Aru­kü­las tä­his­ta­ti rah­va­ma­ja 50. sün­ni­päe­va

„See ma­ja ava­ti jaa­nua­ris 1975 ja see­ga on te­ge­li­kult ku­kil ju­ba 51. eluaas­ta. Aga na­gu hea­de sõp­ra­de ja vää­ri­ka­te ma­ja­de­ga ik­ka – üm­mar­gu­si täht­päe­vi tä­his­ta­tak­se siis, kui sü­da üt­leb, et nüüd on õi­ge aeg,“ lau­sus õh­tu­juht Hen­ri Ree­der ree­del, 9. jaa­nua­ril Aru­kü­la rah­va­ma­jas, ku­hu rah­va­ma­ja hal­dav Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selts oli kut­su­nud rah­va tä­his­ta­ma poo­le­sa­ja aas­ta möö­du­mist hoo­ne val­mi­mi­sest.

Ko­ha­le olid tul­nud 170 ini­mest. Peo esi­me­ses poo­les esi­ne­sid suu­re saa­li la­val ise­te­ge­vus­la­sed: kolm rah­va­tant­su­rüh­ma ehk se­ga­rühm La­pu­li­sed, nais­rühm Ma­ri­ke ja proua­de­rühm Pih­la­ko­bar; se­ga­koor Spunk ja Aruküla noor­te­koor; võim­le­mis­rühm Tä­he­sä­ra; ar­hai­lis­te mees­te­lau­lu­de an­sam­bel Lüü-Türr ja pa­la­gan-po­pan­sam­bel Kroo­gan.

Esi­ne­mis­te va­he­peal lu­ges õh­tu­juht mee­nu­tu­si rah­va­ma­ja te­ge­vu­sest poo­le sa­jan­di jook­sul, näi­tas klip­pe ja kõ­ne­les, mi­da seal prae­gu te­hak­se.

„Ai­täh kõi­gi­le, kes on sel­le ma­ja tei­nud ko­duks. Ja ai­täh sel­le­le ma­ja­le,“ üt­les ta pä­rast kont­ser­ti.

Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas tä­nas esi­ne­nud kol­lek­tii­vi­de ju­hen­da­jaid. Kul­tuu­ri­juh­ti õn­nit­le­sid Raa­si­ku val­la­va­nem Bär­bel Sa­lu­mäe, ha­ri­dus- ja kul­tuu­ris­pet­sia­list Maar­ja-Ly Tei­no ning Raa­si­ku rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja An­ge­la Al­lik.

Pi­du jät­kus par­ke­ti­saa­lis, kus sai tant­si­da an­samb­li Pi­si­kes­te Pil­li­de Punt saa­tel.

Rah­va­ma­ja fua­jees ava­ti sün­ni­päe­val fo­to­näi­tus „Rah­va­ma­ja oli, on ja jääb“.

Kol­hoo­si kon­tor-klu­bi
Aru­kü­la esi­me­ne rah­va­ma­ja val­mis 1939. aas­tal mõi­sa ho­bu­se­tal­li va­re­me­te­le. Sel­le ehi­ta­sid ko­ha­li­kud ini­me­sed tal­gu­te kor­ras, too­na­se pea­mi­nist­ri Kaa­rel Een­pa­lu toe­tu­sel. 1950-1970nda­tel täi­tis Aru­kü­la kul­tuu­ri­ma­ja üht­la­si ko­gu Har­ju­maa kul­tuu­ri­ma­ja rol­li, män­ni­kus­se ra­ja­tud lau­lu­väl­ja­kul pee­ti suu­ri lau­lu­pi­du­sid, kus osa­le­sid ka laul­jad-tant­si­jad Lä­tist.

Jaa­nua­ris 1975 ko­lis kol­hoo­si kon­tor uhiuu­de suur­de hoo­nes­se, ku­hu oli klu­bi ees­mär­gi täit­mi­seks ka­van­da­tud ka avar ves­ti­büül ja li­gi kol­me­sa­ja is­tu­mis­ko­ha­ga kont­ser­di­saal. Ma­ja pro­jek­tee­ris ar­hi­tekt Maie Pen­jam.

