Looduskaitse valvab Lahemaa rahvusparki kohalike elanike palvel

MTÜ Hoia­me Loo­dust ja selt­sin­g Ro­he­li­ne Kuu­sa­lu

La­he­maa rah­vus­park, Ees­ti esi­me­ne rah­vus­park, loo­di 1. juu­nil 1971 ja kuu­lub täies koos­sei­sus Na­tu­ra 2000 võr­gus­tik­ku, ol­les Eu­roo­pa Lii­du ja Bal­ti­maa­de loo­dus­kait­se võr­gus­ti­ku üks täht­sa­maid osa­sid. Aas­ta­küm­neid ta­ga­si loo­dud rah­vus­park on aga vii­nud ko­gu­kon­na oma­va­hel eriar­va­mu­se­le, kus üks pool­dab loo­dus­väär­tu­si ja tei­ne met­sa­ma­jan­da­mist.

Ma­ti Sepp hak­kas La­he­maa rah­vus­par­ki val­va­ma ko­ha­li­ke ela­ni­ke pal­ve­tel, mis loo­dus­kaits­ja­le peaae­gu iga kuu saa­de­ti. Kui ko­ha­lik ela­nik teeb kae­bu­se kesk­kon­naa­me­ti­le, siis uu­ri­mi­se al­la sat­tu­nud osa­poo­lel on või­ma­lik tea­da saa­da, kes kae­bu­se te­gi. Kui aga ko­ha­li­kud pa­lu­vad abi MTÜ Hoia­me Loo­du­se käest, jääb kae­ba­ja ano­nüüm­seks. On inim­li­kult täies­ti aru­saa­dav, miks ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na liik­med ei soo­vi ava­li­kult sek­ku­da La­he­maa rah­vus­par­gis toi­mu­va­tes­se raie­tes­se, sest sel­le­ga kaas­ne­vad tü­lid naab­ri­te­ga, ko­gu­kon­na pa­ha­meel ning või­ma­li­kud reaal­sed ohud oma va­ra­le ja ka ter­vi­se­le.

Ma­ti Sepp, kes on aas­taid La­he­maal te­gut­se­nud, on aja jook­sul kor­du­valt avas­ta­nud sea­dus­te­le mit­te­vas­ta­vaid rai­deid. La­he­maal ri­ku­tak­se ena­mas­ti kait­se-ees­kir­ja nõu­deid, kus va­he­le jää­des saa­dak­se väär­teo­me­net­lus ja see mõis­ta­gi är­ri­tab tea­tud osa­poo­li. Pa­nu­sed on kõr­ged, sest rah­vus­par­gis lei­dub vä­ga suu­res ko­gu­ses väär­tus­lik­ku okas­puu­pal­ki ja mõ­te sel­lest, et puud jäe­tak­se loo­du­se­le, ei so­bi en­ne­kõi­ke met­sa­töös­tu­se­le. Ma­ti ko­ge­mus­te põh­jal on kõi­ge ak­tiiv­se­mad raiu­jad rah­vus­par­gis pea­mi­selt met­sa­fir­mad, kes on oman­da­nud met­sa­kin­nis­tud ko­ha­li­kelt ela­ni­kelt ja püüa­vad neist mak­si­mu­mi tee­ni­da. Ees­tis on laialt le­vi­nud met­sa­fir­ma­de tak­ti­ka he­lis­ta­da süs­te­maa­ti­li­selt maao­ma­ni­ke­le ja proo­vi­da neilt ülio­da­valt maad os­ta või siis väl­ja kau­bel­da raieõi­gust. Ena­mas­ti kao­tab ker­geusk­lik maao­ma­nik oma met­sa te­ge­lik­ust väär­tu­sest um­bes 30-50 prot­sen­ti, kait­se­ala­de pu­hul toi­mu­va­te te­hin­gu­te pu­hul võib see kao­tus ol­la ise­gi veel suu­rem.

RMK ja ko­ha­li­kud era­maa­oma­ni­kud suh­tu­vad üld­ju­hul La­he­maa rah­vus­par­ki suu­re aus­tu­se­ga, eri­ti RMK, ke­da pee­tak­se loo­dus­hoiu vald­kon­nas suu­reks ees­ku­juks. Oma pi­kaa­ja­li­se töö käi­gus saab Ma­ti väl­ja tuua vaid ühe ju­hu, kus RMK-l esi­nes piir­kon­nas prob­leem har­ven­dus­raie­ga, üle­jää­nud prob­lee­mid keer­le­vad met­sa­fir­ma­de ja mõ­ne­de ük­si­ku­te füü­si­li­sest isi­kust met­sa­oma­ni­ke üm­ber.

Met­sa­fir­mad ka­su­ta­vad met­sa kin­nis­tu­te tüh­jaks raiu­mi­seks ebaõn­nes­tu­nud La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se-ees­kir­ja. Loo­dus­kait­ses on ha­ka­tud ni­me­ta­ma La­he­maa­le kah­ju te­ge­vaid raieid JOKK-raie­teks. Kesk­kon­naa­met on tõ­de­nud, et kait­se-ees­kir­ja ees­märk on kaits­ta La­he­maa rah­vus­par­gi väär­tu­si, aga met­sa­fir­mad avas­ta­sid kait­se ees­kir­jast nii-öel­da skee­mi, mil­le kau­du saab kin­nis­tu si­su­li­selt suu­re­ma­te ta­kis­tus­te­ta tüh­jaks raiu­da. Kait­se-ees­ki­ri lu­bab ku­ni 0,5 hek­ta­ri suu­ru­seid la­ge­raied kuu­si­kus ja 2 hek­ta­ri suu­ru­seid tur­be­raied, aga rah­vus­par­gist leiab ku­ni 10 hek­ta­ri suu­ru­seid ala­sid, mis on va­nast met­sast ter­vi­ku­na la­ge­daks teh­tud vä­ga lü­hi­ke­se aja­pe­rioo­di jook­sul. Kuid po­si­tiiv­ne areng olu­kor­ra oh­ja­mi­sel on siis­ki toi­mu­nud.

