
MTÜ Kuusalu Hoolela osutab alates jaanuarist 2018 Kuusalu vallas psüühilise erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuseid, mille eest tasub riik sotsiaalkindlustusameti vahendusel. Need riiklikult rahastatavad teenused on igapäevaelu toetamise, toetatud elamise ja töötamise toetamise teenus. Kliente on praegu kokku 21. Tegevusjuhendajaid 5. Kuusalu Hoolela inimesi on sageli näha Kuusalu alevikku koristamas, mitmel pool mujal vallas heakorratöid tegemas või töötamas Hoolela pesumajas. Kuusalu Hoolela töötajate hoole all on samuti elanikud TET-majas ehk toetatud elamise teenusmajas, mis asub Kuusalus ja valmis ligi kuus aastat tagasi.
Kuusalu vallavalitsus on andnud MTÜ-le Kuusalu Hoolela tasuta kasutusse Kuusalu tervisekeskuse keldrikorruse ruumid, kuhu on rajatud suur köök ja puhketuba, teraapiliste tegevuste tuba, tegevusjuhendajate tööruumid, tualett- ja pesuruumid ning alates 2021. aastast ka pesula.
Tegevus toimub riigilt tellitud teenuste ja MTÜ enda projektitaotluste eest saadud rahastuse toel ning ka sotsiaalsest ettevõtlusest teenitava omatulu ja Kuusalu valla toetuse abil. Ent eelmise aasta juulist senine olukord muutus.
MTÜ Kuusalu Hoolela ühe asutaja ja tegevuste koordinaatori Kaie Ustavi sõnul hakati teenusesaajatele nende tavapärase korduvhindamise tulemusena teenuseid vähemaks võtma: „Kui riik tasus seni inimese kahe teenuse eest, siis jäeti talle alles üks teenus. Seni kolme teenust saanud inimesele jäeti alles 1-2 teenust. Kui inimene kasutas varasemalt ühte teenust, siis seda temalt ära ei võetud. Tegime järelepärimisi, ametlikult kinnitati, et hindamine on isikupärane ja hindamisinstrumendid on samad, kuid mitteametlikult on viidatud, et hindajatele on antud vastavad suunised ning põhjus võib olla rahapuudus. Öeldi, et inimestel on nende diagnoosid ka edaspidi samad, aga kui nad on mitu aastat saanud näiteks toetatud töötamise teenust, siis peaksid nüüdseks olema selle ära õppinud. Meie hinnangul on selline põhjendus ebaõige, sest kui inimesel on psüühikahäire- ja intellektipuue, siis vajab ta ka edaspidi töötamiseks samasugust tuge nagu seni, sest tema abi- ja toetusvajadus ei vähene.“
Kuusalu Hoolela on viimase aasta jooksul teenusesaajate arvu ja vajaduste muutumise tõttu kaotanud ühe tegevusjuhendaja ametikoha.
„Teenuste mahu järsu vähenemise jätkudes oleme sunnitud kaaluma edasisi koondamisi, mis omakorda vähendab võimalusi pakkuda teenusesaajatele tööd. Ühe kliendi osas esitasime vaide, millele ootame vastust. Me ei ole siiani ühelgi inimeselt teenuse vähenemisest hoolimata töötamise võimalusi ära võtnud, vaid oleme pakkunud neile lepingulist tööd ja juhendamist, sest see on neile vajalik ja nende elu osa, kuid lõputult nii jätkata ei saa. Kõige kurvemini üllatas, kui kuulsime sotsiaalkindlustusameti mitmelt ametnikult, et erihoolekandeteenuste osutamine on meie enda äririsk. Mis tähendab, oleksime pidanud kaheksa-üheksa aastat tagasi arvestama, et riik võib erihoolekandele võetud inimestel hakata nendele lubatud teenuseid vähendama? Need inimesed on saanud oma elu korraldatud, nad ise ja nende pereliikmed olnud rahul, kuidas ütleme, et sina enam töötada ei saa või tegeleme sinuga edaspidi vähem,“ on Kaie Ustav murelik.
Hiljuti saadi klientidele veel uus töö – Kuusalu Hoolelas pakendatakse koerakrõbinate näidispakke. Toetatud töötamine tagab klientidele täiendava sissetuleku, mis annab võimaluse tasuda TET-maja kommunaalkulude, oma igapäevakulutuste ja ka neile korraldatavate ekskursioonide omaosaluse eest. Mõnelgi kliendil võib töötasu kadumine tähendada harjumuspärase elukorralduse suuremat muutmist, tõdeb ta.
TET-maja ühe- ja kahetoalistes korterites elavad praegu 11 inimest Kuusalu vallast ja väljaspoolt valda.
Kaie Ustav selgitab, et maja ehituseks saadi abiraha riigilt, Kuusalu vald lisas märkimisväärse omaosaluse. Seadusest tulenevalt peab sellises elumajas vabanenud korteri andma üleriigilises järjekorras järgmisele inimesele, mitte tingimata kohalikule teenusesaajale.
„Väga loodame, et seadusandlust muudetakse ja ka omavalitsus aitab selle eest seista. Praegune korraldus võib viia olukorrani, kus ühel hetkel on teenusel rohkem mujalt suunatud inimesi ning meie oma valla inimesed peavad abi saamiseks pöörduma teistesse piirkondadesse,“ märgib ta.
„Ma ei oleks aasta tagasi osanud arvata, et räägin nüüd sellist juttu. Püüame seniseid teenuseid jätkata, sest kuidas saame oma kliente jätta toeta. Kirjutan projekte, Leaderist oleme saanud toetust ning Töötukassa kaudu on kliendid suunatud tugiisikuga töötamise teenusele, kuid selle teenuse kestus on kuni üks aasta ja see on ajutine lahendus. Oleme Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu liikmetega püüdnud selgitada, et lõppkokkuvõttes on meie inimestele pakutavate teenuste rahastamine riigi siseturvalisuse küsimus. Selliste teenuste rahastamist ei saa jätta taas omavalitsuste kanda. Samas, kui teenuseid vähendatakse, tekitab see probleeme nii senistele teenusesaajatele, nende lähedastele kui ka laiemalt.“





