„Kuusalu kihelkonna raamatu tegemine on osutunud palju keerukamaks tööks, kui oli kümmekond aastat tagasi pastor Eduard Ahrensi ausamba rajamine. Tookord oli minu peamine ülesanne käivitada kogu protsess, teised tegelesid ausamba ideekonkursi, platsi kavandamise, skulptuuri valmistamise ja paigaldamise ning muuga. Tarvis oli leida vajalikud 50 000 eurot. Kihelkonnaraamatu tegemisel olen otsinud ja veennud autoreid, toimetanud tekste, teinud faktikontrolli, tegelenud fotode otsimisega, taotlenud projektirahastust, küsinud annetusi,“ ütleb Kuusalu kihelkonnaraamatu koostaja, Kuusalu vallavolikogu liige ja Laurentsiuse Seltsi juhatuse liige Sulev Valdmaa.
Kuusalu kihelkonda tutvustava raamatu ideest on räägitud kihelkonna mitmel ajalookonverentsil. Sulev Valdmaa sõnul võttis 2024. aasta lõpus selle teema omakeskis üles ka Laurentsiuse Selts. Rohkem kui aasta tagasi, aprillis 2025 toimunud ajalookonverentsil tutvustas ta seltsi nägemust Kuusalu kihelkonna raamatust ning kutsus inimesi selle koostamises kaasa lööma. Üleskutset levitati ka sotsiaalmeedias.
Sulev Valdmaa ütles, et 2025. aasta maikuuks oli kokku pandud kihelkonnaraamatu kontseptsioon ning sai hakata suhtlema võimalike autoritega: „Alguses oli soov, et tekstid valmiksid 2025. aasta lõpuks. Kuna selts soovis, et tekstide autorid oleksid Kuusalu kihelkonna inimesed ise, siis oli kirjutajate leidmine keerukas ja tekstide esitamise lõplikuks tähtajaks sai 1. mai 2026. Kõik tähtajaks saadetud lood on kavas panna raamatusse. Koostatud on üldine ülevaade Kuusalu kihelkonna ajaloost ja loodusest. Kihelkonna mahukast kultuuriloost tervikliku ülevaate kirjutajat ei leidunud ning eraldi sellist teksti pole. Samas annavad teised tekstid kihelkonna kultuuriloo sisuka ülevaate kokku.“
Raamatus on 30 eripalgelist huvitavat lugu Kuusalu kihelkonna minevikust, olevikust ja tulevikustki, märgib Sulev Valdmaa: „Autoritest on peaaegu kõik Kuusalu kihelkonna elanikud, kuid on ka Laurentsiuse Seltsi liikmeid, kes elavad kaugemal. Tegu on Kuusalu kihelkonna esimese raamatuga ajaloos ja seda saab nimetada ka kihelkonna rahva raamatuks. Lugude autoreid on üle paarikümne ja mõnel lool on lisaks kaasautorid. Eriliselt oleme püüdnud leida fotomaterjali, mis oleks samuti nii-öelda kohalikku päritolu. Päris palju fotosid on konkreetsete lugude juurde tehtud spetsiaalselt.“
Tekstide kogumaht on kaugelt üle 600 000 tähemärgi. Kui õnnestub lisada kõik välja valitud fotod ja spetsiaalselt raamatu jaoks valmistatavad kaardid, tuleb raamatusse pool tuhat lehekülge, märgib ta.
Sulev Valdmaa: „Kõikide lugude ja nende autorite üles lugemine võtaks raamatult ära värskuse. Kirjutajate hulgas on autoreid, kelle jaoks tekstiloome on kutsetöö. On aga ka autoreid, kes on küllap paljude jaoks tõelised üllatajad. Olgu vaid viidatud, et Andres Adamson ja mina oleme jäädvustanud Kuusalu kihelkonna kaugema ja lähema ajaloo, kirikud ja kalmistud, ajaloosündmuste tähised ja mälestusmärgid. Heiki Haljasorg on koostanud koguni Kuusalu kihelkonna ajajoone. Kuusalu raamatukogu juhataja Õnne Paimre on kirja pannud kohalike raamatukogude kujunemisloo. Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier on kirjutanud kihelkonna koolivõrgu kujunemisest. Maarja Orusalult on kodukandilugu Tsitrest, Urve Toompuult Viinistust, Ester Penjamilt Loksast. Kuusalu kandi inimeste tegemistest ja huvidest on kirjutanud Jüri Rebane pasunakoorist, Katrin Kalamees-Ruubel teatriharrastusest, Pille Plakk spordist ja nii edasi. Midagi peab jääma ka lugejale avastada, kui avab „Kuusalu kihelkonna rahva raamatu”.”
Raamatu annab välja kirjastus Argo, mille juht Andres Adamson on Laurentsiuse Seltsi liige. Toimetab Laurentsiuse Seltsi liige, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, keeletoimetaja Katrin Kalamees-Ruubel.
Kuusalu kihelkonna raamatut on Eesti Kultuurkapital toetanud 2700 euro ja Loksa linn 500 euroga.
„Loodame saada toetusraha ka Kuusalu vallalt ning kohalikelt asutustelt, taludelt, eraisikutelt. Annetajate nimed jäädvustame raamatus. Mida rohkem raamatu väljaandmist toetatakse, seda ilusam ja esinduslikum see tuleb,“ lubab Sulev Valdmaa.







