Vir­vel aru­ta­sid La­he­maa kü­la­de esin­da­jad pii­ran­gu­te tee­mal

Vir­ve Kü­la­selts kor­ral­das ko­gu­kon­na päe­va raa­mes pü­ha­päe­val, 20. juu­lil aru­te­lu Kuu­sa­lu val­la koos­ta­ta­vast uuest üldp­la­nee­rin­gust ja maao­man­di­le La­he­maal keh­tes­ta­tud pii­ran­gu­test. Ko­gu­kon­na päe­va lä­bi­vii­mist ra­has­tas ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm, kü­la­selts sai pro­jek­ti­le „Vir­ve kü­la kut­sub kül­la 2025“ 2247 eu­rot.

Vir­ve kü­la­va­nem, nii kü­la­selt­si kui ka La­he­maa Maa­oma­ni­ke Lii­du ju­ha­tu­se lii­ge Jaan Velst­röm üt­les, et kut­se saa­de­ti Kuu­sa­lu val­las La­he­maa rah­vus­par­gi pii­ri­des­se jää­va 34 kü­la kü­la­va­ne­ma­le. Koo­so­le­kul osa­le­sid 19 maao­ma­nik­ku 8 kü­last: Vir­velt, Ta­pur­last, Val­ge­jõelt, Tsit­rest, Pe­das­pealt, Uu­rist, Ka­ha­last, Kot­kalt.

Koo­so­le­ku­le olid kü­la­va­ne­ma sõ­nul kut­su­tud ka Kuu­sa­lu val­la amet­ni­kud, kuid neil ei ol­nud või­ma­lik sel päe­val osa­le­da.

Kuu­sa­lu abi­val­la­va­nem Ran­no Pool sel­gi­tas, kut­se oli saa­de­tud kümme päeva en­ne koos­o­le­kut, kuid osa­le­da ei saa­dud, sest pla­nee­rin­gu­te spet­sia­list ja kesk­kon­nas­pet­sia­list olid siis puh­ku­sel ning te­ma pi­di samal nä­da­la­vahetusel mi­ne­ma ühe­le tei­se­le üri­tu­se­le, mis oli kok­ku le­pi­tud va­rem. „Saat­si­me et­te­pa­ne­ku teis­te kuu­päe­va­de­ga, mil olek­si­me saa­nud osa­le­da, aga need ei so­bi­nud,“ li­sas ta.

Uu­ri kü­la­va­nem Emil Ru­ti­ku pa­lus koo­so­le­kul pro­to­kol­li­da, et tal po­le vo­li­tust esin­da­da ko­gu kü­la.

Koo­so­le­ku pro­to­koll saa­de­ti Kuu­sa­lu val­la­maj­ja. Sel­les on kir­jas pikk loe­te­lu aru­te­lu käi­gus tõs­ta­ta­tud kü­si­mus­test ja prob­lee­mi­dest ning ka et­te­pa­ne­kud.

Vir­ve en­di­ne kü­la­va­nem Mai­la Velst­röm mee­nu­tas, et La­he­maa rah­vus­par­gi sün­ni ajal oli tol­leaeg­ne idee te­ha ko­gu piir­kon­na pea­le üks näi­dis­kü­la, kan­di­daa­did olid Vir­ve ja Alt­ja ning õn­neks va­li­ti Alt­ja kü­la.

Koo­so­le­kul too­di esi­le, et ran­na­kü­last ei pais­ta enam merd, sest me­reäär on kin­ni kas­va­nud ja võ­sas­tu­nud, kuid te­gu po­le har­ju­nud mõis­tes met­sa­ga. Ran­naäär­ne po­le va­rem ku­na­gi sel­li­selt väl­ja näi­nud, kui­gi alg­selt soo­vi­ti kaits­ta ko­ha­li­ke ini­mes­te ma­jan­dus­te­ge­vu­se ja loo­ma­de kar­ja­ta­mi­se tu­le­mu­se­na tek­ki­nud mil­jöö­vaa­det. Ka öel­di, et see mets, mi­da kesk­kon­naa­met met­sa­na kä­sit­leb, ei ole mets, sest met­sa­hool­dus puu­dub.

