Kohalikud elanikud on nördinud, et väiksemale ülesõidule järgmises peatuses Parilas pandi tõkkepuud varem kui Raasikule.
Raasiku piirkonnapolitseinik ANU METSAORG jõudis õnnetuspaika esimeste hulgas.
Kolmapäeva, 16. aprilli pärastlõunal põrkasid Raasiku ülesõidul kokku Elroni reisirong ning veok. Hukkusid veokijuht ja rongis viibinud naine. Eelmisest surmaga lõppenud õnnetusest samal ülesõidul on möödas ligi 8 kuud. Kohalikud inimesed on mures, sest tõkkepuu paigaldamisest on räägitud juba aastaid.
Raasiku piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg, kes jõudis sündmuskohale esimeste seas, rääkis, et veokijuht sõitis suunaga kiriku poole: „Päike paistis tagant ja otse fooritulede peale. Nähtavust piiravad ka ohtlik kurv ning kõrged puud. Rongi kiirus oli suur, see oli Tartu kiirrong, mis Raasikul ei peatunud.“
Veok sõitis rongile küljelt sisse, eelviimasesse vagunisse. Kokkupõrke järel sõitsid 2 vagunit rööbastelt maha. Olukorraga tuli tutvuma ka majandusminister Urve Palo.
Piirkonnapolitseinik ütles, et veokijuht polnud kohalik: „Meile teadaolevalt töötas ta Arukülas liigvee ärajuhtimise projekti ehitustöödel ning vedas sinna Soodla karjäärist liiva.“
Tõkkepuu viimati vene ajal
Anu Metsaorg ei saa aru, miks raudteeülesõidul pole ikka veel tõkkepuud: „See on transiittee, kus on tihe liiklus. Siitkaudu sõidavad ümberkaudsete asulate elanikud Tallinnasse. Enne ülesõitu on kiirust piirav märk, pikitriibud, üsna õrn hoiatussignaal ning foorituled, mis on 40 aastat vanad.“
Kõige rohkem üllatas teda, et tõkkepuud on Parila ülesõidul, üks peatus Raasikult edasi.
„Sain alles hiljuti teada, et Parilas on tõkkepuud ning uued foorid, kuigi autosid sõidab päeva jooksul mõni üksik,“ ütles piirkonnapolitseinik.
Pärast eelmise aasta õnnetust, kus hukkus rongi ette sõitnud auto juht, hakkas meedias levima info, et Raasiku ülesõidul oli varem tõkkepuu, kuid võeti ära 2011. aastal, kui ehitati ümber perroone. Kohalike sõnul pole see tõsi.
Raasiku elanik, vallavolikogu esimees Ants Kivimäe ütles, et tõkkepuud kadusid koos nõukogude korraga: „Foorituled on kehvad, eriti Aruküla poolt tulles. Mina aeglustan sõitu ning panen raadio kinni, et kuuleks signaali. Kadestan näiteks Kehra või Kulli ülesõite, kus foorituled on õigel kõrgusel ja selgesti näha. Meie jäime ka pärast eelmist surmajuhtu ikka mängust kõrvale.“
Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper arvab, eksitus võis tekkida sellest, et 2011. aastal võeti perroonide ehitamise ajal tõkkepuu ajutiselt ära Aruküla ülesõidul, mitte Raasikul.
Tõkkepuu esimesel võimalusel
Kui eelmise aasta õnnetuse raport vallavalitsusse jõudis, kirjutas vallavanem Raivo Uukkivi jaanuaris raporti koostajale ja Eesti Raudteele kirja, milles soovis tõkkepuu paigaldamist esimesel võimalusel.
Ohutusjuurdluse keskuse raudteeõnnetuste juhtivspetsialist Jüri Olde vastas, et mõistab vallavalitsuse muret ning ohutust aitab tagada LED-fooride ja tõkkepuude paigaldamine: „Eesti Raudteel on kohustus teavitada mind aruandes tehtud soovituste menetlemisest. Seega ametlikku tagasisidet saan aprilli alguses.“
Eesti Raudtee pole vallavanema kirjale siiani vastanud. Seda, et tõkkepuud pannakse augustis, kuulis ta meediast.
Raivo Uukkivi ütles, et Raasiku ülesõidu projekt on töös 2011. aastast: „Eesti Raudtee võttis projekteerimistingimused, mis aegusid 2 aastaga. 2011. aasta tingimustes polnud tõkkepuu nõuet sees. 2014. aastal nõudsime seda sõna-sõnalt. Nüüd, pärast traagilist õnnetust, need tõkked sinna ilmselt ka pannakse.“
Tõke pidi tulema hiljemalt kevadeks
Vallavanem lausus, et enne tema tööleasumist pole valla dokumendiregistris registreeritud ühtegi kirjavahetust Eesti Raudteega, mis puudutaks tõkkepuid: „Kuuldavasti oli küll eelmisel aastal koosolek, kuid kahjuks pole ka selle kohta vallas ühtegi kirjalikku tõendit säilinud.“
Eelmine vallavanem Aare Ets kommenteeris, et hakkas Eesti Raudteega aktiivselt suhtlema pärast õnnetust: „Saime kohe järgmisel nädalal kokku Anu Metsaoruga ning Eesti Raudtee turvajuhi Marius Kupperiga. Pärast seda järgnes kirjavahetus, küsisin, kuidas projekt edeneb. Oktoobris sain info, et tõkkepuu tuleb talvel, hiljemalt enne kevadet.“
Ta lisas, et kindlasti on registreeritud kirjad Aruküla ja Raasiku peatuste parklate laiendamise teemal: „Marius Kupperiga suhtlesime mitteformaalselt, ta käis kohapeal olukorraga tutvumas ning suhtlesime näost näkku.“
Jaamaülesõit muudab olukorra keerulisemaks
Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper märkis, et tõkkepuude paigaldamisest on kaua räägitud, kuid projekt on jäänud seisma kooskõlastuste taha „Soovime väga, et tõkkepuud saaksid Raasikule. Projekt on kooskõlastamisel, püüame anda endast parima, et ülesõit saaks korda hiljemalt augustiks.“
Ta ütles, et projekt on jäänud venima, sest Raasikul on jaamaülesõit, mida on tavalistest ülesõitudest tunduvalt keerulisem projekteerida: „Seetõttu jõuti varem valmis ka Parila ülesõidu reguleerimisega. Jaamaülesõidu jaoks on vaja pikemat ettevalmistust ja lubasid. Olulised on pisiasjad, näiteks see, et kui rong seisab pikemalt jaamas, suleb tõkkepuu selleks ajaks ka liikluse ülesõidul.“
Turvajuht märkis, et tõkkepuid pole veel ka Kehras ega Aegviidus, mis on samuti jaamaülesõidud: „Raasiku ülesõit on kindlasti pärast traagilisi õnnetusi prioriteet. Anname endast kõik, et ohutus oleks maksimaalne. Kui selleks on vaja maha võtta nähtavust piirav hekk, teeme ka seda.“
Marius Kupper rõhutas, et pärast õnnetust on protsess tunduvalt kiiremini liikuma hakanud: „Raasiku ülesõit on suure tähelepanu all.“
