Sõnumitooja oli teisipäeval, 15. oktoobril Anija vallavanema töövari.
Tööpäev Anija vallamajas algab kell 8. Vallavanem Riivo Noor on kohal pool tundi varem. Ta ütleb, et selle pooltunni jooksul saab rahulikult päeva tegemisi planeerida, vaadata üle e-postkasti saabunud kirjad ning jõuab kiiremat vastust nõudvatele kirjadele vastata.
Kui enamasti on vallamaja iga ametnik ühe päeva nädalas kodukontoris, siis Riivo Noor eelistab töötada vallamajas.
Teine hiljutine uuendus Anija vallamajas on ametnike vastuvõtuaegadest loobumine. Riivo Noor põhjendab, kui inimene tuleb vallamaja, siis on kummaline teda ära saata ja öelda, et tulgu vastuvõtuajal. Samuti pole tema arvates mõistlik, et ametnik peab vallamajas ootama, kas keegi tema vastuvõtule tuleb, kui samal ajal oleks tal vaja olla vallamajast väljaspool mõnd tööülesannet täitmas: „Propageerime pigem seda, et kui tahetakse ametnikuga kohtuda, lepitakse enne telefoni teel kokku. Kindlad vastuvõtuajad on vaid osadel sotsiaaltöötajatel.“
Esimene koosolek
Pool tundi pärast ametliku tööpäeva algust ehk kell 8.30 algab vallamaja koosolekute saalis vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni koosolek. Nädal enne volikogu istungit on vallamajas nii-öelda komisjonide nädal – see tähendab, et toimuvad volikogu komisjonide koosolekud. Esmaspäeva õhtuti koguneb huvitegevuse- ja kogukonnakomisjon, teisipäeva hommikuti haridus- ja noorsootöökomisjon ning õhtuti majandus- ja keskkonnakomisjon, kolmapäeva hommikuti sotsiaalkomisjon ning neljapäeva hommikuti arengu- ja eelarvekomisjon ehk AEK.
„Komisjonides arutatakse kõik teemad ja volikogu eelnõud nii põhjalikult läbi, et igaüks saab oma küsimused ära küsida ja kõhklused ära kõhelda. Kui AEKs, milles on kõikide komisjonide ja fraktsioonide esimehed, on konsensus, saadetakse eelnõu volikokku, ja kui on veel kõhklusi-kahtlusi, siis ei saadeta,“ räägib Riivo Noor.
Vallavanem osaleb reeglina kõikide komisjonide koosolekutel, ka neil kordadel, kui seal ühtegi eelnõud või ettepanekut tutvustama ei pea: „Mu töö jaoks on oluline olla kursis, mida komisjonide koosolekutel räägitakse-arvatakse. Sageli esitatakse seal ka küsimusi, millele saan vastata.“
Põhilised teemad on komisjonides samad – otsuste ja määruste eelnõud, mis on esitatud volikogu järgmise nädala istungile. See tähendab, et enamasti tuleb samu eelnõusid tutvustada viiele komisjonile.
Haridus- ja noorsootöökomisjonile esitleb Riivo Noor sellel hommikul kahte eelnõud. Üks neist on valla arengukava, mille volikogu otsustas eelmisel istungil suunata teisele lugemisele. Muidu tutvustaks arengukavaprojekti arendusjuht, kuid vallavalitsuses arendusjuhti praegu ei ole, tema ülesandeid täidab vallavanem. Teine eelnõu, mida vallavanem komisjonis kaitseb, on valla tänavune teine lisaeelarve. Kuna tulusid on vallaeelarvesse laekunud prognoositust rohkem, saab ka kulusid lisada. Eelarvetega seonduv on tavaliselt finantsjuhi pädevuses, aga tema on selles ametis alles uus (nüüdseks ka lahkumas – toim).
Komisjoni istung lõpeb kell kümme.
Infotund ministriga
Kell 11 algab Eesti omavalitsusjuhtidele infotund, milles regionaalminister Piret Hartman ja ministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais tutvustavad tulevaks aastaks kavandatud muudatusi regionaalprogrammide rahastamises. Infotund toimub veebi vahendusel ning Riivo Noor jälgib seda oma töölaua taga arvutist.
„Paneme siis omavalitsused kinni!“ hüüab ta ministrilt kuuldu peale, et regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala 215 miljoni euro suurusest eelarvest on plaanis tuleval aastal kärpida 12,8 miljonit eurot ja järgneva kolme aastaga ehk aastatel 2026-2028 koguni 61 miljonit eurot.
Harjumaa vallajuhid püüavad infotunnis ministrile selgitada, et regionaalpoliitikat ei tehta ainult kaugemates maapiirkondades, vaid ka Harju omavalitsustes. Siinsed äärealad ei erine muu Eesti omadest, kuid toetusprogrammidest saab Harjumaa teiste piirkondadega võrreldes enamasti vähem osa. Minister nõustub ja möönab, et ka Tallinnas tehakse regionaalpoliitikat.
Riivo Noor kommenteerib Sõnumitoojale, et Vooset või Vetlat eristab Kesk-Eestist ainult piir, mida inimesed enamasti ei märkagi, peamised mured on neis kohtades samad.
„Minister ütles, et omavalitsustele prognoositakse järgmisel aastal 5,6 protsenti tulumaksu kasvu. See on absurd, ma ei kujuta ette, kust see peaks tulema, arvan, et 1-2 protsenti ehk tuleb,“ räägib ta ja tsiteerib Saue vallavanemat Andres Laiska – kes 2024. aasta üle elab, saab tugevamaks, kes 2025. aasta üle elab, jääb ellu.
