Raasiku vallavolikogu liige, Kuusalu abivallavanem AARE ETS on olnud Harjumaal viie valla juhtimise juures.
Viimsi valla Randvere küla elanik Aare Ets on Raasiku vallavolikogus alates viimastest kohalikest valimistest 2013. aasta oktoobris. Ta kandideeris Reformierakonna nimekirjas ja kogus 264 häält, mis oli Raasiku valla kõrgeim häältesaak.
Alates 2011. aasta maist oli Aare Ets Raasiku vallavanem, kuid pidi sellest kohast loobuma detsembris 2013, sest koalitsiooni moodustanud valimisliidud Kodukoha Eest, Üheskoos ning erakond IRL otsustasid korraldada vallavanema leidmiseks konkursi, kus Aare Ets ei osutunud valituks. Koos viie nimekirjakaaslasega on ta volikogus opositsioonis.
Pärast Raasiku vallavanema kohalt lahkumist valiti ta paar kuud hiljem Kuusalu sotsiaalvaldkonna abivallavanemaks.
Ta sõnas, et tunneb end uues vallas hästi, sest selja taga on rohkelt kogemusi avalikus sektoris – Viimsis on ta kuulnud volikogu kahte koosseisu, olnud Kernu abivallavanem, Kiili Varahalduse Sihtasutuse juht, töötanud 9 aastat Harju maavalitsuses kultuuri- ja spordiosakonna spetsialisti, eurointegratsiooni nõuniku ning majandusosakonna juhatajana.
Ainult kabinetist valda ei juhi
Ta rääkis, et rekordiline häältesaak oli meeldiv üllatus: „Maavalitsuses töötades said Harjumaa kohalikud omavalitsused mulle üsna tuttavaks. Palju tööd tuli teha majast väljas. Kui omavalitsus midagi taotles, tuli käia kohapeal olukorraga tutvumas. Maakond on aga suur ning detailset pilti on raske saada, seega oli Raasiku vald mulle 2011. aastal pigem võõras. Seda enam teeb suurt rõõmu, et kahe ja poole aastaga kogunes nii suur hulk toetajaid.“
Aare Ets märkis, et toetajate rohkusele aitas kaasa aktiivne suhtlemine vallaelanikega: „Ainult kabinetist valda ei juhi. Lisaks üritustele, kus peab vallavanemana käima, külastasin regulaarselt allasutusi ja külade ettevõtmisi, kuulasin vallaelanike rõõme ja muresid. Püüan ka Kuusalu vallas palju ringi liikuda, kuid eesmärk pole jõuda kõigile üritustele, tuleb keskenduda ametnikutööle.“
Ta lisas, et võrreldes Raasiku vallaga on Kuusalu palju suurem ning seega raskemini hoomatav: „Raasiku vald on territooriumilt neli-viis korda väiksem kui Kuusalu, külasid on Raasiku vallas 13, Kuusalus 64. Seega kui Raasikul oli loomulik, et vallavanemat oodati igale kohalikule üritusele, siis Kuusalus pole sellega harjutud.“
Töö kõrvalt püüab ta endiselt jõuda Raasiku valla üritustele: „Kui vallavanemana kaasnes kohalikel sündmustel käimisega alati sõnavõtt, siis volikoguliikmena käin kui külaline – lähen nagu teatrisse meelelahutusprogrammi vaatama. Sooja tunde tekitab, et endiselt kutsustakse ning jääb kripeldama, sest paraku igale poole ei jõua.“
Kuulub Reformierakonda
Aare Etsist sai Raasiku vallavanem 2011. aastal, kui ta sõber ja erakonnakaaslane, toonane vallavanem Andre Sepp riigikokku valiti. Ta osales Raasiku vallavanema konkursil ning osutus valituks. Aasta hiljem ostis ta Mallavere külla elamumaa ning kirjutas end sisse Raasiku valda, elab aga siiani Viimsi vallas. Ta juhib Eesti Reformierakonna Raasiku piirkonnaorganisatsiooni, ise kuulub erakonda 2002. aastast.
Raasiku vallavolikogus opositsioonis olemise kohta lausus ta, et algus oli väga närviline, nüüd on õhkkond sõbralikum: „Opositsiooni kogemus on mul ka Viimsi volikogust. Võrreldes sealsega on Raasikul olukord üsna leebe. Viimsis ei pääsenud opositsiooniliikmed toona isegi volikogu komisjonidesse.“
Ta tõdes, et Raasiku opositsioon on olnud siiani pigem vaoshoitud: „Regulaarseid kokkusaamisi pole me korraldanud, küll aga esitanud ettepanekuid ja küsimusi teede ja valla arengukava osas. Paraku neid üldiselt ei arvestata, peame edaspidi olema häälekamad ja sihikindlamad.“
Aare Ets märkis, et volikogu eelmine koosseis töötas rohkem ühiste eesmärkide nimel ning kõik liikmed olid võrdsed: „Praegu on vastasseisu kindlasti rohkem. Vallavanemana saatsin pidevalt kõigile volikoguliikmetele infot. Praegu tundub, et info liigub vaid vallavalitsuse ja koalitsiooni vahel. On väga tervitatav, et komisjonide koosolekutele kutsutakse vallaelanikke ja volikoguliikmeid, sageli saabub aga kutse vahetult enne koosolekut.“
Ta rääkis, et komisjonide töö võiks olla sisukam ja rohkem kokku kõlada: „Koalitsioon deklareeris, et põhitöö hakkab toimuma komisjonides, volikogu istung on vaid otsustamiseks. Nii see pole aga läinud, sisuliselt läheb kõik vanaviisi.“
Töökogemused avalikust sektorist
Aare Ets on sündinud Tallinnas, põhikooli lõpetas Viimsis. Kesk-erihariduse sai Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumist, kus õppis insenerigeodeesiat. Tallinna Pedagoogikaülikoolist sai haldusjuhtimise kraadi ning EBSist ärijuhtimise magistrikraadi.
