähtis on kohalike inimeste jaoks Aegviidu juubel, kõneldi kogukonna olulisusest. Leiti, et Aegviidus on ühtne kogukond olemas, kuid omavalitsusega koostöö lihtsustamiseks võiks see saada ametliku vormi ehk tuleks moodustada aleviselts.
Eesti üks parimaid koduveinimeistreid Katrin Ratt viis läbi veini valmistamise töötuba ning Eesti marjadest valmistatud veinide pimedegusteerimist.