Tunniajase kohtumise lõpus soovib minister omavalitsusjuhtidele edu ja annab teada, et järgmine infotund on 12. novembril.
Regionaalministri igakuised kohtumised vallavanemate-linnapeadega said alguse eelmise ministri Madis Kallase ajal. Riivo Noor kinnitab, et talle meeldib koosolekutel füüsiliselt kohal olla, sest veebikoosolekutel kipub vahepeal tähelepanu hajuma – kui telefon heliseb, tuleb mõni sõnum või e-kiri. Samas hoiab virtuaalkoosolek kõvasti aega kokku: „Ministeeriumis infotunnis käimiseks oleks kulunud minu päevast kokku kolm tundi – tund sinna sõiduks, tund kohapeal ja tund tagasi sõiduks, nüüd läks sellele vaid tund aega.“
Kell 12 algab vallamajas lõuna ning Riivo Noor läheb koos teiste ametnikega lõunatama Kehra Fizuli restorani.
Vallavalitsuse istung
Kell 13 algab vallavalitsuse istung. Enamasti toimuvad need teisipäeva hommikuti, seekord lükkus komisjonide nädala ja ministri infotunni tõttu pärastlõunaks. Päevakord on lühike – paar teemat sotsiaal-, paar majandusvaldkonnast. Sotsiaalvaldkonna teemad kannab ette sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass, kinnitatakse üks korraldus transporditeenuse osutamise, teine lasteaia osalustasu suuruse kohta. Abivallavanem Priit Vabamäe ettepanekul otsustatakse ühele eramajale anda kasutusluba ja teisele ehitusluba ning algatada peremehetu ehitise hõivamise menetlus.
Vallavalitsuse ametlik istung kestab umbes 15 minutit, kuid vallavalitsuse liikmed peavad vallavanema kabinetis nõu veel poolteist tundi. Abivallavanem Tiina Silem küsib kolleegide arvamust, kas ranitsatoetuse taotlusele eitava vastuse andmiseks on vaja vallavalitsuse korraldust või piisab ametniku kirjast. Kõneldakse veel Kehra gümnaasiumile lifti ehitamiseks toetuse taotlemisest ja otsustatakse esitada omaosaluse tasumise garanteerimise kohta volikogule eelnõu. Lisaks jagab vallavanem regionaalministri infotunnil kuuldut ning pannakse paika valla järgmise aasta eelarve koostamise ajakava.
Riivo Noor märgib, et ei mäleta varasemast nii lühikest istungit, kus vallavalitsuse päevakorrapunktid said ammendatud vähem kui veerand tunniga. Ta selgitab, et vallavalitsuse istungi päevakorra paneb kokku vallasekretär Heldi Laks iga osakonna juhilt saadud eelnõude põhjal. Eelnõusid tutvustavad osakondade juhid, väga spetsiifilisi eelnõusid kutsutakse ette kandma valdkonnaga tegelev ametnik.
„Vallavalitsuses arutame koos eelnõud ja ettepanekud läbi, otsuseid teeme konsensuslikult,“ sõnab vallavanem.
Pärast istungit püüab Riivo Noor helistada Alavere kooli direktorile Renna Reisile. Ta soovib uurida, kas võiks minna viima vallavalitsuse tänukirja õpetajale, keda valla õpetajate tänupeol ei olnud. Vallavanem soovib kõigile tänukirjad isiklikult üle anda, vaid Aegviidu kooli õpetajatele, kes tänupeol ei osalenud, viis tänukirjad abivallavanem Tiina Silem. Kui Alavere koolijuht vallavanemale tagasi helistab, lepitakse kokku, et vallavanem läheb tänukirja üle andma järgmisel päeval.
Paar järgmist tundi veedab Riivo Noor peamiselt töölaua taga – esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele maksutaotluse Aegviidu lasteaiahoone renoveerimistööde viimaste kulutuste kohta, allkirjastab arveid, peab Priit Vabamäega nõu koostöö üle Kehrasse päikeseparki rajava ettevõttega.
Enne Aegviidu ja Anija valdade ühinemist oli Riivo Noor neli aastat Aegviidu vallavanem, Anija vallavanem on olnud kauem, üle viie aasta. Ta võrdleb, et mastaabid on erinevad. Aegviidus jõudis vallamajas ja volikogus kõik teemad kõigiga läbi arutada. Anija vallas on erinevaid huvigruppe, neil on soove ja arvamusi rohkem ning selle võrra raskem ka nende vahel tasakaalu leida.
Teine komisjonikoosolek
Kell 17.30 algab vallamaja saalis volikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni koosolek. Ka seal tutvustab vallavanem eelnõusid valla arengukava ja lisaeelarve kohta, räägib plaanidest võtta Kehra jäätmejaam valla opereerida ning hakata Kehra vanade lagunevate garaažide asemel vallavalitsuse laona kasutama vallaettevõtte Velko AV tehnoparki.
Komisjoni koosolek lõpeb kümmekond minutit enne kella seitset õhtul. Riivo Noor ütleb, et seekord läks kiiresti, mõnikord on kestnud ka poole üheksani või üle selle.
Vallavalitsuse ametlik tööpäev kestab teisipäeviti kella 18ni. Vallavanem läheb pärast koosolekut siiski oma kabinetti, et allkirjastada vallavalitsuse korraldused ja saata Riigi Tugiteenuste Keskusele kiri Kõrvemaa Rattaringi kohta. Veel plaanib ta koostada analüüsi Anija mõisa tuludest-kuludest.
„Oli üsna tavaline tööpäev, komisjonide nädala kohta päris rahulik,“ hindab Riivo Noor.






