Anija abivallavanem: „Sotsiaal­töös on peamine nõustamine.“

Ani­ja abi­val­la­va­nem MAR­GE RA­JA, kui pal­ju on val­la­va­lit­su­ses sot­siaal­tee­nis­tu­ses töö­ta­jaid ning mil­li­ne on nen­de töö­jao­tus?
„Sot­siaal­vald­kon­na töö­ta­jaid on val­la­va­lit­su­ses 7. Neist kolm töö­ta­vad las­te­kait­se vald­kon­nas, kolm tee­nin­da­vaid täi­sea­li­si. Mi­na olen vald­kon­na juht ja te­ge­len koos töö­ta­ja­te­ga kee­ru­li­se­ma­te juh­tu­mi­te­ga.

Prae­gu on meil ame­tis kaks sot­siaal­töös­pet­sia­lis­ti – Kris­tel Lään ja Ai­ri Hõr­rak, kol­mas asub töö­le veeb­rua­ri jook­sul. Kris­tel Lään tee­nin­dab Aeg­vii­du piir­kon­da, hin­dab oma piir­kon­nas ini­mes­te abi­va­ja­dust ning mää­rab nii toe­tu­seid kui tee­nu­seid. Ai­ri Hõr­rak te­ge­leb üle­jää­nud val­las tee­nus­te­ga, veeb­rua­ris töö­le asuv sot­siaal­töö­ta­ja hak­kab te­ge­le­ma toe­tus­te­ga.

Sot­siaal­vald­kon­nas töö­ta­vad veel las­te hoo­le­kan­des­pet­sia­list Lee­na Ma­sing, las­te­ga pe­re­de juh­tu­mi­kor­ral­da­ja Hei­dy Mu­ru­la ning kaks las­te ja pe­re­de spet­sia­lis­ti – Kris­te Tiis­ler ning jaa­nua­ris val­la­va­lit­sus­se töö­le tul­nud Liis Põrk.

Li­saks on meil koduhooldus­töötaja Endla Gellert.

Kui pal­ju­sid val­lae­la­nik­ke sot­siaal­vald­kon­na töö­ta­jad tee­nin­da­vad?
„Se­da on vä­ga kee­ru­li­ne öel­da, sest kõi­ki pöör­du­mi­si me ei fik­see­ri ega tea näi­teks, kui pal­ju­sid ini­me­si nõus­ta­me. Las­te ja pe­re­de spet­sia­lis­ti­de vaa­te­väl­jas on pi­de­valt 80 pe­ret, se­da on vä­ga pal­ju, um­bes 25-30 prot­sen­ti meie val­la las­te­ga pe­re­dest.

Meie te­ge­vus num­ber üks nii las­te­kait­ses kui sot­siaal­töös on sot­siaal­nõus­ta­mi­ne. See on iga­päe­va­ne tööd, um­bes poo­led pöör­du­mi­sed val­la­va­lit­su­se sot­siaal­töö­ta­ja­te poo­le on sel­li­sed, kus ini­me­ne ei tea, kel­lelt oma mu­re la­hen­da­mi­seks abi saa­da.“

Kui palju maksate sotsiaaltoetusi? Kas toe­tus­te osas on tä­na­vu muu­tu­si?
Sotsiaaltoetusteks maksti val­laeelarvest eelmisel aastal 108 427 eurot, tänavuse aasta eelarveprojektis on kavandatud 141 996 eurot.

„Vii­mas­tel aas­ta­tel on sot­siaal­töös sea­tud foo­kus toe­tus­te maks­mi­se ase­mel tee­nus­te pak­ku­mi­se­le. Ani­ja val­la eel­ar­ves on sot­siaal­tee­nus­te ku­lud jär­jest kas­va­nud.

Val­laee­lar­ve ei või­mal­da kah­juks enam ea­ka­te­le juu­bi­la­ri­de­le maks­ta sün­ni­päe­va­toe­tust, al­les on jää­nud ai­nult 100. sün­ni­päe­va toe­tus 100 eu­rot koos kin­gi­tu­se­ga. Eel­kõi­ge pea­me täit­ma sea­dus­test tu­le­ne­vad ko­hus­tu­sed. Kõik sis­se­tu­le­kust sõl­tu­vad ehk si­sult sot­siaal­toe­tu­sed, mi­da maks­tak­se ma­jan­dus­li­kes ras­kus­tes abi­va­ja­jai­le, on al­les. Sis­se­tu­le­kust mit­te­sõl­tu­va­te toe­tus­te keh­tes­ta­mi­ne ja maks­mi­ne sõl­tub vo­li­ko­gu tah­test. Ku­na tu­li te­ha kär­peid, ot­sus­tas vo­li­ko­gu jät­ta ära ea­ka­te sün­ni­päe­va­toe­tu­se. Mit­te sel­le­pä­rast, et me ei pea oma val­la ea­ka­test lu­gu, vaid tä­na­vu­ne val­laee­lar­ve ei või­mal­da täien­da­vat toe­tust maks­ta. Kui ajad lä­he­vad pa­re­maks, võ­ta­me juu­be­li­toe­tu­se uues­ti tee­maks.“

