Möödunud reedel, 5. detsembril tutvustasid haridus- ja teadusministeeriumi töötajad veebikohtumisel Aruküla põhikooli direktori Avo Mölsi ning Raasiku vallavalitsuse esindajatega haldusjärelevalve õiendit, mis koostati koolis oktoobris toimunud järelevalve põhjal.
Ministeerium algatas Aruküla kooli ja kooli pidaja ehk vallavalitsuse tegevuse üle järelevalve, kui oli saanud lapsevanematelt kooli kohta kaebusi. Need olid ajendatud teemast, mille kohta andis suvel hinnangu õiguskantsler – Aruküla kooli 3. kooliastme õpilaste keskmise hinde alusel õpirühmadesse jaotamisest. Sellist jaotust kasutatakse koolis kolmandat aastat. Käesoleval õppeaastal on kooli 8. ja 9. klassid jagatud eelmise õppeaasta kõigi ainete keskmise hinde alusel kolme õpirühma, esimeses on kõige madalama, kolmandas kõige kõrgema kõigi õppeainete keskmise hindega õpilased. Õiguskantsleri hinnang oli, et õpilaste keskmise hinde järgi rühmadesse jagamine ei ole seadusega kooskõlas.
Ka ministeeriumi järelevalveosakonna rohkem kui 20leheküljelises õiendis on öeldud, et õpilasi selliselt õpirühmadesse jagada ei ole lubatud.
„Koolis peavad kõik õpilased olema võrdselt koheldud ning mistahes õppekorralduslikud meetmed ei tohi luua võimalusi kellegi õiguste riiveks,“ on õiendis.
Lisatud on, et järelevalves kogutud ütluste põhjal on kool niinimetatud nõrgematesse õpperühmadesse määratud õpilastele tekitanud sellega väga suurt ja korvamatut kahju – neil on alavääristamise ja sildistamise tõttu langenud eneseusk ja enesehinnang ning õpimotivatsioon.
Kuna järelevalve hinnangul on õpirühmade moodustamine Aruküla koolis toimunud õigusvastaselt, tuleb õigusvastane tegevus Raasiku vallavalitsusele tehtud ettekirjutuse järgi kohe lõpetada. Selle tähtajaks on määratud 1. jaanuar 2026. Kooli direktoril tuleb muuhulgas tagada neile õpilastele nõustamine ja igakülgne toetamine, sest õpirühmades õppimine on järelevalve hinnangul olnud õpilaste vaimsele tervisele kahjulik.
Kool ja koolipidaja palusid ajapikendust
Raasiku vallavanema ülesannetes vallavalitsuse liige Paul Savisild rääkis Sõnumitoojale, et kuigi nii tema, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tauno Pruli kui Aruküla kooli direktor Avo Möls palusid õiendi ärakuulamisel osalenud neljalt haridusministeeriumi esindajalt, et antaks võimalus jätkata praeguste õpirühmadega õppeaasta lõpuni ning minna endisele tavaklasside süsteemile tagasi alates tulevast õppeaastast, siis ametnikud sellega ei nõustunud.
„Otsus on tehtud, nende arvates on Aruküla koolis lapsi väärkoheldud ja nad olid sunnitud jõuliselt sekkuma. Küsisin, kas nad on ikka kõiki aspekte kaalunud ja kujutavad ette, mis sellega kaasneb, kui nüüd muudame kõik tagasi endiseks – sellega tekitatakse ju veel suurem kaos ja kannatavad lapsed. Ministeeriumiametnikud möönsid, et tuleb kõike kaaluda, aga jäid oma seisukoha juurde, et praegune tegevus tuleb lõpetada. Ometi ei ole see Aruküla kooli väljamõeldud asi, seda on kasutatud ka mujal koolides,“ sõnas Paul Savisild.
Aruküla kooli direktor Avo Möls ütles, et kuigi nende kompromissettepanek lubada käesoleva õppeaasta lõpuni jätkata praeguste õpirühmadega lükati tagasi ning järelevalve õiendis antud tähtaeg 1. jaanuar 2026 jäi paika, anti neile siiski lootust, et midagi võidakse kaaluda.
