Setu­maa võõ­rus­tas Aren­dus­ko­ja koos­tööp­ro­jek­ti õp­peg­rup­pi

„Aren­dus­ko­ja õp­pe­reis Se­tu­maa­le meel­dis mul­le vä­ga. Loo­dus oli ilus, ini­me­sed to­re­dad, kü­la­des ko­dud kor­ras. Vä­ga meel­dis Obi­nit­sas käik Se­to atel­jees­se, kus Kauk­si Ül­le ja sootska Evar Riit­saar laul­sid mei­le ning õpe­ta­sid pa­kut­rü­ki abil kot­te kau­nis­ta­ma. To­re oli ka Krii­sa kä­si­töö­ta­lu, kus meid pan­di võt­me­hoid­jaid pu­nu­ma. Lee­va­ku ko­gu­kon­na eest­ve­da­ja jutt, ka Rä­pi­na pa­be­ri­vab­rik ja kõik tei­sed kü­las­ta­tud ko­had olid hu­vi­ta­vad,“ kom­men­tee­ris Kuu­sa­lu val­las Sõit­me kü­las asu­va Lau­gu kü­la­lis­te­ma­ja pe­re­nai­ne Nad­ja Mat­kur kol­ma­päe­vast ree­de­ni, 29.-31. mai­ni toi­mu­nud õp­pe­sõi­tu Lõu­na-Ees­tis­se.

MTÜ Aren­dus­ko­da Lea­der-te­ge­vus­rüh­ma kuu­lu­vad Kuu­sa­lu, Ta­pa, Kad­ri­na ja Hal­ja­la vald ning Lok­sa linn. Aren­dus­ko­ja eest­ve­da­mi­sel lä­bi­vii­da­va p­ro­jek­ti „Kest­li­ku maaet­te­võt­lu­se mit­me­ke­sis­ta­mi­ne rah­vus­par­ki­de piir­kon­nas“ õp­pe­sõi­dul osa­le­sid koos­töö­part­ne­rid La­he­maa, Soo­maa ja Mat­sa­lu rah­vus­par­ki­de piir­kon­nast – Lea­der-te­ge­vus­rüh­madest Aren­dus­ko­da, Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ja Ko­du­kant Lää­ne­maa. Aren­dus­ko­ja 8-liik­me­li­ne esin­dus sõi­tis Se­tu­maa­le Vi­sit La­he­maa kirjadega väi­ke­bus­si­ga.

Pro­jek­ti­juht Kat­rin Suur­soo kir­ju­tas Aren­dus­ko­ja Fa­ce­boo­kis Se­tu­maa õp­pe­rei­sil teh­tud fo­to­de juur­de: „Häs­ti koos­ta­tud ka­va või­mal­das meil avas­ta­da Se­tu­maa piir­kon­na uni­kaal­sust ja rik­ka­lik­ke tra­dit­sioo­ne. Sai­me ko­ge­mu­si, mi­da saa­me ra­ken­da­da oma iga­päe­va­töös ja maaet­te­võt­lu­se aren­da­mi­sel.“

Kii­du­sõ­nu päl­vi­nud rei­si­ka­va koos­ta­sid Setumaa Lea­der-te­ge­vus­rüh­ma Pii­ri­vee­re Lii­der töö­ta­jad. Tut­vus­ta­ti Lea­der-toe­tust saa­nud MTÜ­sid ja et­te­võt­teid, foo­kus­tee­mad olid kul­tuu­ri­pä­ran­di ka­su­ta­mi­ne, kesk­kon­na­hoid, sääst­lik ma­jan­da­mi­ne, piir­kon­na tu­run­dus.

Lee­va­ku eten­dus ja Ina­ra luigase sõir
Eri­list mee­leo­lu ja imet­lust te­ki­ta­sid Se­tu­maal ju­ba esi­mesed kü­las­tus­ko­had Lee­va­kul, Rä­pi­nas ja Me­re­mäel.