„Või­mas ast­me­li­se ka­tu­se­ga hoo­ne, Har­ju ra­joo­ni üks uh­ke­maid. Tei­ne sa­ma­su­gu­ne, pee­gel­pil­dis, ehi­ta­ti Vänd­ras­se. Roh­kem sel­li­seid ei ole,“ mär­kis Hen­ri Ree­der.

Kol­hoo­si kon­tor-klu­bi pi­du­lik ava­mi­ne oli 24. det­semb­ril 1974, aga uue ma­ja võ­ti an­ti ma­jan­di­juht Val­de­ko Kul­ve­re­le üle 17. jaa­nua­ril 1975.

Just tä­nu Val­de­ko Kul­ve­re eest­ve­da­mi­sele prae­gu­ne rah­va­ma­ja teh­ti. Tei­se olu­li­se ini­me­se­na too­di sün­ni­päe­va­peol esi­le Aru­kü­la ku­na­gi­ne tant­su­memm ja ko­ha­li­ku rah­va­tant­su sü­da Mee­ta Hein­la, kes pa­ni Aru­kü­las tant­si­ma peaae­gu kõik lap­sed ning tema töö elab eda­si rah­va­ma­ja kol­mes prae­gu­ses rah­va­tant­su­rüh­mas. Rah­va­ma­ja aja­loos kol­man­da vä­ga täht­sa ini­me­se­na mär­kis õh­tu­juht Raa­si­ku esi­mest val­la­va­ne­mat Toi­vo Veen­ret, kes hoo­lit­ses sel­le eest, et uh­ke hoo­ne ei jää­nud pä­rast kol­hoo­sia­ja lõp­pu tüh­jaks, vaid sin­na ko­li­sid val­la­va­lit­sus ja sel­lest sai ka Aru­kü­la kul­tuu­rie­lu ke­se. Pro­jek­to­ri abil näi­da­ti la­val ka rah­va­ma­ja aja­loos suurt rol­li män­gi­nud kol­me ini­me­se fo­to­sid.

„Rah­va­ma­ja oli, on ja jääb“
Rah­va­ma­ja fua­jees sün­ni­päe­val ava­tud näi­tu­sel „Rah­va­ma­ja oli, on ja jääb“ saab vaa­da­ta fo­to­sid seal toi­mu­nud üri­tus­te jaoks val­mi­nud ku­jun­dus­te­ga. Suu­re­ma­teks pi­du­deks, fes­ti­va­li­deks, tä­his­ta­mis­teks on Ing­rid Tei­no ku­jun­da­nud-de­ko­ree­ri­nud rah­va­ma­ja fua­jee, sa­ge­li ka la­va, par­ke­ti­saa­li, ise­gi rah­va­ma­jae­si­se õuea­la.

Õh­tu­juht Hen­ri Ree­der ni­me­tas Ing­rid Tei­not rah­va­ma­ja la­va- ja ruu­mi­ku­jun­du­se meist­riks, kes an­nab ma­ja­le oma näo, ja on se­da ala­ti tei­nud vä­ga pro­fes­sio­naal­se, sa­mas sü­dam­li­ku ja puu­du­ta­va käe­kir­ja­ga.

„Ing­rid mõt­leb igaks kor­raks uue ku­jun­du­se. Pil­ti­del on te­ma ku­jun­du­si va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­seks, Har­ju­maa ema­de-isa­de lau­lu­võist­lu­seks, val­la sün­ni­päe­va­deks, õpe­ta­ja­te vas­tu­võt­tu­deks ja pal­ju­deks muu­deks üri­tus­teks. Olen neid pil­dis­ta­nud ja pan­nud meie kroo­ni­ka­raa­ma­tu­tes­se, nüüd ot­sus­ta­sin kõi­gi­le vaa­ta­mi­seks väl­ja pan­na,“ rää­kis Ga­ri­na Too­min­gas.

Näi­tus jääb rah­va­ma­ja fua­jees­se 30. jaa­nua­ri­ni.

Aru­kü­la rah­va­ma­ja sün­ni­päe­va tä­his­ta­mist toe­tas Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­tal.