
Sõnumitooja oli neljapäeval, 7. novembril Raasiku vallavanema töövari.
Raasiku vallavalitsuses algab tööpäev kell 8. Vallavanem Toomas Teeväli on kohal veerand tundi varem. Ta ütleb, et eelistab tööle jõuda varakult ja on vallamajas enamasti esimene. Vaatab üle allkirjastamist vajavad dokumendid ning e-postiga saabunud kirjad.
„E-kirju tuleb nii palju, et hommikul kulub umbes tund nende läbivaatamiseks ja sorteerimiseks, mis on prioriteetsed, mis vähemprioriteetsed, millele saan ise vastata, mida tuleb kolleegidega arutada,“ räägib ta.
Väga palju saadetakse vallajuhile kirju ja infot kriisiteemade ja -koolituste kohta. Ta tõdeb, et kutseid kriisiteemalistele seminaridele tuleb nii palju, et on keeruline kalendrisse mahutada. Toomas Teeväli paneb oma töökohtumised kirja pabermärkmikusse, aga ka vallavalitsuse ühisesse elektroonilisse kalendermärkmikku. E-kalendri täitmise kohustus on kõigil vallaametnikel. Seal on kirjas nii töised tegevused kui koolitused, kodukontoris, puhkusel ja haiguslehel olemised. Kalendri põhjal saab kolleegidega kavandada ühist koosolekuaega, aga ka vaadata, kas vallamaja saal või koosolekuteruum on soovitud ajal vaba.
Kodukontoris olemise lepib Raasiku vallamaja iga töötaja individuaalselt oma osakonnajuhiga kokku. Vallavanem on aasta jooksul kodukontoris olnud paar korda. Ta ütleb, et talle meeldib olla inimeste keskel, nendega otse suhelda, nii lahenevad paljud asjad tunduvalt kiiremini.
Neljapäeva hommikul kell 10 pidi Toomas Teeväli esialgsete plaanide kohaselt võõrustama Aruküla põhikooli 6.b klassi, et neile ühiskonnaõpetuse tunni raames tutvustada vallavalitsuse tööd: „Kahjuks jäi nende õpetaja haigeks ja pidime tunni edasi lükkama.“
Aruküla kooli 6.a klass koos õpetaja Maarja-Ly Teinoga käisid ühiskonnaõpetuse tunni ajal vallamajas mõni nädal varem. Vallavanem tegi koolile selle ettepaneku, sest isegi täiskasvanute seas on tema sõnul endiselt valdav arvamine, et vallavalitsus ei tee midagi, eriti, kui kusagil on muru liiga pikk või tee lumest lahti lükkamata: „Lastega kõneldes ei tasu väga spetsiifiliseks minna. Püüan neile vallatööd selgitada huumori ja eluliste näidete kaudu – kuidas on maha saanud kõnnitee, mida mööda nad käivad, või kas bussijuht on süüdi, kui talvel jääb koolibuss tulemata.“
Esimene koosolek lahkuva osakonnajuhiga
Kuna vallamajja kella kümneks kavandatud koolitund jääb ära, lepib Toomas Teeväli selleks ajaks kokku nõupidamise haldus- ja ehitusosakonna juhi Riina Rannaga. Riina Rand on vallamajas tööl viimaseid nädalaid, seetõttu tahab vallavanem täpset ülevaadet, millises seisus on haldus- ja ehitusosakonna suuremad tööd ning kes konkreetselt mingi teemaga pärast osakonnajuhi lahkumist edasi tegeleb.
„Riina on vallamajas justkui mälupulk – teab kõike ka mitu aastat tagasi toimunu kohta ning kõik läheb kiiremini, kui tema on juures. Sellepärast kasutan nüüd võimalust ja vaatame koos üle, kuhu me tema osakonnas mingi asjaga oleme jõudnud,“ selgitab ta.
Osakonnajuhataja annab vallavanemale esmalt ülevaate detailplaneeringutest. Samal päeval pannakse riigihangete keskkonda üles hange Raasiku keskosa detailplaneeringu koostaja leidmiseks. Järgmistel nädalatel tuleks vallavalitsusele esitada eelnõud detailplaneeringute algatamiseks vallale kuuluvatel kinnistutel Aruküla alevikus Võidu, Suvila ja Harju tänaval, et krundid saaks pärast detailplaneeringute valmimist elamualadena müüki panna. Kulli külas seevastu tuleb üks detailplaneering tunnistada kehtetuks.
Riina Rand räägib vallavanemale ka sellest, et Ida-Harju Koostöökoja taotlusvooru esitatud Leader-projekt on hindamisel ja Aruküla koerteväljaku ehitusluba menetluses, teeb ülevaate Raasiku terviseraja ettevalmistustöödest ja Aruküla lasteaia ventilatsioonisüsteemide ehitamisest.