„Mida ja millal, jäi lahtiseks,“ tõdes ta ning lisas, et kuigi kool ja vallavalitsus saatsid järelevalve õiendi kohta oma vastused ja parandused, ei ole nendega arvestatud.
Ka kinnitas koolijuht, et kool ei ole õpilasi alavääristanud ega sildistanud, seda on teinud pigem küla ja ajakirjandus.
Direktori sõnul koguneb käesoleval nädalal kooli hoolekogu ning kokku on kutsutud ka 8. ja 9. klassi lapsevanemad, tekkinud olukorda arutatakse uuesti ka õpetajatega.
Ministeeriumi esindaja: kokkulepe on võimalik
Sõnumitooja palus kommentaare ka haridus- ja teadusministeeriumilt. Küsisime, kui keskmise hinde alusel õpilaste õpirühmadesse jagamine on seadusevastane ja laste väärkohtlemine, millised on siis tavalise maakooli võimalused anda igaühele tema võimetele vastavat õpet.
Kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg selgitas, et sedalaadi klasside moodustamise kahjulikkus on teada teadusuuringutest – nende võimalik kasu on äärmiselt väike, kuid kahjud suured.
„Vastuolu seadusega tuleneb eelkõige õpilaste vaimse turvalisuse tagamise nõudest, mille vastu on kool eksinud. Väärkohtlemine, millest antud juhul on olnud juttu, ei ole seotud vahetult klassidesse määramise otsusega, vaid selle pinnalt tekkinud koolitöötajate poolse halvustamisega,“ märkis ta.
Jürgen Rakaselg selgitas, et seadus on reguleerinud klasside, sealhulgas eriklasside moodustamise alused, kuid Aruküla koolis ei ole neid järgitud: „Õppe jõukohastamise ja õpilastele vajaliku toe pakkumise korraldamine on koolijuhi ülesanne ning antud juhul pole tegu mitte üheski mõttes teistest koolidest oluliselt erineva kooliga õpilaste arvude või muus mõttes, mis vajaks mingisugust erandlikku lähenemist.“
Küsimusele, kas on võimalus, et ministeerium on valmis pikendama praeguste õpirühmade kaotamise kohta tehtud ettekirjutuse tähtaega, kinnitas ministeeriumi esindaja, et eelmisel nädalal õiendi ärakuulamiseks toimunud veebikohtumisel arutati tõesti ka seda, kas oleks võimalik vähemalt lõpuklassidega jätkata praegustes õpirühmades: „Andsime hinnangu, et juhul kui klassi moodustamise reegleid järgitakse, sealhulgas on lapsevanema nõusolek ning suudetakse koolis luua olukord, kus õpilaste halvustamine lõppeb ja õpilastega saavutatakse mingil kujul heastav leppimine, ei ole me vastu ka sellisele lahendusele. Edaspidi aga võiks kasutada muid klasside komplekteerimise aluseid ning mõelda läbi üldise toe pakkumine laiemalt.“
Jürgen Rakaselg lisas veel, et kohtumisel osalenud vallavolikogu juht andis neile selge sõnumi – omavalitsus on valmis sisuliseks koostööks, et tekkinud olukord lahendada ning leida Aruküla koolis selline õppekorraldus, mis õpilasi ei kahjustaks.
Raasiku vallavolikogu esimees Juta Asuja ütles, kui uus vallavanem on valitud, saab Aruküla kooliga seotud probleemiga tegelemine tema üheks esimeseks tööülesandeks.
„Koos koolidirektoriga tuleb ühiselt mõelda, kuidas seda olukorda lahendada. Lihtsat lahendust siin pole. Ka ministeeriumi esindajad said aru, et olukord on väga komplitseeritud, endistele klassidele tagasi minemine ei aita kedagi, pigem võib teha olukorra hullemaks. Ministeerium tahab eelkõige näha, et esimese õpirühma lapsed, kes on praegu kõige rohkem kannatanud, saaksid vajalikku toetust tugiteenuste või ainetepõhise abi näol, et vähegi toetada nende õpimotivatsiooni taastumist. Meil on vaja leida laste jaoks parim lahendus, kindel on see, et õpilasi enam kõigi õppeainete keskmise hinde põhjal jagada ei või,“ lausus ta.






