Aru­kü­las on li­gi pool aas­tat töö­ta­nud Si­nu Ars­ti ter­vi­se­kes­kus

„Meil on tii­mi­töö – ini­me­ne on ter­vi­se­kes­ku­se, mit­te ni­mis­tu pat­sient. Tä­nu sel­le­le saa­me ka Aru­kü­las pak­ku­da kva­li­teet­set tee­nust,“ üt­leb Re­ne Jaks, Ko­du­dok­to­ri PAK Si­nu Arst OÜ te­gev­juht.

Ala­tes möö­du­nud aas­ta 1. ok­toob­rist võt­tis pea­lin­nas te­gut­sev pe­rears­ti­kes­kus üle Aru­kü­la en­di­se pe­rears­ti ni­mis­tu ja töö­ruu­mid Pii­ri tä­na­va hoo­nes. Hil­ju­ti värs­ken­du­se saa­nud ruu­mi­des töö­ta­vad iga­päe­va­selt pe­rearst Jo­han­nes Roo­so ning pe­reõed Riin Ki­bin, He­li Rin­go-Koo­rem ja Ca­ro­lin Sepp. Kol­ma­päe­vi­ti on ko­hal ka tei­ne pe­rearst An­na Luik, kes pea­mi­selt teeb väi­ke­las­te ter­vi­se­kont­rol­li. Kord nä­da­las võ­tab nii lap­si kui täis­kas­va­nuid vas­tu veel fü­sio­te­ra­peut Pil­le Voog­la, täis­kas­va­nui­le käib Tal­lin­nast ka fü­sio­te­ra­peut Mar­tin Va­hi­mets.

Ars­tid ka­he­le ni­mis­tu­le

Dok­tor Jo­han­nes Roo­so ni­mis­tus, mi­da va­rem pi­das Aru­kü­la eel­mi­ne pe­rearst Hel­gi Vain, on üle 2200 pat­sien­di. Möö­du­nud aas­tal ava­tud tei­ses ni­mis­tus, mil­le pi­da­ja on An­na Luik, on neid li­gi 100.

Jo­han­nes Roo­so sel­gi­tab, et te­ge­li­kult ei teh­ta va­het, kum­ba ni­mis­tus­se ini­me­ne kuu­lub, sest ra­vib arst, kel­le vas­tu­võ­tu­aeg ini­me­se­le pa­re­mi­ni so­bib.

„An­na Luik te­ge­leb roh­kem ter­ve­te las­te jäl­gi­mi­se­ga. Kõik las­te ter­vi­sea­ren­gu­ga seo­tud vas­tu­võ­tud pla­nee­ri­me­gi kol­ma­päe­va­le. Kui on ajak­rii­ti­li­sem mu­re, võ­tan mi­na sa­mu­ti lap­si vas­tu,“ sõ­nab ta.

Li­saks pa­kub Si­nu Arst Aru­kü­la ars­ti­de ni­mis­tu­tes ole­va­te­le ini­mes­te­le või­ma­lust käia vas­tu­võ­tul ka nen­de Tal­lin­nas Pär­nu maan­teel asu­vas klii­ni­kus. Jo­han­nes Roo­so sõ­nul on nii neid, kes käi­vad esial­gu te­ma juu­res ja see­jä­rel lin­nas ning ka vas­tu­pi­di, kuid on ka neid, kes käi­vad mõ­ni­kord Aru­kü­la, tei­ne­kord Tal­lin­na ars­ti­de juu­res, kui­das pa­ras­ja­gu mu­ga­vam.

„Mi­nu vas­tu­võ­tua­jad on ik­ka­gi val­da­valt täis. Se­da mu­ret ei ole, et tööd oleks vä­he,“ sõ­nab Aru­kü­la pe­rearst.

Ajak­rii­ti­li­se prob­lee­mi­ga saab te­ma vas­tu­võ­tu­le sa­mal või järg­mi­sel päe­val, aga kui po­le kii­ret abi va­jav hä­da, siis ena­mas­ti nä­da­la-ka­he jook­sul: „Kui õde leiab, et eel­ne­valt on va­ja pat­sien­di­le te­ha mõ­ned uu­rin­gud, siis ole­neb vas­tu­võ­tu­le kut­su­mi­ne sel­lest, kui kii­res­ti saab uu­rin­gud teh­tud. Nen­de põh­jal on ka mi­nul liht­sam ra­viot­su­seid vas­tu võt­ta.“

En­ne ars­ti vas­tu­võ­tu­le suu­na­mist te­ge­le­vad pat­sien­ti­de­ga pe­reõed, kui vaja, tee­vad ana­lüü­sid, mää­ra­vad uu­rin­gud. Nad kon­sul­tee­ri­vad ka ars­ti­ga, va­ja­du­sel suu­na­vad te­ma vas­tu­võ­tu­le. Jo­han­nes Roo­so sõ­nul on siis­ki ka neid, kes soo­vi­vad ko­he ars­ti juur­de saa­da.