Õig­la­ne hü­vi­ta­mi­ne lee­ven­daks pin­geid
La­he­maa rah­vus­par­gi üm­ber toi­mu­va­le saaks riik olu­li­selt lee­ven­dust tuua õig­la­se hü­vi­tus­ta­su süs­tee­mi­ga, aga tä­na­se­ni on riik ol­nud pi­gem sei­su­ko­hal, et ra­ha maao­ma­ni­ke­le maks­mi­seks po­le pii­sa­valt. Kui met­sao­ma­nik saab aas­tas pii­ran­gu­kait­se­vöön­dis ole­va met­sa eest 60 eu­rot hek­ta­ri eest ja siht­kait­se­vöön­dis ole­va met­sa eest 134 eu­rot hek­ta­rist, siis pal­ju­de maao­ma­ni­ke jaoks on se­da jät­ku­valt ilm­sel­gelt lii­ga vä­he, et muu­ta oma suh­tu­mist loo­dus­kaits­mi­se va­ja­lik­ku­ses­se. Se­da­si on­gi tek­ki­nud ku­mu­la­tiiv­ne olu­kord, et üks asi viib tei­se­ni ja lõ­puks on Na­tu­ra kait­sea­lu­ne mets ma­ha raiu­tud ja koos kõi­gi loo­dus­väär­tu­se­ga ka­du­nud mit­me­teks inim­põl­ve­deks. Unus­ta­me sa­ge­li ära, et puud tu­le­vad la­ge­daks raiu­tud ala­le ta­ga­si, aga loo­dus­väär­tu­sed ei taas­tu nii kii­res­ti.

Loo­dus­kaits­ja­te pü­hen­du­mus loo­dus­väär­tus­te kait­sel on juur­du­nud Ees­ti Va­ba­rii­gi põ­hi­sea­du­sest. Loo­dus­väär­tu­sed on osa Ees­ti rii­gist nii na­gu on La­he­maal elav ini­me­ne. Kui­gi loo­dus­väär­tu­sed on ol­nud Ees­ti rii­gi la­hu­ta­ma­tu osa ise­seis­vu­mi­sest ala­tes, on va­ra­se­mal ajal sea­du­sand­lu­se täit­mi­ne nen­de kaits­mi­sel ol­nud puu­du­lik. Sea­du­sand­li­ku süs­tee­mi vead te­ki­ta­sid aga oma­kor­da laiau­la­tus­liku aru­saa­ma, et loo­dus­väär­tus­te kaits­mi­ne po­le es­ma­täh­tis, vaid tei­se­jär­gu­li­ne näh­tus. Siis­ki on aas­ta­tel 2022 ja 2023 toi­mu­nud pöör­de­li­ne suu­na­muu­tus, kus riik on ha­ka­nud osa­li­selt mõist­ma oma ko­hus­tu­si ning jäl­gi­ma hoo­li­ka­malt, et sea­du­si täi­de­taks ka loo­dus­väär­tus­te kait­sel.

Kui loo­dus­väär­tu­si ei kaits­taks, siis omaks see ne­ga­tiiv­set mõ­ju ko­gu Ees­ti­maa loo­du­se­le ja ma­jan­du­se­le. Üks hea näi­de on ku­ri­kuu­lus kuu­se-koo­re­ürask. Kui tä­he­le­pa­ne­li­kult jäl­gi­da, mil­lis­test piir­kon­da­des kuu­se-koo­reü­rask teeb kõi­ge enam kah­ju, siis need po­le loo­dus­kait­sea­lad, vaid ma­jan­dus­met­sad, kus on toi­mu­nud mas­siiv­ne met­sa­de üle­ma­jan­da­mi­ne. Loo­dus­kait­sea­la­del, ka La­he­maal, on lei­ta­vad üras­ki­te tõt­tu huk­ku­nud kuus­ki, aga kol­ded on üld­ju­hul uuen­dus­raie lan­ki­de lä­he­du­ses ja val­da­vas ena­mu­ses õn­neks tä­na­seks ju­ba vai­bu­nud, sest La­he­maal on veel säi­li­nud tu­gev loo­dus­lik öko­süs­teem, mis üras­ki kol­ded kii­relt kah­ju­tuks teeb.

La­he­maa rah­vus­par­gis ela­mi­ne avab ini­mes­te­le ha­rul­da­se või­ma­lu­se ela­da loo­dus­li­ke met­sa­de kes­kel, mis on tä­na­päe­va­ses maail­mas pri­vi­leeg. La­he­maa, kui ko­gu Ees­ti rah­va va­ra hal­da­mi­ne ei saa jää­da üks­nes ko­ha­li­ke sü­da­me­tun­nis­tu­se­le. On olu­li­ne, et Ees­ti Va­ba­rii­gi sea­du­si jäl­gi­tak­se loo­dus­kait­se sei­su­ko­hast ning se­ni, ku­ni süs­tee­mis esi­neb puu­du­si, on olu­li­ne neid pa­ran­da­da, toe­tu­des nii ko­ha­li­ke kui üle­rii­gi­lis­te loo­dus­kaits­ja­te pa­nu­se­le.