Keh­ra Kant­ri­roo­sid tä­his­ta­sid 20. sün­ni­päe­va

„Kaks­küm­mend aas­tat ta­ga­si oli Sõ­nu­mi­too­jas kuu­lu­tus, kus tea­ta­ti, et Keh­ra rah­va­ma­jas alus­tab tööd li­ne­tant­su­ring. Mõel­dud, teh­tud. Kaa­bud, saa­pad, nar­mad, kant­ri­muu­si­ka – see oli just see, mi­da meie va­ja­si­me,“ mee­nu­tas Keh­ra li­ne­tant­sut­ru­pi Kant­ri­roo­sid lii­ge Vee­ra Re­ba­ne rah­va­ma­jas lau­päe­val, 14. veeb­rua­ril tru­pi 20. sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­sel.

Rah­va­ma­ja saa­li ko­gu­nes 2006. aasta 12. veeb­rua­ril suur hulk nai­si, kes soo­vi­sid tea­da, nä­ha ja proo­vi­da, mis on li­ne­tants. Õpe­ta­ma hak­kas Mai­re Il­ves Jär­va­maalt.

„Nii see al­gas, tren­ni tren­ni ja tants tant­su jä­rel,“ lau­sus sün­ni­päe­va­kont­ser­dil õh­tu­ju­hi rol­lis ol­nud Vee­ra Re­ba­ne.

Kaks­küm­mend aas­tat on Ani­ja val­la li­ne­tant­si­jad rah­va­ma­jas tei­si­päe­va õh­tu­ti kaks tun­di uu­si tant­se õp­pi­nud ning esi­ne­nud sel­le aja jook­sul val­la päe­va­del, jõu­lu­kont­ser­ti­del, jaa­ni­pi­du­del Keh­ras, Voo­sel, Aeg­vii­dus, Ani­ja mõi­sa üri­tus­tel, Keh­ra spor­di­hoo­nes, Põr­gu­põh­ja päe­va­del. Osa on võe­tud iga-aas­tas­test üle-ees­ti­lis­test li­ne­tant­su­ma­ra­to­ni­dest ja tant­si­tud kant­ri­fes­ti­va­li­del, 2008. aas­tal osa­le­ti Gui­nes­si re­kor­di­te raa­ma­tus­se pää­se­nud 3,7 ki­lo­meet­ri pik­ku­se tant­su­ri­vi moo­dus­ta­mi­ses.

„Tant­si­jaid on ol­nud Ani­jalt Ala­ve­re­ni ja Ala­ve­rest Rau­d­oja­ni,“ üt­les Vee­ra Re­ba­ne.

Al­gu­sest pea­le on Kant­ri­roo­si­des tant­si­nud roh­kem kui pool 9liik­me­li­se tru­pi prae­gu­sest koos­sei­sust – li­saks Vee­ra Re­ba­se­le veel Ee­li Malts, Ruth Jõ­gi, Kül­li­ke He­ris ja Kai­re Kroon. Koos nen­de­ga tant­si­vad rüh­mas Tiiu Koit­la, Kris­ta Kruu­se ning kõi­ge hil­jem lii­tu­nud Ma­ri­ka Kuusk ja Vio­la Ka­se­niit Ala­ve­rest.

Kui trup­pi viis aas­tat ju­hen­da­nud Mai­re Il­ves Keh­ras­se sõit­mi­sest loo­bus, võt­tis Vee­ra Re­ba­ne sel­le töö üle. Kui­gi prae­gu on tru­pi ju­hen­da­ja­na kir­jas Tiiu Koit­la, ni­me­tab te­ma end pi­gem mä­ned­že­riks – hoiab ra­ha­kot­ti, õmb­leb ja ko­hen­dab esi­ne­mis­kos­tüü­me.

„Tant­su­de õp­pi­mi­ne on kol­lek­tiiv­ne loo­ming. Mai­re käib meid Leht­sest kor­ra kuus kon­sul­tee­ri­mas ning kui jän­ni jää­me, abis­tab ka Vee­ra,“ sel­gi­ta­sid Tiiu Koit­la ja Ruth Jõ­gi.

Sõl­tu­valt tant­su kee­ru­ku­sest ja sam­mu­de ar­vust õpi­tak­se üks tants sel­geks kas ühe või ka­he tree­nin­gu­ga.

„Kui esi­ne­mist tu­le­mas ei ole, püüa­me igas tren­nis ühe uue tant­su õp­pi­da. Tant­sud on eri ras­ku­se­ga, on al­ga­ja­te­le, kesk­mi­se ta­se­me­ga tant­si­jai­le, mõ­ned veel kee­ru­li­se­mad. Kui ei ta­ha al­ga­ja­te tant­su­de pea­le jää­da, tu­leb pä­ris pal­ju õp­pi­da,“ lau­sus Ruth Jõ­gi.

Kui esial­gu tant­si­ti li­ne­tant­se kant­ri­muu­si­ka saa­tel, siis nüüd po­le see Keh­ra tant­si­ja­te sõ­nul enam am­mu sa­loo­ni­tants, on läi­nud pal­ju mo­dern­se­maks, tant­si­tak­se isegi pop­muu­si­ka saa­tel. Toi­mu­vad uu­te tant­su­de kon­kur­sid, tant­se mõel­dak­se väl­ja ka Ees­tis.

Sün­ni­päe­va­kont­sert koos sõp­ra­de­ga
Sün­ni­päe­va­peol näi­da­ti ki­no­li­nal fo­to­ga­le­riid Kant­ri­roo­si­de te­ge­mis­test 20 aas­ta jook­sul, mee­nu­tu­sed va­hel­du­sid tant­su­de­ga. Pea­le Kant­ri­roo­si­de esi­ne­sid nen­de sõp­rus­rüh­mad Kol­ga­kü­la Lai­ne­rid, Raa­si­ku Ras­sa­li­ne ja Leht­se Lii­ni­rah­vas. Vee­ra Re­ba­ne sel­gi­tas, et nen­de­ga saa­dak­se üks kord aas­tas iga rüh­ma te­gut­se­mis­ko­has kok­ku, et koos tant­si­da.

Kant­ri­roo­sid tä­na­sid oma sõp­ru ning rah­va­ma­ja töö­ta­jaid, et on saa­nud rah­va­maj­ja 20 aas­tat min­na na­gu ko­ju. Sõp­rus­rüh­ma­de esin­da­jad ning val­la ja rah­va­ma­ja töö­ta­jad oma­kor­da tä­na­sid Kant­ri­roo­se vä­ge­va kont­ser­di eest ja õn­nit­le­sid sün­ni­päe­va pu­hul.

Anija valla kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Vei­ko Veiert võrd­les Keh­ra li­ne­tant­si­jaid vi­ta­mii­ni­roh­ke sid­ru­ni­vii­lu­ga, mis teeb päi­ke­se­li­sel tal­ve­päe­val kuu­ma tee mõ­nu­saks. Ta li­sas, kui Ani­ja val­las laul­dak­se-tant­si­tak­se, on Kant­ri­roo­sid ala­ti vii­ma­ne esi­ne­ja.

„See on tead­li­kult nii jäe­tud – igal tor­dil peab ole­ma kirss ja see on Kant­ri­roo­sid,“ üt­les ta.