Esi­le tõs­te­ti sa­mu­ti prob­lee­me kesk­kon­naa­me­ti­ga suht­le­mi­sel. See on äär­mi­selt ras­ke, sest sei­su­koh­ti ei põh­jen­da­ta, amet­ni­kud ei täi­da sel­gi­ta­mi­se ko­hus­tust, vaid an­tak­se tea­da, mis on kee­la­tud.

„Kesk­kon­naa­me­ti amet­ni­kud käi­tu­vad eba­vii­sa­kalt ja üleo­le­valt, ei in­for­mee­ri, mil­lal käi­vad era­val­du­ses vaat­lu­si te­ge­mas, ega põh­jus­test. Pii­ran­gu­te keh­tes­ta­mi­se faa­sis ei saa see­tõt­tu oma­nik ar­gu­men­tee­ri­da, vaid saab pii­ran­gu­test tea­da, kui need on ju­ba keh­tes­ta­tud. Li­saks kan­na­vad ins­pek­to­rid nüüd ava­li­kult rel­va ja tak­ti­ka­list va­rus­tust ja va­hel on kee­ru­li­ne üld­se aru saa­da, kel­le­ga on te­gu,“ on kir­jas pro­to­kol­lis.

Veel öel­di koo­so­le­kul: „Kui ei ole või­ma­lik maal ehi­ta­da, siis ini­me­si liht­salt enam ei ole ja kee­gi ei tu­le siia. Tra­dit­sioo­ni­li­ne oli, et maa ja­ga­ti las­te va­hel. Seo­ses nõu­ko­gu­de aja ka­du­mi­se­ga ei ole prob­lee­mid muu­tu­nud, meie erao­man­di­le nõu­ko­gu­de ajal keh­tes­ta­tud pii­ran­gud jäid kõik keh­ti­ma. Pea­mi­ne prob­leem on et­te­võt­lu­se­ga – ei ole või­ma­lik te­ge­le­da, sest ehi­tus­loa taot­lu­sed lü­ka­tak­se ta­ga­si. Keh­tes­ta­tud kee­lud ja pii­ran­gud on lii­ga rän­gad ja ta­kis­ta­vad ini­mes­te nor­maal­set elu- ja ma­jan­dus­te­ge­vust. Tra­dit­sioo­ni­li­sed ma­jan­dus­te­ge­vu­seks ka­su­ta­tud ro­hu- ja hei­na­maad on järs­ku üm­ber ni­me­ta­tud pä­rand­­nii­duks.“

Pal­ju oli ar­va­mu­si seo­ses Kuu­sa­lu val­la koos­ta­ta­va üldp­la­nee­rin­gu­ga: „Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­ring on jätk ko­gu La­he­maa mu­re­de­le, mis on seo­tud La­he­maa kait­se-ees­kir­ja ja kait­se­kor­ral­du­se ka­va­ga. Üldp­la­nee­rin­gu võib koos­ta­da ka mit­me ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se pea­le, näi­teks Hal­ja­la ja Kuu­sa­lu val­la, ühist lä­he­ne­mist ei suu­de­tud lei­da. Üldp­la­nee­ring oli seo­tud Ju­min­da pool­saa­re töö­rüh­ma­ga, koos oli 9 kü­la, kesk­tee leid­mi­ne oli kee­ru­li­ne, pan­di kir­ja, mis kõi­gi­le so­bib, mis ei so­bi­nud jäi kir­ja eri­su­se­na, val­las et­te­pa­ne­ku­te­ga ei ar­ves­ta­tud. Üldp­la­nee­ring näeb ma­jan­dus­te­ge­vu­se­na et­te ai­nult tu­ris­mi. Vas­ta­ma­ta on kü­si­mus, kus on La­he­maal oma­va­lit­su­se mee­lest ini­mes­te elu­koht. Üldp­la­nee­rin­gu tin­gi­mu­sed on kau­nis kar­mid, se­le­tus­ki­ri te­ki­tab aru­saa­mi­se ase­mel hoo­pis li­sa­kü­si­mu­si, üldp­la­nee­ring kes­ken­dub pii­ran­gu­te­le, mit­te aren­gu­või­ma­lus­te loo­mi­se­le. Et­te­pa­nek oma­­va­lit­su­se­le oli te­ha sot­siaal­ma­jan­dus­lik ana­lüüs, sa­mas on oma­va­lit­sus sei­su­ko­hal, et Na­tu­ra ala­del ei saa se­da te­ha, sest loo­dus­kait­se­sea­dus ei kä­sit­le ini­me­si.“

Veel nen­di­ti, et sur­veg­ru­pid on kil­lus­tu­nud ja nen­de ühen­da­mi­ne ei ole õn­nes­tu­nud.

