Raa­si­ku val­la ea­ka­te ar­vu­ti- ja nu­ti­kur­sus on vä­ga po­pu­laar­ne

„Ar­ves­ta­si­me, et saa­me kur­su­se­le võt­ta 18-20 ini­mest, aga nüüd on neid 22 ja osa soo­vi­jaid tu­li jät­ta uk­se ta­ha,“ tõ­des Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­si te­gev­juht Ga­ri­na Too­min­gas, kel­le kir­ju­ta­tud pro­jek­ti toel toi­mu­vad Aru­kü­las ala­tes veeb­rua­ri kesk­pai­gast va­ne­maea­lis­te ar­vu­ti­kur­su­sed.

Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja kau­du Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­dist ra­has­ta­tud pro­jek­ti „Raa­si­ku val­la ea­ka­te­le uued või­ma­lu­sed“ raa­mes on ku­ni mai lõ­pu­ni kok­ku 21 koo­li­tus­kor­da. Need on Aru­kü­la põ­hi­koo­li ar­vu­ti­klas­sis kol­ma­päe­va õh­tu­ti, kaks tun­di kor­ra­ga. Kur­sust viib lä­bi koo­li õpe­ta­ja ja ha­ri­dus­teh­no­loog Cris­ti­na Kas­ka.

Ga­ri­na Too­min­ga sõ­nul rää­ki­sid pen­sio­nä­rid tal­le ju­ba aas­taid ta­ga­si, et soo­vik­sid ar­vu­ti­koo­li­tust, kuid siis ei lei­tud ju­hen­da­jat: „Cris­ti­na Kas­ka sai va­he­peal ha­ri­dus­teh­no­loo­giks, on meil nüüd ju­hen­da­ja ole­mas. Ta ei õpe­ta ea­kaid ai­nult ar­vu­tit ka­su­ta­ma, vaid jõuab ka nu­ti­te­le­fo­ni­de ka­su­ta­mi­se­ni, näi­teks kui­das hoi­da te­le­fon rämp­sust puh­ta­na, fo­to­sid pil­ve pan­na või What­sap­pis su­hel­da.“

Põ­hi­li­sed as­jad, mi­da kur­su­se jook­sul on ka­vas pen­sio­niea­lis­te­le õpe­ta­da, on ar­vu­ti ja nu­ti­sead­me baas­tead­mi­sed, in­ter­ne­ti ka­su­ta­mi­ne, e-post ja suht­lus, prak­ti­li­sed e-tee­nu­sed, e-poed, äpid, ID-kaar­di ka­su­ta­mi­ne ar­vu­tis, mee­le­la­hu­tus ja män­gud, kü­ber­tur­va­li­sus, fo­to­tööt­lus ja -hal­dus.

„Kõi­ge­ga me põh­ja­li­kult te­ge­le­da ei jõua, aga saa­me neid vald­kon­di vä­he­malt tut­vus­ta­da. Ta­han kind­las­ti jõu­da ka te­hi­s­aru ka­su­ta­mi­se põ­hios­kus­te­ni, et os­kak­sid AI-lt abi kü­si­da, kui neil on ar­vu­tis mõ­ni prob­leem,“ üt­les Cris­ti­na Kas­ka.

Esi­me­ses tun­nis 18. veeb­rua­ril kü­sis ta oma ar­vu­tiõ­pi­las­telt, mil­li­sed di­gi­sead­med on kel­lel­gi ko­dus ole­mas, mi­da nad nen­de­ga te­ha os­ka­vad ja mi­da koo­li­tu­sel loo­da­vad õp­pi­da.

„Kui­gi nad ta­ha­vad osa­ta ka­su­ta­da pat­sien­di­por­taa­li, maks­ta ar­veid ja an­da di­giall­kir­ja, tu­leb en­ne sel­le­ni jõud­mist õp­pi­da pal­ju es­ma­se­maid as­ju, kas või kla­via­tuu­ri ka­su­ta­ma. Ku­na meil on paar-kolm naist, kes po­le ar­vu­ti­ga va­rem üld­se kok­ku puu­tu­nud, on neil tul­nud õp­pi­da ka ar­vu­ti­hii­re ka­su­ta­mist, ise­gi kui­das se­da käe all õi­ges­ti hoi­da,“ sel­gi­tas ju­hen­da­ja.

Ta mär­kis, et koo­li­lap­si ja pen­sio­nä­re õpe­ta­da on kaks täies­ti eri­ne­vat as­ja: „Ea­ka­te­ga tu­leb võt­ta vä­ga ra­hu­lik tem­po ja alus­ta­da liht­sa­test as­ja­dest. Aga nen­de­ga on vä­ga hu­vi­tav, la­he on see, et nad on ise vä­ga po­si­tiiv­sed.“

Mõ­ned nai­sed, kel­lel ko­dus ar­vu­ti­või­ma­lust ei ole, käi­sid ju­hen­da­ja soo­vi­tu­sel hom­mi­ku­ti Aru­kü­la noor­te­kes­ku­ses hii­re lii­gu­ta­mist ja kla­via­tuu­ri ka­su­ta­mist har­ju­ta­mas. Pä­rast möö­du­nud nä­da­lal toi­mu­nud kol­man­dat koo­li­tus­kor­da kii­tis ju­hen­da­ja, et nai­sed on vä­ga lü­hi­ke­se aja­ga kõ­vas­ti are­ne­nud – kui esi­me­sel kor­ral lü­li­tas mõ­ni al­les esi­mest kor­da elus ar­vu­tit sis­se, siis kol­man­das tun­nis ei va­ja­nud kee­gi enam sis­se­lo­gi­mi­sel abi: „Iga kord sa­mu as­ju te­hes oskused kin­nis­tu­vad, nad saa­vad roh­kem aru, muu­tu­vad kii­re­maks, kes na­tu­ke roh­kem os­ka­vad, ai­ta­vad al­ga­jaid. See on ka nei­le en­di­le ka­su­lik, sest õpe­ta­mi­ne õpe­tab kõi­ge roh­kem.“

Loe pikemalt 11. märtsi Sõnumitoojast.