Lee­va­ku kü­la­kes­ku­ses rää­kis MTÜ Lee­vakk ju­ha­tu­se lii­ge Kai­ri Ka­sea­ru, ame­tilt Tar­tu Üli­koo­li em­pii­ri­li­se sot­sio­loo­gia pro­fes­sor, kui­das nen­de kü­la­selts loo­di 2001. aas­tal, kui kü­la­kes­ku­se­na te­gut­se­nud kool su­le­ti. Eel­mi­sel aas­tal ehi­tas Rä­pi­na vald va­na koo­li­ma­ja ase­me­le raa­ma­tu­ko­gu, mi­da ka­su­ta­tak­se ko­gu­kon­na koos­käi­mis­ko­ha­na.

„Oli­me kü­la­selt­sis 20 aas­tat te­gut­se­nud, see muu­tus ru­tii­niks. Et te­ge­vust elav­da­da, te­gi­me ko­gu­kon­na­liik­me­te­le väl­ja­kut­se, ko­gu­kon­na­la­vas­tu­se „Lee­va­ku kul­la­kae­vur“, mi­da män­gi­si­me eel­mi­sel su­vel siin õues küm­me kor­da ja tä­na­vu su­vel kor­da­me. Tel­li­si­me näi­den­di ja leid­si­me la­vas­ta­ja, on pro­fes­sio­naal­seid näit­le­jaid ja va­li­si­me ko­ha­li­ke seast. Näi­dend on Lee­va­ku et­te­võt­jast Ar­tur Rei­no­mä­gist,“ rää­kis ta.

La­vas­tu­se ee­lar­ve oli 67 000 eu­rot, kuid Lee­va­ku ko­gu­kon­na eest­ve­da­jad ei hei­tu­nud, kir­ju­ta­sid pro­jek­ti­taot­lu­si ja said toe­tust mit­melt poolt.

Kai­ri Ka­sea­ru sõ­nas veel, et te­da on ni­me­ta­tud ko­gu­kon­na eest­ve­da­jaks või ta­gant tõu­ka­jaks, kuid pi­gem tu­leb ol­la na­gu liim, tõm­ma­ta kõi­ki koos te­gut­se­ma.

Järg­mi­se­na kü­las­ta­tud Rä­pi­na pa­be­ri­vab­rik on Ees­tis kõi­ge va­nem tä­ni­ni te­gut­sev et­te­võ­te – li­gi 300 aas­tat. Too­rai­ne­na ka­su­ta­tak­se Ees­tis ko­gu­tud va­na­pa­be­rit. Oma­ni­kud on eest­la­sed. Põ­hi­too­dang on pak­ke­nur­gad, mi­da saa­de­tak­se Eu­roo­pa pal­ju­des­se rii­ki­des­se, ka USAs­se ja Aust­raa­lias­se. Töö­ta­jaid on vab­ri­kus 103 ning pal­gad piir­kon­na koh­ta head, uu­si töö­lisi on va­ja­du­sel liht­ne lei­da.

Oo­ta­ma­tult mee­leo­lu­kaks ku­ju­nes lõu­na­söök Mi­ki­ta­mäel en­di­se rii­gi­ko­gu­liik­me ja Se­tu­maal ülem­soots­ka­na te­gut­se­nud Ina­ra Lui­ga­se Ina­ra Va­na­val­gõ Koh­vi­ta­rõs, mis ra­ja­tud ku­na­gis­se koo­li­maj­ja. En­di­si ülem­soots­ka­sid kut­su­tak­se soots­ka­deks. Es­malt õpe­tas soots­ka 20liik­me­list rei­si­grup­pi sõi­ra keet­ma. Sa­mal ajal kõ­ne­les sel­lest, kui­das sõir sai kolm aas­tat ta­ga­si Eu­roo­pa Lii­du geog­raa­fi­li­se tä­hi­se. Sõi­raks võib nüüd ni­me­ta­da too­det, mis on kee­de­tud Se­tu­maa, ena­mas­ti Nop­ri Ta­lu­meie­rei ko­hu­pii­ma, pii­ma ja või­ga, li­sa­tud ko­ha­lik­ke mu­ne ja kööm­neid. Sa­ma ret­sep­ti jär­gi võib kee­ta ka muu kan­di too­rai­nest, kuid siis peab se­da ava­li­kult tut­vus­ta­ma ko­hu­pii­ma­juus­tu­na. Sõi­ra müü­giõi­gu­se on saa­nud prae­gu­seks küm­me­kond toi­du­te­gi­jat.