Toomas Teeväli küsib veel, kui kaugel on Raasiku-Peningi kergliiklustee projekt ning mis saab pärast selle valmimist. Riina Rand vastab, et see on poliitikute otsustada, kuid tema ettepanek on kavandada järgmise aasta eelarvest raha kergliiklustee alla jäävate maade omandamiseks ja maakorraldustoiminguteks. Vallavanem arvab, et valla arengukavasse tuleks panna ka Peningi ja Kalesi vahelise kergliiklustee rajamine ning miks mitte ka raudteeäärne kergliiklustee Raasiku-Aruküla vahel.
Kõneldakse veel Aruküla keskväljaku planeeringust, korterite oksjonitest ning järgmise aasta eelarve koostamisest.
Teine koosolek Aruküla piiride teemal
Kell 11 saab Toomas Teeväli kokku valla maakorraldaja Emma Maria Vaarikuga, et rääkida Aruküla aleviku piiride laiendamisest ehk Järsi, Kurgla, Kalesi ja Igavere külade äärealade liitmisest Arukülaga. Teemat on mitmel korral arutatud volikogu komisjonide koosolekutel, paaril korral ka volikogu istungitel, kuid otsustamiseni pole jõutud.
Vallavanem tõdeb, et aleviku piiride muutmise algatus on õige, aga maakorraldaja on kaarti asula võimalike uute piiridega pidanud juba vähemalt kümme korda ümber tegema, lõpuks peaks jõudma ka tulemuseni.
„Me ei saa aasta aega selle asjaga tegeleda ja üldplaneeringuski on soovitatud piirid ju paigas,“ nendib ta.
Emma Maria Vaarik ütleb, et valla üldplaneeringus pakutud piire maa-amet ei kooskõlastaks, sest asula piirid ei tohi minna läbi katastriüksuste.
Koos vaatavad vallavanem ja maakorraldaja kaardile joonistatud Aruküla aleviku uued võimalikud piirid veel kord üle, arutavad, kuidas muuta neid seal, kus viimati joonistatud piirid „lõhuvad“ katastriüksusi. Nad loodavad, et Aruküla piiride muudatus õnnestub ikkagi veel tänavu volikogus algatada.
Enne vallavanemaks valimist eraettevõtluses töötanud Toomas Teeväli tunnistab, et kavandatu elluviimise ajaline mõõde on omavalitsuses hoopis teine: „Samas saan aru, kui mingite asjade tegemine võtab aega sellepärast, et tuleb kooskõlastada riigiametites. Kuid ma ei mõista seda, et asjad venivad, sest omavahel ei suudeta kokku leppida selles, mida me kõik tahame.“
Pärast nõupidamist helistab vallavanem Igavere äsjavalitud külavanemale Anne-Mai Helemäele, et leppida kokku kohtumisaeg – tahab arutada koostööplaane, kuidas saavad küla ja vald üksteisele kasulikud olla. Lepitakse kokku, et kohtutakse detsembri alguses.
Kolmas koosolek OÜ Raven juhiga
Pärast lõunat, kella üheks tuleb vallamajja vee-ettevõtte OÜ Raven juhataja Erik Jüriöö. Ta annab vallavanemale ning haldus- ja ehitusosakonna töötajatele põhjaliku ülevaate, millises seisus on nii Raasiku kui Aruküla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise ettevalmistustööd, kui palju igas piirkonnas tööd maksma lähevad, millal kusagil ehitusega on planeeritud alustada, millal peavad tööd olema lõpetatud.
Kõneldakse ka sellest, kuidas rahvast peagi algavast ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamisest veel rohkem informeerida. Raveni juht märgib, et Sõnumitoojas on sellest korduvalt kirjutatud, kuid lubab veel ka Raveni kodulehe kaudu infot jagada.
Samuti lepitakse kokku, et 21. novembri õhtul toimub Raasiku rahvamajas infokoosolek, kus selgitatakse täpselt, kes saavad võimaluse ÜVKga liituda, kus millalgi kaevama hakatakse, millal ja kuidas on võimalik ühisveevärgiga liituda.
Erik Jüriöö räägib ka, et meetmes, millest Raasiku valla ÜVK arendamiseks saadi toetust, jäi suur osa rahast kasutamata. Ta pakub välja taotleda järgmisena toetust Peningi ja Härma küla puhastusseadmete renoveerimiseks. Vallavanem kahtleb, kas vallaeelarves leitakse lähiaastail projekti omaosaluseks raha.
Kohtumine volikogu saalis kestab veidi üle tunni. Järgmise tunni jooksul teeb Toomas Teeväli paberitööd ning vestleb kolleegidega jooksvatest tööasjadest.
Oktoobris täitus Toomas Teevälil aasta vallavanemana. Enne seda ei kujutanud ta ette, kui paljude eri teemadega tuleb selles ametis tegeleda.
„Ei kujutanud ette, et mõned asjad võivad võtta nii kaua aega – kõiksugu probleemid ja vastasseisud, asjade venimised vallast sõltumatutel, kuid ei saa salata, mõnikord ka vallast sõltuvatel põhjustel. Teisalt võin öelda, et see töö on isegi huvitavam, kui ma arvasin. Just samal põhjusel, et töövaldkond on lai. Kriiside, tuleohutuse, personalivaliku ja meeskonna koostööga olin ka varem tegelenud, aga siin on see natuke teistmoodi, sest koos on väga erineva valdkonna töötajad. Täiesti uus oli minu jaoks ka koolide ja teiste allasutuste tegevus,“ jutustab ta.
