
Eelmisel nädalal Anija mõisa aidas avatud jõulumaad külastas 7 päeva jooksul ligi 1000 inimest.
Aida suur saal oli kaunistatud elektrilampidega. Seinas ääres, kus kontsertide ajal on lava, oli jõulumaa puhul värviline hobuvanker, selle kõrval kuusepuu ja kingipakid. Uksepoolses seinas oli kuusemets, kuuskede vahel kingipakke täis saan, selle juures kelk ja puuriit. Teises seinas otse ukse juures oli samuti suur puuriit, kuused ning saan, puupakkudest seenekesed, viljakotid ja -kastid ning hobukaarik. Jõulumaale lisasid maalähedust veel hobuste rangid, vana kirst, põhupallid. Aida ees õues olid päris lambad.
Jõulumaa programmi kuulus etendus, milles olid kaks tegelast – mõisapreili Anna Hedwig ning koerapoiss Jaan, kes unistas Saksamaale tsirkuseartistiks minemisest. Umbes pooletunnise etenduse ajal näitas ta selleks õpitud oskusi – žongleeris pallidega, sõitis üherattalisega, tegi mustkunsti ja muudki. Etendus tipnes jõuluvana tulekuga. Temal oli igale külalisele Kehra Pagari suur piparkook. Mõisapreilit mängis Regina Penter, koerapoissi Erki Penter, jõuluvana oli Hando Jõhvik.
Rae vallas elava peojuhist Regina Penteri ja tema abikaasaga tegi Anija mõis koostööd ka eelmisel aastal, siis mängis Erki Penter mõisahärrat. Programmijuht Kadri Raudkivi ütles, et jõuluetenduse süžeeliini ja tegelased pakub igal aastal välja mõisapere, sest soov on, et need oleksid mõisaelu-teemalised.
„Sotsiaalmeediast oli silma jäänud, et Erki on vägev akrobaat ning kui nägin, et ta sõidab ka üherattalisega, siis oli selge, et siit peab üks viguriga koerapoisi teema tulema. Söötsime paar ideed ette ning Regina ja Erki mõtlesid etenduse sõnalise osa. Meie soov oli, et see oleks õpetlik ja lapsi kaasav,“ rääkis Kadri Raudkivi.
Regina Penter on mõisapreili ka Anija mõisa sünnipäevaprogrammis, Erki Penter töötab igapäevaselt hoopis tootmisvaldkonnas. Ta tunnistas, et talle oli see suur mugavustsoonist välja tulemine.
Jõulumaa interjööri mõtles välja ja tegi mõisatiim. Kadri Raudkivi jutustas, et tänavu mõeldi esmalt sellele, kus võiks tegevus aset leida: „Kuna koerapoisil pole niiöelda oma kindlat kohta, võiks tegevus toimuda hoones, mis on segu kuurist, aidast ja tõllakuurist. Maalähedaste rekvisiitide abil soovisime siia tuua rustikaalsust ja tegime kogukonnas üleskutse aidata teha meie aidast ait.“
Koostati nimekiri asjadest, mida jõulumaa jaoks vajatakse ning seda jagati Anija-Kuusemäe külaseltsiga. Külaelanikud panid igaüks kirja, mida neil on pakkuda. Kõige suuremad asjad – kaks vankrit ja saan, samuti hobuserangid ja sadul, saadi Raasikult Tiit Õunpuu käest. Koplimäe Agro ja Marek Suik andsid põhu, Koplimäe Agro ka ehtsat nisu, Tanja Rosenberg korve ja muid rekvisiite. Kuused tõi oma metsast Priit Raudkivi.
„Väga suured abilised asjade transportimisel olid Arvo Treier ja Kaido Jürmann. Vankrid ja saan toodi kohale järelkäruga. Et vankrid aidaustest sisse mahuksid, tuli rattad ära võtta. Ka põhupall tuli õhemaks teha, et saaks ukse vahelt sisse pressida,“ rääkis mõisa programmijuht.
Aida kaunistamiseks kulus mõisanaistel paar päeva: „Tegemist oli omajagu. Ise tegime kingipakke nii aita kui härrastemajja.“
Mõisa programmijuht märkis, et esimesel advendikontserdil aidas esinenud MUBA muusikud ja külastajad, kes olid samal päeval näinud Niguliste kirikus ja Raekoja platsil ehitud kuuski, rõõmustasid, et Anijal oli tehisliku asemel palju ehedat ja päris asju.
Etendused olid jõulumaal esmaspäevast pühapäevani 3-4 korda päevas. Argipäevadel külastasid seda lasteaedade ja algklasside rühmad Anija vallast ja mujalt Harjumaalt ning paljud ka Tallinnast. Nädalavahetusel käidi peredega, ühe etenduse broneeris üks ettevõte oma töötajate lastele. Keskmiselt sai igast etendusest osa 40 last, suurimas grupis oli neid üle poolesaja.
Regina Penter oli üllatunud, et ka koolilastele läks nende etendus väga hästi peale. Erki Penter sai jõulumaalt ka tellimuse – ühe rühma õpetajad kutsusid teda enda lasteaeda esinema.
„Jõulumaa korraldamine on suur töö, aga seda on väga äge teha. Saime taas pakkuda rõõmu ligi tuhandele inimesele,“ lausus Kadri Raudkivi.