Ina­ra Lui­gas pak­kus esi­me­se roa­na ühi­selt kee­de­tud soo­ja sõi­ra ja moo­si ning kut­sus tu­le­val lau­päe­val Saat­se muu­seu­mi õuel toi­mu­va­le Saat­se­rin­na Sõi­ra­päe­va­le, kus va­li­tak­se pa­ri­ma sõi­ra ja ko­hu­pii­ma­pi­ru­ka meist­rid, saab maits­ta ja kaa­sa os­ta, osa­le­da töö­tu­ba­des.
Ta ja­gas nal­ja ja nae­ru saa­tel põ­hi­roaks en­da teh­tud pel­mee­ne ja pa­ja­tas, kui­das hak­ka­sid koos ab­li­lis­te­ga Se­tu­maa koh­vi­ku­te­päe­vaks ehk kos­ti­päe­vaks pel­mee­ne te­ge­ma, esi­me­se kor­ra mõ­ne­sa­jast pel­mee­nist on nüüd­seks saa­nud mi­tu tu­hat ja ik­ka os­te­tak­se kõik ära. Tä­na­vu­ne kos­ti­päev tu­leb Se­tu­maa kü­la­des 10. ja 11. au­gus­til.

Lõ­puks tõi pe­re­nai­ne kar­moš­ka, män­gis paar lu­gu ja pa­ni ko­gu selts­kon­na oma pil­li jär­gi tant­si­ma se­tu tant­su Ser­joža.

Värs­ka mu­da ja Ree­gi ma­ja
Värs­ka kuu­rort­ra­vi­kes­ku­ses te­hak­se mu­da- ja mi­ne­raal­vee­van­ne, muid te­raa­piaid kroo­ni­lis­te hai­gus­te en­ne­ta­mi­seks või kont­rol­li all hoid­mi­seks. Pat­sien­did on pea­mi­selt Ees­tist ja ka Lä­tist. Soom­la­sed nii kau­ges­se kan­ti eri­ti ei jõua, tut­vus­ta­ti mei­le.

Seal­sest jär­vest leid­sid geo­loo­gid väär­tus­li­ku mu­daga suu­re­ma­hu­li­se ala 1967. aas­tal. Ra­vi­van­ne asu­ti kat­se­ta­ma kaks aas­tat hil­jem. Sa­na­too­riu­mi võe­ti esi­me­sed pat­sien­did 1980. aas­tal. Mu­da on maa­va­ra, sel­le eest ta­su­tak­se maavara­mak­su. Mu­da kae­van­da­tak­se jär­vest kord aas­tas kop­pa­de­ga ja la­dus­ta­tak­se sa­ma­del tin­gi­mus­tel, kui on jär­ves.

Värs­ka piir­kon­na ai­nu­laad­ne aja­loo­pä­rand on Ees­ti kait­se­väe ku­na­gi­ne Pet­se­ri Põh­ja­laa­ger, mis oli 1920. aas­ta­tel su­vi­ne väl­jaõp­pe­kes­kus. Mõ­ned ba­ra­kid ja elu­ma­jad on seal veel säi­li­nud. Ori­gi­naa­li­lä­he­da­selt on taas­ta­tud kind­ral Ni­ko­lai Ree­gi su­ve­re­si­dents ehk Ree­gi ma­ja.
Omaet­te mõt­teai­net pak­kus sõit­mi­ne Ees­ti-Ve­ne pii­ri, ko­ha­li­ke kõ­nep­ruu­gis kont­roll­joo­ne lä­he­du­ses. Saat­se muu­seum asub pii­rist 250 meet­ri kau­gu­sel ja mat­ka­ra­da kul­geb peaae­gu kont­roll­joo­ne­ni. Värs­ka ta­lu­muu­seu­mi juu­res asu­va kaar­di juu­res sai eel­ne­valt üle­vaa­te, kui­das väiksem osa Se­tu­maast on Ees­ti­maal ja suurem osa jää­nud Ve­ne­maa­le.