Kes Ani­ja val­las toe­tus­te ja tee­nus­te mää­ra­mi­se ot­sus­tab?
„Sot­siaal­vald­kon­na töö­kor­ral­dus on vii­mas­tel aas­ta­tel muu­tu­nud. Kõik al­gab ini­me­se abi­va­ja­du­se hin­da­mi­sest. Kui see on teh­tud, saa­me ot­sus­ta­da, kas toe­tu­sa­val­du­se esi­ta­nu saab toe­tust või ai­tab te­ma abi­va­ja­dust pa­re­mi­ni toe­ta­da mõ­ni tee­nus.

Ole­me ka Ani­ja val­las ala­tes 2020. aas­tast läh­tu­nud põ­hi­mõt­test, et sot­siaal­töö­ta­ja peab hin­da­ma ini­me­se abi­va­ja­dust ter­vik­li­kult. Ar­ves­ta­des riik­lik­ke, vo­li­ko­gu ja val­la­va­lit­su­se õi­gu­sak­te ja se­da, et meie töö­me­too­di­ka on muu­tu­nud, on sot­siaal­töö­ta­ja­tel pii­sa­valt töö­riis­tu hin­na­ta, kas ini­me­ne va­jab mõnd toe­tust või tee­nust. Sel­lest tu­le­ne­valt on ka­du­nud va­ja­dus kut­su­da nen­de mää­ra­mi­seks kok­ku sot­siaal­ko­mis­jon.

Kui toe­tust või tee­nu­se eest maks­tak­se val­laee­lar­vest, kin­ni­tab sot­siaal­töö­ta­ja et­te­pa­ne­ku val­la­va­lit­sus oma kor­ral­du­se­ga. Siis saab ini­me­ne, kui po­le ot­su­se­ga ra­hul, esi­ta­da sel­le koh­ta val­la­va­lit­su­se­le vai­de või pöör­du­da hal­dus­koh­tus­se. Mi­nu tööp­rak­ti­ka jook­sul ei ole üh­te­gi kor­ral­dust vaid­lus­ta­tud. See näi­tab, et sot­siaal­töö­ta­ja on eel­ne­va töö tei­nud kva­li­teet­selt, ini­me­se­le aru­saa­da­valt.“

Kas ra­ha toe­tus­teks-tee­nus­teks on ja­gu­nud või ole­te pi­da­nud taot­le­jai­le ra­ha­puu­du­sel ka ära üt­le­ma?
„Sot­siaal­hoo­le­kan­des on vä­ga liht­ne põ­hi­mõ­te, mil­le­le on ka rii­gi­kont­roll ja õi­gus­kants­ler oma­va­lit­sus­te tä­he­le­pa­nu juh­ti­nud – kui ini­me­se abi­va­ja­dus on hin­na­tud ja ta va­jab min­git tee­nust või toe­tust, ei to­hi ra­ha­puu­du­se tõt­tu keel­du­da. Sel­lest ole­me me läh­tu­nud.

Siis­ki ee­lis­ta­me toe­tus­te maks­mi­se ase­mel ju­hul, kui ini­me­sel po­le just ra­ha­li­ne abi­va­ja­dus, lei­da tal­le muul moel va­ja­li­ku toe või tee­nu­se, et mit­te soo­dus­ta­da sot­siaal­set abi­tust. Näi­teks kui ini­me­ne saab osa­list töö­või­me­toe­tust või töö­tu­kas­sast toe­tust, ei mak­sa me tal­le au­to­maat­selt sot­siaal­toe­tu­si, püüa­me sot­siaal­nõus­ta­mi­se­ga jõus­ta­da, et ta suu­daks end ise ära ma­jan­da­da.“

Kui­das on val­las kor­ral­da­tud ko­du­hool­dus­tee­nus?
„Prae­gu töö­tab val­las ai­nult üks osa­li­se koor­mu­se­ga ko­du­hool­dus­töö­ta­ja. Teist ot­si­me, sest üks meie pi­kaaeg­ne töötaja jäi va­na­dus­puh­ku­se­le.

Ko­du­tee­nu­se klien­te, kel­lel po­le lä­he­da­si või lä­he­da­sed ei saa pi­de­valt ai­da­ta, on ko­gu val­la pea­le küm­me­kond. Kui ole­me se­da tee­nust pak­ku­nud neile, kes võik­sid se­da ka­su­ta­da, on mõ­ned vas­ta­nud, et saa­vad kui­da­gi hak­ka­ma, lap­sed või naa­ber ai­ta­vad. Tei­ne siht­rühm keel­dub põh­ju­sel, et tee­nus on ta­su­li­ne, kui­gi on meil võr­rel­des naa­ber­val­da­de­ga vä­ga odav. Ko­du­tee­nu­se hind oli Ani­ja val­las küm­me­kond aas­tat 1,60 eu­rot tund. Tä­na­vu 1. jaa­nua­rist mak­sab 3 eu­rot tund ja 1. juu­list tõu­seb 4 eu­ro­le.