Poliitikaga hakkas tegelema 2002. aastal: „Olin tööl Harju maavalitsuses ning jälgisin kohalikke valimisi, kus kandideerisid mitmed tublid tegijad. Ise veel kandideerima ei asunud. 2005. aasta valimisteks olin poliitikast teadlikum ning kandideerisin Viimsi vallavolikogusse.“
Harju maavalitsusest läks ta tööle Kiili valda: „Olin 2006. aastaks töötanud maavalitsuses üheksa aastat, hakkas tekkima rutiin. Töörütm hakkas logisema, sest ülesannete täitmiseks polnud raamistikku ning uue maavanemaga muutus juhtimine poliitiliseks. Kiili vallas otsiti juhti valla kinnisvara haldamiseks loodud sihtasutusele. Kui olin tööle asunud, oli Kiili lasteaia ehituse riigihanke pakkumiste avamine ning sain olla uue lasteaia sünni juures.“
Ta lisas, et avalikus sektoris töötades on tal olnud rõõm olla kahe uue lasteaia avamise juures – uus lastead avati möödunud aastal ka Kiius: „Lasteaiarühmi on valdades minu töölolemise ajal avatud üle kahekümne.“
Kiilist läks ta tööle Kernu abivallavanemaks: „Tegelesin arendus- ja majandusküsimustega, väikeses omavalitsuses töötamise kogemus oli väga huvitav. Olin seal vaid 15 kuud, kuni tuli Raasiku vallavanema konkurss. Mõjutas ka see, et Kernu vallamajja Haibas tuli tööle sõita 65 kilomeetrit, Arukülla vaid 25.“
Jalgrattaga tööle
Tööst vabal ajal meeldib talle teha sporti – lemmik on jalgrattasõit. Kaks korda on ta sõitnud rattaga Viimsist tööle – Raasiku vallavanemana kodust Arukülla ning möödunud suvel Kuusalu vallamajja. Sõidab nii maastiku- kui maanteerattaga ning nimetab end pigem harrastajaks, kes aeg-ajalt ka võistlusvormi selga paneb.
Põhikoolis tegeles ta purjespordiga ning osales Optimisti-klassis kõikidel Eesti võistlustel, kus pääses enamasti esimese kahekümne hulka: „Selleks tuli kõvasti harjutada, suvel tegin Miiduranna sadamas trenni kaks korda päevas. Nüüd on purjetamine paraku soiku jäänud.“
2013. aastast on ta Kaitseliidu liige: „Liitumiseks andis impulsi Harju maakaitsepäeva korraldamine Raasiku vallas. Mitmed vallavanemad olid juba varem Kaitseliidus ning esitasin 2012. aastal avalduse. Läks aega, kuni kontrolliti tausta ning kevadel 2013 võeti mind vastu. Sellele järgnes aastapikkune sõduri baaskursus.“
Pikaverre valla kolmas keskus
Kuigi põhienergia kulub tööle Kuusalu vallas, püüab ta hoida end kursis Raasiku eluga: „Raasiku valla eripära on, et enamik vallaelanikke elab kahes alevikus. Probleemide lahendamist ja valla kaasabi vajavad eelkõige külad, kindlasti Pikavere, mis asub looduskaunis kohas, kus on park ning mõisahoone. Pikaverel on potentsiaali, et korraldada suvelavastusi ja muid väliüritusi nagu Anija mõisas. Pikaverest peaks saama alevike kõrval kolmas vallakeskus.“
Ta leiab, et külaelu ei peaks olema vaid kogukonna mure: „Kogukond ei jõua ainult õhinapõhiselt tegutseda. Vald võiks luua sihtasutuse, mille abil saab teha rohkem turundust ning taotleda projektiraha.“
Ta märkis, et Raasiku vallal on väga vedanud kultuuritegijatega: „Kultuuri saab teha igal ajal ja igal pool, kui on tublid eestvedajad. Vaja on inimesi, mitte ehitisi.“
Aare Ets sõnab, et Kuusalus püüab ta end poliitikast eemale hoida ning teha ametnikutööd, Kuusalu vallas ta volikogusse kandideerida ei taha, küll aga plaanib kandideerida Raasiku vallas.
