Kolmapäeval, 19. detsembril toimunud arutelul tutvustati üldplaneeringusse tehtud ettepanekuid.
Anija valla uue üldplaneeringu koostamine algatati 2015. aasta suvel, planeeringut hakkas tegema OÜ Hendrikson & Ko. Möödunud aasta alguseks oli planeeringu eskiis valmis, kuid selle uue osana algatati Aegviidu alevi üldplaneering ning keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Mullu 3. novembrist 3. detsembrini oli kogu valla üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul.
Kuna endise Anija valla osa kohta üldplaneeringust oli korraldatud avalikke aruelusid, kuid elanike huvi puudus, tehti detsembris arutelu vaid Aegviidus. Koos ametnikega oli 12 osalejat. Üldplaneeringu eelnõust ja keskkonnamõjude strateegilisest hindamise tulemustest rääkis Marika Pärn OÜst Hendrikson & Ko. Ta tutvustas eelnõu avalikustamise ajal laekunud elanike ja ametkondade ettepanekuid ning vallavalitsuse vastuseid, vastas ka kohapeal kerkinud küsimustele.
„Elanike ettepanekuid me enamasti arvestame. Ametiasutustelt saime väga sisukaid ettepanekuid, aga ka selliseid, mida ei arvesta, sest seal on kirjas seadustest tulenevad kohustused. Me ei soovi üldplaneeringus seadusi ümber kirjutada,“ lausus vallaarhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu.
Kohalik elanik Andrus Noor tegi 8 ettepanekut, näiteks lisada üldplaneeringusse Aegviidu piirkonda kajastavatele joonistele raudteed ületavad liikumisteed ning Aegviidu ja Nelijärve raudteepeatused, kõiki avalikult kasutatavaid teid kajastav kaart, Piibe maanteel liikuva transiitliikluse, eelkõige veokite, Aegviidu alevist välja viimise võimalused. Ka arutelul küsiti, kas on plaanis Piibe maanteed laiendada või suunata Aegviitu läbivad raskeveokid alevist mööda. Vallaarhitekt ütles, et Anija valla senikehtivas üldplaneeringus on alternatiivvariant rajada maantee Aegviidust mööda.
„On analüüsitud võimalust teha Pillapalu külast uus maanteeharu, kuid see pole siiski reaalne. Teemaa sisse jääksid looduskaitselised alad, püsielupaigad. Analoogne alternatiiv on senises üldplaneeringus otsetee Lillist Kehrasse, kuid sellised variandid on pigem kahjulikud – maa on perspektiivse maantee jaoks reserveeritud ning selle tõttu ei saa sinna ehitada,“ rääkis Inga Vainu Sõnumitoojale.
Ta lisas, et elanikele võib tunduda iga möödasõitev raskeveok ohtlik, kuid tegelikult ei ole liikluskoormus Aegviidus suur – alevit läbib ööpäevas vähem kui 2000 autot, neist raskeveoseid on 9 protsenti. Planeerijate hinnangul ümbersõidutee ehitamine pigem pärsib Aegviidu arengut.
Elanike soovil oli üldplaneeringusse lisatud, et kõrghaljastuse säilimiseks peaks 30 meetri ulatuses tugimaanteede, raudtee ja elurajoonide servadest olema lageraie keelatud. Andrus Noor tegi ettepaneku seada piirang ka aleviga vahetult piirnevatele aladele. RMK ja Erametsakeskus esitasid 30 meetri piirangule vastuväite. Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai selgitas, et RMK ei saa metsi majandada nii, et puid võetakse maha ühekaupa, loodusesõbralikum on kogu alal korraga raiuda ja istutada asemele uus mets. Ta märkis ka, kui tuleb lankidele jätta kitsad ribad, on oht, et tugev tuul või torm võib kaasa tuua tuulemurru.
„RMK esindaja tõi välja, et piirang on ka erametsaomanikele kitsendav ning tuleks neile kompenseerida. Pealegi selgus, et Aegviidus on elamurajoonide ja maanteede servades pikaajalised metsahooldused valdavalt tehtud ning selliseid kohti, kus taolist lageraiet kavandatakse, on vähe,“ sõnas vallaarhitekt.
9. jaanuaril kohtub ta RMK esindajatega: „Vaatame kriitilised kohad üle, võibolla seame 30 meetri piirangu vaid teatud kohtadesse. Või ei sea üldse, kui RMK metsakorralduskavadest selgub, et rohkem lageraieid teede ja elamurajoonide lähedale Kehras ja Aegviidus pole kavandatud.“
Andrus Noor tegi veel ettepaneku käsitleda üldplaneeringus nõudeid tiheasustusaladel asuvatele hoonetele ja piirdeaedadele. Elamukruntide minimaalne suurus tiheasustusaladel on ka uue üldplaneeringu eelnõus 1200 ruutmeetrit, hajaasustuses krundi suurust ei piirata – varem pidi see olema minimaalselt 2 hektarit. Uues üldplaneeringus soovitakse ehitustegevuses lähtuda olemasolevast asustusest, kus elamute vahekaugus on valdavalt vähemalt 100 meetrit. Anija ja Aegviidu valla varasemates üldplaneeringutes ette nähtud detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalasid on uue planeeringuga kavas vähendada, sealhulgas muudetakse ka Aegviidu alevi piire, metsaalad jäetakse alevi piiridest välja, et teha ehitamine lihtsamaks – hajakülas ei pea 1-2 elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringut, alevites ja linnades üldjuhul peab.
„Tiheasustusala kõrvale elamute ehitamisel on niiöelda kompromissvariant – kui üldjuhul on hajakülas hoonete vahekaugus 100 meetrit, aga alevis 30 meetrit, võib alevi lähedale hajaasustusse majad ehitada umbes 40-50 meetriste vahedega,“ kõneles Inga Vainu.
Piirdeaedadele tingimuste seadmine tiheasustusega aladel on vallavalitsuse ja planeerijate arvates õigustatud: „Ilmselt lisame planeeringusse, et piirdeaiad ei tohi ületada naaberaedade kõrgusi ja peavad järgima ühtset stiili. Küsiti, kas hajaasustuses on kolmemeetri kõrgune aed lubatud. Arvan, et ei keela, kui see on eraldi muust asustusest.“
Arutelul sooviti teada, millised Anija valla metsad jäävad kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse ning üks koosolekul osalenu, kelle maa on polügooni uue eriplaneeringuga kavandatava piiranguvööndi sees, teatas, et elanikke pole informeeritud, mida see endaga kaasa toob. Inga Vainu vastas, et eramaid on seal vähe ja kaitseministeerium on vallale teatanud, et kõiki maaomanikke on teavitatud, kuid lubas ministeeriumiga ühendust võtta ja täpsustada.
Kui vallavalitsus ja planeerija on üldplaneeringu eelnõusse esitatud ettepanekute põhjal viinud sisse parandused-täiendused, kooskõlastatakse see ametkondadega. Kui parandustega suuri muudatusi ei kaasne, esitatakse üldplaneeringu eelnõu vallavolikogule vastuvõtmiseks. Pärast seda pannakse uuesti avalikule väljapanekule. Üldplaneering jõustub, kui volikogu on selle kehtestanud.