Se­tu laul ja rah­va­rii­ded
Kir­si Ta­lu Ko­du­ma­ju­tu­se õuel sai lau­le kaa­sa laul­da ja tant­se proo­vi­da koos Värs­ka lee­lo­koo­ri Vers­ka Naa­se lee­lo­ta­ja­te­ga. Pea­mi­ne eest­laul­ja ja ju­tus­ta­ja oli ka­hel kor­ral ülem­soots­ka ame­tit pi­da­nud Ja­ne Va­bar­na.

Ka lee­lo­ta­jad kut­su­sid su­veks Se­tu­maa­le, se­tu­de kee­les Se­to­maa­le ta­ga­si – sõi­ra­päe­va­le, juu­ni lõ­pus Värs­kas­se Se­to Fol­gi­le ja tant­su­peo­le ning au­gus­ti esi­me­sel lau­päe­val Obi­nit­sas toi­mu­va­le Se­to Ku­ning­rii­gi­päe­va­le.

Vah­va oli ka Obi­nit­sa muu­seu­mi kü­las­tus. Hu­vi pak­kus väl­ja­pa­nek se­tu nais­te lu­gu­dest ja eri­ti mul­je­ta­val­dav oli rõi­vi­le pa­ne­mi­se prog­ramm, mil­le käi­gus said gru­pist üks mees ja nai­ne sel­ga se­tu rah­va­rii­ded ning sa­mal ajal rää­gi­ti se­tu kom­me­test.

Põ­gu­salt jõu­dis põi­ga­ta Il­ma­vee­re kes­ku­se juur­de ning kor­raks ka pe­re­rah­va Len­na Kuur­maa ja Lau­ri Mäe­se­pa kut­sel maj­ja sis­se as­tu­da.

Vast­se­lii­na lin­nu­ses pa­ja­tas giid lõ­bu­said lu­gu­sid kes­ka­jast.

Vii­ma­ne pea­tus oli Nop­ri Ta­lu­meie­rei, kus pe­re­mees Tiit Nii­lo tut­vus­tas meie­rei ruu­me ja lau­ta, kõ­ne­les laie­ne­misp­laa­ni­dest ning sel­lest, et on koos abi­kaa­sa Vii­ve­ga ko­gu ta­lu­komp­lek­si juh­ti­mist oma las­te­le üle and­mas.

La­he­maa Tu­ris­miü­hin­gu üks asu­­ta­ja, Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se lii­ge Tii­na Viir­na: „Nop­ri ta­lus nä­gi­me, kui­das maa­et­te­võt­ja on ko­gu te­ge­vu­se st­ra­tee­gi­li­selt lä­bi mõel­nud ning os­kab ol­la paind­lik. Meel­dis, et meie vas­tu­võt­jad Se­tu­maal ei mõel­nud, kui­das saa­da esi­ne­mi­sae­ga täis, vaid ju­tus­ta­sid tõe­li­se rõõ­mu­ga ja olek­sid ol­nud meie­ga kauem­gi. Ini­me­sed Lõu­na-Ees­tis sõl­tu­vad üks­tei­sest roh­kem ja see teeb hoo­li­va­maks. Aas­taid ta­ga­si üt­le­sid Se­tu­maa tu­ris­mi­kor­ral­da­jad, et lep­pi­sid kok­ku, kui­das rää­gi­vad kü­la­lis­te­le Se­tu­maast üh­te­moo­di ja soo­vi­ta­vad kü­las­ta­da ka piir­kon­na tei­si koh­ti, ning se­da kü­la­lis­lah­kust ko­ge­si­me nüüd kõi­gis pai­ka­des.“