Pro­to­kol­li­tud on ka koo­so­le­kul teh­tud et­te­pa­ne­kud: „Era­maad tu­leks kait­sea­la­dest väl­ja ar­va­ta, muu­ta sel­leks loo­dus­kait­se­sea­dust, era­maa­de osas võiks riik te­ha oma­ni­ku­ga eral­di le­pin­gu. Era­kon­da­de­le tu­leb esi­ta­da eel­nõu, mis ku­ju­neks ran­naa­la­de sea­du­seks. Va­ja on lä­bi viia sot­siaal­ma­jan­dus­lik ana­lüüs ko­gu piir­kon­na­le – peab vas­ta­ma kü­si­mu­se­le, kui­das oleks või­ma­lik ela­da Na­tu­ra pii­ran­gu­te­ga alas. Vaa­da­ta üle me­reäär­ne raie­pii­rang, või­mal­da­da krun­te ja­ga­da. Vaa­da­ta üm­ber kau­gus me­rest ehi­ta­mi­seks, mis prae­gu on 200 meet­rit. Lei­da la­hen­dus prob­lee­mi­le, kui ela­tak­se ja soo­vi­tak­se ehi­ta­da jõe ja me­re äär­de. Va­ja on põ­li­se­la­ni­ke sea­dus­ko­gu. Ko­ha­lik oma­va­lit­sus peab lõ­pe­ta­ma käi­tu­mi­se, et te­gut­seb kui kesk­kon­naa­me­ti fi­liaal.“

Kas val­mis­tu­mi­ne ko­ha­li­keks va­li­mis­teks?
Sõ­nu­mi­too­ja kü­si­mu­se­le, kas koo­so­lek oli kor­ral­da­tud seo­ses kol­me kuu pä­rast toi­mu­va­te ko­ha­li­ke va­li­mis­te­ga, vas­tas Jaan Velst­röm: „See­kord­ne koo­s­olek oli Vir­ve kü­la­selt­si al­ga­tus, et saa­da tea­da ini­mes­te ar­va­must. Ko­gu­kon­na päev oli mõel­dud kõi­gi­le ning lõp­pes Ro­bert Lin­na ja Mar­ten Ku­nin­ga kont­ser­di­ga.“

Ta kom­men­tee­ris, et La­he­maa Maao­ma­ni­ke Liit on te­ge­le­nud La­he­maa tee­ma­de­ga kaks ja pool aas­tat, käi­nud sel­gi­ta­mas rii­gi­ko­gu frakt­sioo­ni­de­le, mi­nis­tee­riu­mis, kesk­kon­na­ame­tis, val­la­ma­jas ja val­la üld­pla­nee­rin­gu töö­rüh­ma koos­­ole­ku­tel: „Klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ja kesk­kon­naa­me­ti amet­ni­ke hoia­kud on jäi­gad. Ole­me su­hel­nud ka Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud va­li­mis­lii­tu­de ja era­kon­da­de esin­da­ja­te­ga ning ot­si­nud, mil­li­ne neist võiks ko­ha­li­kel va­li­mis­tel esin­da­da La­he­maa maao­ma­ni­ke hu­ve. Se­ni­ne eel­töö on vii­nud tõ­de­mu­se­ni, et me ei ole Kuu­sa­lu val­las leid­nud era­kon­da ega va­li­mis­lii­tu, kes meid ot­se­selt esin­daks. Se­ni ei ole me taht­nud ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas osa­le­da, kuid vas­tas­seis on vii­nud sel­le­ni, et maao­ma­ni­ke liit on ha­ka­nud kaa­lu­ma oma va­li­mis­lii­du­ga osa­le­mist sü­gi­sel va­li­mis­tel. Sel ju­hul tu­leb mui­du­gi te­ge­le­da val­da puu­du­ta­va­te kõi­ki­de prob­lee­mi­de­ga.“