Vihasoo küla kohta kolm aastat tagasi välja antud koduloo-raamatu „Piiri peal“ autor Andres Napp kirjutas ja avaldas enda kulul hiljuti uue teose – ilukirjandusliku jutustuse „Legend karikast“. Jutustus viib lugeja põhjasõja-aegsesse ja -järgsesse perioodi. Jutustuse aluseks on autor võtnud legendi, mida on Lahemaal antud põlvest põlve edasi ja puudutab ka tema enda suguvõsa.

„Olen Rootsi kuninga kingitud karika lugu kuulnud oma vanaemalt Marta Jõesaarelt, kelle vanaisa ehk minu vanavanavanaisa Jaan Hermann oli mõisnike kutsar. Jaan oli algul tallipoiss Kolga krahvi juures ja hiljem kutsar parun Ferseni mõisas Kotkal ning kuulis mõisarahva jutte. Juba enne Vihasoo raamatu koostamist mõtlesin, et selle legendi võiks kirja panna. Legendi üks karikas asub Vihasoos. Kui kasutasin Vihasoo raamatu jaoks Lahemaa mälumaastike uuringut, leidsin ka sealt karika kohta üles tähendatud loo,“ rääkis Andres Napp.
Siis sattus ta lugema legendi, et Rootsi kuningas Karl XII kinkinud tosinale eesti soost talumehele aadlitiitli. Ajaloolisi allikaid pole legendi kohta leitud, kuid 96 aastat tagasi, 11. novembril 1929. aastal avaldas nädalaleht Esmaspäev kirjutise „… ja kuningas ülendas neid“.
„Panin selle legendi samuti jutustusse. Lisasin ka Ilumäe kiriku ehitamise ja talupoegade auks kiriku akendele tehtud vappide loo, mille jaoks sain ajaloolist ainest Uno Trummi uurimusest Ilumäe kabeli varasema ajaloo kohta ja Enn Tarveli „Lahemaa ajaloost“,“ kõneles jutustuse autor.
Enamik nimesid ja juhtumisi on ta välja mõelnud, ent peategelane Arend Porggast on elanud Vihasoo naabruses Porgastes. Arendi ehk Ärni kasupoeg Peeter oli põgenenud Soome ja tulnud Eestisse tagasi, temast sai Porgaste talu peremees. Peetri üks järeltulija Jakob Mühlbach pidas Vihasoo külas Sae talu ja oli Andres Napi emapoolne esiisa.
Andres Napp rõhutas, et ajalooline tõde on raamatus segatud väljamõelduga: „Kirjutasin juturaamatu, lasin fantaasial lennata. Kujutasin ette, kuidas võidi elada 300 aastat tagasi. Jutustuse loeb umbes paari tunniga, loodan, et võib-olla ka mõni noor viitsib. Soov on, et nooremad mõistaksid, elu on olnud raske, inimesed pidid varasematel aegadel palju vaeva nägema, et leib oleks laual, kogu aeg käis võitlus elu nimel. Tahan panna lugejale südamele, et meie elame praegu väga hästi, kuningad ka ei elanud tol ajal nii hästi.“
Jutustus algab olukorraga, kui Rootsi kuningas peatub Narva poole teel olles oma kaaskonna ja sõduritega Rakvere linnuses. Kaasa võetud kraami oli nii palju, et ei leidnud voorimehi, kes oleks kõige selle Tallinnast Rakverre viinud – nii on ajaloolises ürikus kirjas. Selle aga on jutustuse autor välja mõelnud, et osa kraami toodi laevaga Käsmu ja talumehed pidid need hobuvankritel Rakveresse viima.
Andres Napp: „Kirjutama hakkasin sügisel aasta tagasi ja kulus kogu talvehooaeg. Püüdsin jutustada nii, et lugejal ei hakkaks igav ja millist teksti ise tahaksin lugeda. Ärkasin hommikuti varakult, mõtlesin, kuidas võiks kirja panna, ning pärast hommikusööki paar tundi kirjutasin. Kolmesaja aasta tagust elu Eestis aitas kujutada soomlase Seppo Zettenbergi „Eesti ajalugu“. Lisasin karika legendile nii-öelda juppe juurde. Pakkusin jutustust suurtele kirjastustele, kuid ei tuntud huvi. Kirjastaja leidsin Google´i abil. Kirjastuse Paindlik OÜ omanik ja juht Ülle Hallik Pärnust toimetas ja kujundas. Trükitud on Poolas.“
„Legendi karikast“ on trükitud 100 eksemplari, millest Andres Napil on kodus alles paarkümmend. Uut raamatut on saanud osta Vihasoo, Loksa ja Võsupere raamatukogust. Nii nendesse kui ka Kuusalu valla teistesse raamatukogudesse on „Legend karikast“ antud ka lugejatele laenutamiseks.
„Vihasoo küla raamatu avaldamist toetasid KOP, Kuusalu vald ja kohalike annetused. Jutustuse andsin välja enda kulul. On küsitud, kas kulutused saan müügist kaetud, kuid kirjutamine on minu hobi ja hobidele on ikka peale makstud,“ lisas Andres Napp.
Küsimusele, kas ja mis teemal kirjutab järgmise raamatu, vastas ta, et kogub veel mõtteid.
Andres Napp oli aastaid Vihasoo näiteringi näitleja ja lavastaja, viimased kolm aastat näitemänguga ei tegele. Ta kuulus kohalikku ansamblisse VVV ja nüüd toimetab ajaviiteks oma puutöökojas.






