
„Koolitus oli hea mitte ainult asutustele, vaid ka isiklikuks eluks – kuidas inimestega seotud juhtumite korral reageerime ning ennast ja teisi oskaksime aidata lisakahju tekitamata,“ kommenteeris Kuusalu valla noorsootöö koordinaator Krista Allik, kes osales koolitusel Kuusalu noortekeskuse ühe esindajana.
Valla haridus- ja sotsiaalteenistuse korraldatud koolituse „Sissejuhatus kriisinõustamise ABsse. Kriisiplaani võimalused inimeste hoidmisel asutuses ja kogukonnas“ esimene kahepäevane osa toimus veebruaris Kuusalu rahvamajas. Osalesid Kuusalu valla kõigi koolide ja lasteaedade esindajad, ka kunstide kooli, tugikeskuse ning vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalteenistuse töötajad. Kokku oli osalenuid üle 30.
Koolitas Mahena keskuse juhataja ja kriisinõustaja, psühholoogiaõpetaja ja kriisinõustamise õppejõud Tiina Naarits-Linn.
Teine kokkusaamine oli koolituse jätkuna rahvamajas möödunud kolmapäeval. Selle korraldas Kuusalu valla haridus- ja sotsiaalteenistus. Tutvustati valla haridusasutustes Mahena koolitusel kuuldu põhjal uuendatud kriisiplaane ja arutati need koos läbi.
Kriisikoolituse idee autor ja algataja, Kuusalu valla juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman: „Kui mõnes muus seltskonnas rääkida kriisikoolitusest, siis arvatakse enamasti, et kriis tähendab seda, kui elektrit pole. Meie arutame koolituse raames lasteasutuste esindajatega selliseid kriise, kui midagi juhtub inimestega ehk traumakriise – et teada, kuidas käituda, kui juhtub õnnetus, terviserike või muud sellist laste, nende pereliikmete, ka asutuse töötajaga, ning millised on kellegi rollid ja ülesanded ekstreemses olukorras.“
Ta ütles, et idee tekkis ja koolitus oli kokku lepitud aasta tagasi: „Olime aastaid tõdenud, et tunneme puudust sellisest ettevalmistusest. Hakkasime uurima ning kuulsime kolleegidelt teistest omavalitsustest, et Mahena keskus pakub huvitavat ja tõhusat psühholoogia-alase sisuga kriisikoolitust. Rae vallas tehti selline koolitus, kaasati haridusasutusi. Esmalt oli kriisiteemaline õppepäev mullu septembris meie vallamajas haridus- ja sotsiaalteenistuse töötajatele. Kaasasime sotsiaaltöötajad seetõttu, et haridusasutused on erakorraliste juhtumite puhul esmased reageerijad, aga sotsiaaltöötajad hakkavad olukordi lahendama ja nõustama, tegu on sisulise ja olulise koostööga.“
Anu Kirsman kiitis, et Tiina Naarits-Linn on väga hea koolitaja, räägib huvitavalt ja eluliselt, andis palju taustainfot ja mõistmist, et millisel ajahetkel ja mida on oluline traumakriisi korral teha.
Koolituse peakorraldaja, valla hoolekandespetsialist Aigi Reinomägi: „Mängisime koolitusel läbi olukordi, lahendasime kriisikäitumise ülesandeid erinevate lasteasutuste ja eri vanuseastmega noorte puhul. Oluline ja õpetlik oli ka jutt inimese psühhohügieenist ehk elureeglist 8+8+8, mis tähendab päevas kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi tegelemist enda asjadega ja sama palju unetunde.“
Krista Allik: „ Noorte jaoks on kriis ka suuremad muutused igapäevaelus, näiteks kui midagi juhtub lemmikloomaga, kolitakse ära või vanemad lähevad lahku. Koolitus andis arusaama, kui palju, kas ja millal peaks kriisiolukorras tuge pakkuma ning seejuures ei tohi üle reageerida. Samas muidugi loodame ja usume, et ei peaks neid teadmisi kasutama.“
Kuusalu tugikeskuse juhataja Annika Agu-Aasrand: „Oli äärmiselt tore ja vajalik koolitus. See andis sisutiheda teadmistepagasi, mida kriisiplaani koostades arvesse võtta, ning ka arusaamise, mida oleme seni hästi teinud või milliseid aspekte ekstreemsetes olukordades edaspidi silmas pidada. Aruteludes tuli välja ka see, et isegi töölepinguid sõlmides tuleks peale töötaja kohta kirja pandavate klassikaliste andmete lisada ka tema lähedaste kontaktid juhuks, kui midagi peaks inimesega juhtuma – et teada, kellele helistada.“
Kriisikoolitaja Tiina Naarits-Linn kommenteeris Sõnumitoojale: „Küllap sai sellel koolitusel osalejate jaoks kummutatud müüt, et kriisinõustamine on sama, mis psühholoogiline nõustamine. Tegu on kahe erineva nõustamisega, mida eristab kiirus, kestus ja koht, aga ka sekkumistehnikad. Kriisiolukorra puhkedes on oluline mõista, kuidas koduvallas on võimalik saada pädevat tuge ja mil moel saab toimida koostöö. Koos Kuusalu valla laste heaolu spetsialistidega on vägagi selgeks saanud, et kriisi- ja traumateadlikkus on psühhosotsiaalse heaolu tagamisel nagu aabitsatarkus, nii et igati tänuväärne on nende initsiatiiv jagada seda teadmist laiemalt. Kui eri asutuste juhid ja spetsialistid saavad kriisides toimuvast ja koos tegutsemise võimalustest ühtemoodi aru, aitab see abivajadust paremini mõista ning tulemuslikumalt toetada. See on eriti oluline raskustes noorte ja laste korral.“
Ta lisas, et kriisiintsident ei ole ainult kannatanute suure arvuga hädaolukord. Kui on oht kogeda vapustavat olukorda tugeva traumana, siis vajab ka üksikisik kiirelt pädevat tuge ning eriti, kui lähisuhetes on selleks vähe võimalust, jaksu või teadmisi. Kuna pole ühte ega ainukest retseptiraamatut kriisidega toimetulekuks, aitab koos õppimine luua ühiselt mõistetavaid võimalusi. Koolitusel toetus ta Eesti Kriisinõustamise Ühingu tunnustatud õppeprogrammile.
Kriisikoolitaja toonitas, et Kuusalu valla spetsialistidele toimunud kriisinõustamise ja asutuse kriisiplaani aluspõhimõte oli – kui inimene ei ole ette valmistatud traumaks, milles ta teist aitab, siis traumeerib see ka aitajat ning toetus abivajajale on väiksem, kui võinuks olla.







