Alates mullu aprillist Anija, Kuusalu, Raasiku ja Jõelähtme valla ning Maardu linna kriisispetsialistina töötanud Sven Jablonski lahkus detsembris omal soovil ametist.
Anija ja Kuusalu vallavalitsuses töötab alates 5. jaanuarist tema asemel kriisispetsialistina Riina Vahisalu Kehrast. Nii Anija kui ka Kuusalu vallas on ta tööle vormistatud 0,25 koormusega.
Riina Vahisalu on pärit Jõelähtme vallast, ta kuulub Kaitseliitu ning õpib praegu Tartu Ülikoolis 4. aastat kogukonnaharidust ja huvitegevust.
Ta rääkis, et astus Kaitseliitu 2007. aasta pronksiööst ajendatuna ning on praegu Harju malevas noorem allohvitserina jaoülem. Ta on töötanud Kaitseliidu peastaabis protokollispetsialistina, möödunud aastal oli 4 kuud Raasiku vallas noorte heaolu spetsialist. Praegu õpetab ta kuues koolis gümnaasiumiõpilastele riigikaitset. Ta on ka MTÜ Jõelähtme Elanikkonnakaitse Selts eestvedaja, kirjutab projekte, et teha koolitusi ja noortele riigikaitselaagreid.
„Kuna olen valdkonnaga kokku puudunud ja need teemad lähevad mulle korda, küsis Sven Jablonski, kas oleksin huvitatud jätkama Anija ja Kuusalu valla kriisispetsialisti tööd. Pärast seda võtsid minuga ühendust vallavanemad,“ ütles Riina Vahisalu.
Käesoleva nädala alguses vaatas ta koos eelmise kriisispetsialistiga üle mõlema omavalitsuste kriisivaldkonna tegevuskavad 2026. aastaks: „Aasta lõpuks peavad valmis olema valdade hädaolukorra lahendamise plaanid. Saan nende koostamisega tegelema hakata siis, kui elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete riskianalüüsid on valmis. Alates möödunud suvest on neil selleks aega kümme kuud.“
Riina Vahisalu märkis, et esimese asjana peab omavalitsustel olema kriisivaldkonnas kindel ja toimepidev dokumentatsioon: „Loodan väga, et jõuame varsti paberimajandusest ka nii-öelda päriasjadeni. Ainult praktika ja õppuste käigus saame selgeks, kas ja kuidas see, mis oleme paberile pannud, ka päriselus toimib.“
Kriisispetsialist hakkab kummaski vallas olema ühel päeval nädalas, Kuusalu vallamajas on kokku lepitud, et seal on ta kolmapäeviti.
Sven Jablonski põhjendas viie omavalitsuse kriisispetsialisti ametikohalt lahkumist suuremate väljakutsetega: „Juba üle kolme aasta tunnen, et elanikkonnakaitses ei ole asjad hästi. Omavalitsusi ei kohelda elanikkonnakaitses võrdselt riigiasutustega. Ootused ja kohustused on suured, kuid võrreldes riigiasutustega antakse raha vaid näpuotsaga. Kriisivaldkonnas tegutsevate ettevõtete elu on tehtud väga keeruliseks. Et leida aega nende suurte probleemidega tegelemiseks või vähemalt aidata kaasa mõelda ja ka osaleda muudatuste tegemisel, pean katkestama oma tegevused mujal.“
Omavalitsustes üheksa kuuga töötamise kohta märkis ta, et ära sai tehtud palju lähtudes seadusest tulenevatest nõuetest: elutähtsate teenuste osutajate nimekirjad, omavalitsuste riskianalüüsid, kriisiplaanid suurematele küladele ja omavalitsuste kriisiplaanide koostamisega alustamine, osalemine koolitustel ja nende läbiviimine ning haridusasutuste ja seltsimajade varjumisvõimaluste kaardistamisega alustamine.
„On kaks teemat, millega ei jõudnud piisavalt tegeleda ja annan üle uuele kriisispetsialistile: elektrikatkestuste ajal kortermajade soojavarustuse probleemile tähelepanu juhtimine, sest soojasõlmedega kortermajades kaob elektri katkemise ajal soojus, ning külavanemate kaasamine kriisiplaani,“ lisas ta.
Ka Raasiku vallavalitsus plaanib tööle võtta uue kriisispetsialisti, kuid suurema koormusega – senise 0,2 koha asemel poole kohaga. Kriisispetsialisti leidmiseks on kavas jaanuarikuu lõpus kuulutada välja avalik konkurss.