Kõige tähtsamana nimetab meeskonda – nii eraettevõttes kui vallavalitsuses: „Vahet pole, kus töötad, oluline on, et su ümber on motiveeritud teotahteline meeskond, mitte ei istuta lihtsalt oma töötunde täis. Kui ametnikud teavad oma valdkonnast kõige kohta kõike, siis vallavanem peab lihtsalt jälgima, et asjad liiguksid.“
Neljas koosolek osakonnajuhtidega
Kell 15 algab vallavanema kabinetis vallavalitsuse osakonnajuhtide iganädalane koosolek, kus osalevad ka infosekretär, vallasekretär ja jurist.
Toomas Teeväli selgitab, et kutsus need koosolekud aasta tagasi ellu seetõttu, et end esialgu vallavalitsuse tööga kurssi viia. Koosolekute teine ja peamine eesmärk on panna kirja kõik vallavalitsuses pooleliolevad tööd ja probleemid ning neid meelde tuletada ja jälgida, et leiaksid lahenduse. Ta lisab, et mõni asi võib aja jooksul aeguda, aga kõigel olulisel püütakse siiski silm peal hoida.
Samuti jagatakse neil koosolekutel infot, millega igas osakonnas tegeletakse: „Eesmärk on, et vasak jalg teaks, mida parem jalg teeb, ja vasak käsi teaks, mida parem käsi teeb, ehk et oleksime kõik ühises infovõrgus.“
„Millist probleemi me täna lahendame?“ küsib infosekretär Marju Maalt, kes on vallavanema sõnul juhtimiskoosolekute protokollija, innustaja ja korrapidaja.
Toomas Teeväli küsib, kui kaugele on jõutud ametnike uute ametijuhendite koostamisega. Osakonnajuhatajad Riina Rand ja Karolin Tooming, vallasekretär Gunnar Nuuma ja jurist Ingrid Ots-Vaik ütlevad, milliste ametikohtade ametijuhendid on neil valmis, millised ootavad veel tegemist.
Infosekretär Marju Maalt paneb kõik kirja tabelisse, mis on aasta jooksul kasvanud 87leheküljeliseks. Tabelis on kirjas kõik tegevused, millest alates mullu oktoobrist on neljapäevastel koosolekutel kõneldud, samuti nende eest vastutajad ning kas tegevus on lahendatud, pooleli või seni lahenduseta.
Koosoleku teine pool kulub sellele, et Marju Maalt küsib tabelist järge ajades, kas ja kuhu on jõutud eelmistel nädalatel kirja pandud pooleliolevate töödega. Teemaks tulevad koolibussi hange, valla arengukava koostamine, kriisikomisjoni uus koosseis, ametnike ligipääs internetikeskkondadesse. Ringkäigulehtede kohta ehk vajadusest nummerdada korrektselt kogu vallamaja vara, mis on antud ametnikele nende tööajaks kasutada, tõdeb infosekretär: „See on teema, millega pole kusagile jõutud. Enne kirjutasin leebe sõna „pooleli“, nüüd kirjutan paha sõna „lahenduseta“.“ Ühiselt otsustatakse siiski kirja panna lubadus, et probleem lahedatakse koos aastavahetuse inventuuriga.
Lõpuks peavad kõik osalejad tooma välja kolm asja, mis on pärast eelmist koosolekut ära teinud. Vallavanem nimetab üht Teliaga seotud küsimust, mis laheneb lähiajal seoses sideteenuste hankega, ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise uut eeskirja – ta on Raveni juhiga kokku leppinud, et selle koostamine võetakse ette kohe, kui Raasiku ja Aruküla ÜVK ehitusload on väljastatud.
Koosolek lõpeb kella viie paiku. Vallamaja tööpäev kestab neljapäeviti kella kuueni. Toomas Teeväli ütleb, et neljapäevad ongi tema kõige pikemad tööpäevad. Vallavalitsuse esmaspäevased istungid lõpevad enamasti kella viie paiku. Kauem kui kella kuueni õhtul kestavad tööpäevad siis, kui toimuvad vallavolikogu komisjonide koosolekud ja volikogu istung. Komisjonide koosolekutel püüab vallavanem olla alati kohal, vaid üksikud korrad on jäänud vahele: „Tahan kuulata ära sealsed arvamused ja küsimused, siis saan hiljem olla ka volikogus oma teemasid tutvustavatele ametnikele toeks.“
Neljapäeval allkirjastab vallavanem enne tööpäeva lõppu veel mõned dokumendid ning vaatab üle oma postkasti saabunud kirjad. Enamasti on ta koos infosekretäri ja vallasekretäriga viimased töölt lahkujad. Nii ka sel õhtul.