Ko­du­tee­nu­se osu­ta­ja käib klien­di soo­vil poes ja ap­tee­gis, teeb ta ko­dus väik­se­maid kor­ras­tus­töid, toob va­ja­du­sel vee ja küt­te­puud, ai­tab lund lü­ka­ta, abis­tab as­jaa­ja­mi­sel, kui va­ja, käib te­ma­ga ars­ti juu­res. Kui tih­ti koduhooldustöötaja kel­le­gi juu­res käib, le­pi­tak­se klien­di­ga eral­di kok­ku. Sõl­mi­me sel­le koh­ta te­ma­ga le­pin­gu, mil­le alu­sel esi­ta­tak­se iga kuu ar­ve.“

Kui suur on nõud­lus sot­siaalt­rans­por­di jä­re­le?
„Sot­siaalt­rans­por­di ka­su­ta­jaid on meil um­bes 50. Kui ini­me­sel po­le trans­por­ti, et lin­na ars­ti juur­de sõi­ta, an­nab mei­le tea­da. Ku­na val­la sot­siaal­töö­ta­ja käib igal nädalal lin­nas – toob Toi­du­pan­gast abi­va­ja­jai­le toi­du­ko­tid Keh­ras­se – saa­me sa­ge­li sel­le­ga ühil­da­da oma klien­di­veo. Mõ­ni­kord viib neid ars­ti juur­de ka ko­du­hool­dus­töö­ta­ja.

Sot­siaalt­rans­por­di hind on ju­ba vä­he­malt küm­me­kond aas­tat ol­nud sa­ma – 25 sen­ti ki­lo­mee­ter. See tä­hen­dab, et Keh­rast Tal­lin­nas­se ja ta­ga­si mak­sab um­bes 25 eu­rot. Se­da kuul­des öel­dak­se sa­ge­li, et nii pal­ju küll ei maks­ta, ja lei­tak­se ise trans­port. Kus­juu­res kü­si­me klien­dilt ai­nult viien­di­ku tee­nu­se oma­hin­nast.“

Mil­li­sed on pea­mi­sed prob­lee­mid, mil­le­ga te­ge­le­vad laste ja perede spetsialistid?
„Las­te­kait­se­ga seo­tud prob­lee­mid al­ga­vad ena­mas­ti siis, kui emal-isal on puu­du­li­kud või üld­se puu­du­vad va­nem­li­kud os­ku­sed ehk va­ne­ma­ha­ri­dus. Lap­se va­ja­du­sed eri va­nu­ses muu­tu­vad ja kui lap­se­va­nem ei ot­si sel­le koh­ta in­fot, võib ta jää­da hät­ta ning siis tu­leb las­te­kait­se­vald­kon­na töö­ta­jail sek­ku­da. Puu­du­li­kud va­nem­li­kud os­ku­sed või­vad kul­mi­nee­ru­da sel­le­ga, et ko­hus võ­tab lap­se­va­ne­malt hool­du­sõi­gu­se. Prob­lee­mi en­ne­ta­mi­seks kor­ral­dab ka Ani­ja vald Gor­do­ni pe­re­koo­li ja „Ime­lis­te aas­ta­te“ koo­li­tu­si.

Tei­ne prob­leem, mis tor­kab eri­ti sil­ma – kui va­ne­mad la­hu­ta­vad, ei suu­da nad sa­ge­li läh­tu­da las­te va­ja­dus­test. Mi­na ni­me­tan se­da lap­se saa­gi­mi­seks, kui la­hu­tu­se prot­ses­sis ka­su­ta­tak­se last va­hen­di­na, et üks­tei­se­le kät­te maks­ta. Kõi­ge kur­vem on, et lap­sed näe­vad ja tun­ne­ta­vad se­da vä­ga sel­gelt ning see mõ­jub nei­le veel rän­ge­malt kui te­ma va­ne­ma­te­le.“

Ani­ja val­la sot­siaal­vald­kon­na töö­ta­jad
Abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja, tel 512 5245.
Sot­siaal­töös­pet­sia­list Ai­ri Hõr­rak, tel 5551 1944.
Sot­siaal­töös­pet­sia­list Kris­tel Lään, tel 522 2764.
Las­te ja pe­re­de spet­sia­list Kris­te Tiis­ler, tel 512 5242.
Las­te ja pe­re­de spet­sia­list Liis Põrk, tel 5551 0530.
Las­te hoo­le­kan­des­pet­sia­list Lee­na Ma­sing, tel 5684 8259.
Lastega perede juhtumikorraldaja Heidy Murula, tel 5197 8191.
Täp­se­mad kon­tak­tand­med leiab Ani­ja val­la ko­du­le­helt.