„Püüa­me sel­gi­ta­da, kui ük­si kõik pat­sien­did vas­tu võ­tak­sin, siis oleks iga me­dit­sii­ni­li­ne ot­sus kor­da­des hal­vem. Ühest kül­jest la­hen­da­vad õed ära pal­jud prob­lee­mid, mi­da ne­mad os­ka­vad, tei­seks tee­vad nad ära eel­töö, et mi­nul oleks vas­tu­võ­tul roh­kem ae­ga ars­ti­spet­sii­fi­li­seks te­ge­vu­seks,“ rää­gib ta.

Aru­kü­la pe­rearst kin­ni­tab, et te­ma pat­sien­did on to­re­dad ning neilt esi­me­se poo­le aas­ta jook­sul saa­dud ta­ga­si­si­de on ol­nud val­da­valt po­si­tiiv­ne: „Soo­vin te­ha pat­sien­di­ga koos­tööd ja püüan, et üks­ki neist ei lä­heks vas­tu­võ­tult ära ne­ga­tiiv­se­te emot­sioo­ni­de­ga.“

Pe­reõed ro­tee­ru­vad
Aru­kü­la ter­vi­se­kes­ku­se kol­mel pe­reõel ei ole kind­lat töö­jao­tust ega igal neist oma ka­bi­net­ti. „Ro­tee­ru­me,“ üt­leb Riin Ki­bin, ai­nus, kes töö­tas Aru­kü­la ter­vi­se­kes­ku­ses ka eel­mi­se pe­rears­ti ajal. Üks en­di­ne kol­leeg jäi sü­gi­sel pen­sio­ni­le, teine läks töö­le ko­du­le lä­he­ma­le. Kaks uut kol­lee­gi töö­ta­sid va­rem Si­nu Ars­ti Tal­lin­na klii­ni­kus.

Aru­kü­la pe­reõ­de­del on kind­laks mää­ra­tud töög­raa­fik, mil­le alu­sel kor­da­möö­da vas­ta­tak­se ühel päe­val pat­sien­ti­de kõ­ne­de­le või e-vi­sii­di kau­du saa­de­tud kir­ja­de­le, tei­sel võe­tak­se pat­sien­te vas­tu või te­hak­se prot­se­duu­re. Sa­mu­ti ei kuu­lu üks­ki õde kind­la ni­mis­tu juur­de ega ole neist ühel­gi nii-öel­da oma pat­sien­te, ka see on ro­tee­ruv. Püü­tak­se vaid jäl­gi­da, et kui ini­me­ne on ühe ter­vi­se­mu­re­ga ter­vi­se­kes­ku­ses­se pöör­du­nud, te­ge­leb te­ma­ga sel­le prob­lee­mi la­hen­da­mi­se­ni üks õde.

Pe­reõ­ed tee­vad Aru­kü­las ko­ha­peal ka kõik es­ma­ta­san­dil va­ja­li­kud uu­rin­gud. Verd saab an­da nel­jal päe­val nä­da­las ku­ni lõu­na­ni. Ve­ri kon­ser­vee­ri­tak­se, kaks kor­da nä­da­las saadetakse Syn­la­bi la­bo­ris­se. Ve­rep­roo­vi and­mi­seks peab pat­sien­dil ole­ma ars­ti või pe­reõe saa­te­ki­ri.

He­li Rin­go-Koo­rem rää­gib, ini­mes­te­le teeb mu­ret, et Aru­kü­la ter­vi­se­kes­kus ei võ­ta vas­tu te­le­fo­ni­kõ­ne­sid või on num­ber pi­de­valt kin­ni. Ta sel­gi­tab, et he­lis­ta­ja­te numb­rid sal­ves­tu­vad ning pe­reõed he­lis­ta­vad ala­ti ta­ga­si: „Kee­gi ei pea mu­ret­se­ma, et abi­ta jääb. Kui ta­ga­si he­lis­ta­me, on meil ae­ga sü­ve­ne­da ini­me­se di­gi­luk­ku. Se­da ei jõua, kui pead pa­ra­jas­ti verep­roo­vi võt­ma. Ena­mas­ti he­lis­ta­vad need, kel on va­ja ra­vi­mi­ret­sep­te pi­ken­da­da.“

Ca­ro­lin Sepp li­sab, et sa­ge­li saab he­lis­ta­mi­sest kii­re­mi­ni neilt vas­tu­se e-vi­sii­di kesk­kon­na kau­du. Sin­na saab pöör­du­da öö­päe­va­ring­selt, kuid vas­ta­tak­se siis­ki vaid tööae­ga­del. Pe­reõed kin­ni­ta­vad, et Aru­kü­las saa­vad e-vi­sii­di ka­su­ta­mi­se­ga hak­ka­ma ka ea­kad, neil on ise­gi üks üle 90 aas­ta va­nu­ne pat­sient, kes sel­le kau­du pöör­dub. Pe­reõed ju­hi­vad veel tä­he­le­pa­nu, et ise­gi kui ini­me­ne hai­ges­tub nä­da­la­va­he­tu­sel, peaks ta e-vi­sii­di kau­du pöör­du­ma sa­mal päe­val, sest töö­või­me­tus­le­he saab ava­da ala­tes pöör­du­mi­se päe­vast.