
Möödunud nädalal esitleti Pikavere Mõisakoolis rohkem kui 300-leheküljelist raamatut „Pikavere kodulugu“, milles on Pikavere toonase põhikooli 8.-9. klasside õpilaste 41 kodulooainelist uurimistööd aastatest 1997-2008, lisaks nende õpetaja Vaino Napi ülestähendused Pikaverest.
Endine ajalooõpetaja Vaino Napp on ka raamatu koostaja – uurimistööd kirjutati tema algatusel, tema need ka säilitas ja valis raamatusse sobivad. Raamatu eessõnas kirjutas ta, et kodukoha ajaloo- ja kultuuriloo jäädvustamist alustati Pikavere koolis 1996. aastal: „Enamikul maalastest on huvi oma kodukülas ja ümbruskonnas olnu ja toimunu vastu olemas. Piisab väikese tõuke andmisest ja suunamisest. Seostades maailma ajaloosündmusi kodukülas toimunuga said ajalootunnidki huvitavamaks. Kogusime mälestusi ja otsisime allikmaterjale. Alates 1997. aastast kogusime ja koostasime uurimistöid regulaarselt.“
Rohkem kui kümne aasta jooksul tegid Vaino Napi õpilased kokku üle 150 uurimistöö: „Enamasti hakkasime enne jõule lastega arutama, mida keegi võiks uurida. Tegin ka kõvasti pattu, kasutasime selleks ajalootunde. Esimese tunnipoole tegime kohustuslikku õppetööd, teise kasutasime sageli uurimistööde peale. Andsin tähtaja, et veebruaris-märtsis peab valmis olema, viimaseid ootasin palju kauem. See polnud tähtis, mulle oli oluline, et lõpuks ikka kõik esitaksid. Esialgu pidid teema ise valima, aga selgus, et lastele oli lihtsam, kui ütlesin neile ette, mille kohta uurida.“
Raamatus on õpilaste uurimistööd oma kodukülast, vanavanemate meenutused koolipõlvest, sõjast ja kolhoosiajast, samuti sealtkandist pärit inimeste eludest. Vaino Napp tõdes, et nüüdseks on see väga väärtuslik materjal kodukandi ajaloo kohta, sest kui neid paarkümmend aastat tagasi poleks kogutud ja kirja pandud, olekski jäänud talletamata – nüüdseks pole toona oma mälestusi jutustanud vanad inimesed enam elus.
Õpilaste uurimistööd oleksid 2010. aastal koolitöölt pensionile jäänud Vaino Napi arvates samuti läinud makulatuuri, kui ta poleks neid koju viinud. Kui ta uurimustööd hiljem Pikavere kooli ühel kokkutulekul näitusele pani, nägi neid vilistlane Helje Kannik, kes töötas Tallinna ülikooli raamatukogu Baltika osakonnas.
„Tema ütles mulle, et need tööd on nii väärtuslik materjal, et tuleb kuidagi säilitada. Võtsin kohe tuld ja hakkasin tegutsema, kahepeale valisime aastatel 2014-2016 paremad tööd välja, trükkisime ning saime kiirköitjate vahele kolm korralikku köidet. Need on ühes eksemplaris ja ülikooli Baltika osakonna lugemissaali riiulis,“ jutustas Vaino Napp.
Möödunud aastal tuli tal mõte koondada samad tööd ka raamatusse. Ta rääkis sellest Pikavere Mõisakooli direktorile Helju Kadakale. Koolijuht oli nõus ning möödunud talve jooksul sorteeris, sättis, korrastas Vaino Napp uuesti endiste õpilaste töid. Kevadel tehti üleskutse saada raamatu väljaandmiseks toetust. Peale Vaino Napi ja Helju Kadaka annetas Kehra muuseumi juht Anne Oruaas. Vaino Napp sõnas, et õnneks osteti raamatut eelmise nädala esmaspäeval Pikaveres toimunud esitlusel nii palju, et trükikulud said kaetud.
Raamatut endiste õpilaste uurimustöödest trükiti 300 eksemplari ning seda saab osta Pikavere koolist ja raamatukogust.






