Kuusalu ja Sipoo vald tähistasid 20. sõprusaastat

2341

Sõpruse pikaajaline koordineerija BIRGITTA VASARA sai Kuusalu valla aumärgi.

11. augusti hommikul saabus Kuusallu ligi 60 liikmega delegatsioon Sipoost – vallajuhid, koorilauljad, sportlased, päev varem tuli noortevolikogu esin­dus.
Suur osa lauritsapäeva pidustustest oli seotud kahe valla sõpruse 20. aastapäeva tähistamisega – Kuusalu spordikeskuses võistlesid Sipoo ja Kuusalu võrkpallurid, tenniseväljakul tennisistid, staadionil jalgpallurid, kirikuaias laulsid Kolga-Kuusalu kammerkoor ja Sipoo vokaalansambel. Ka iga-aastasel lauritsajooksul osales Sipoo valla esindaja, vallavanem Mikael Grannas. Sipoo vallast olid Kuusalus veel volikogu esimees Christel Liljeström, vallavalitsuse juht­kon­na assistent Carola Juselius, kultuurijuht Anne Lai­ti­nen, spordijuht Tom Sundbäck. Nendega koos tuli Kuusallu ka Birgitta Vasara, endine vallavanema assistent, kes oli 18 aastat Sipoo-Kuusalu sõprus­suhete koordineerija.

Mai lõpus otsustas vallavolikogu anda Birgitta Vasarale valla aumärgi, mis anti üle lauritsapäeval koos 1000eurose preemiaga. Ta on kaheksas inimene ja ainus välismaalane, kes valla aumärgi saanud.

„20 aasta vältel on olnud tema panus Sipoo ja Kuusalu valla vahel sõprussuhete hoidmisel, arendamisel ja koordineerimisel suurem kui teistel. Ta on väsimatu suhete looja ja kohtumiste korraldaja, meie oma esindaja Soomes,“ lausus vallavanem Urmas Kirtsi enne aumärgi üleandmist.

Brigitta Vasara on 20 sõprusaasta jooksul aidanud Kuusalu valla inimesi mitmel moel – enne viisavabadust korraldas ta Kuusalu rahva reise Sipoosse, oma 50. sünnipäeval kingiks saadud rahad annetas ta rootsi keele õpetamiseks Kuusalu koolis, korraldas korjanduse Estonia hukuga orbudeks jäänud Kuusalu valla lastele ja palju muud.

Birgitta Vasara võttis aumärgi vastu pisarsilmi.

„Sõpruse koordineerimine oli küll tööülesanne, aga see polnud kunagi nagu töö, tegin seda alati südamega. See oli mulle väga tähtis. Mu isa oli sõja ajal kaks ja pool aastat Naissaarel, 1942-1944. Ta rääkis Eestist alati hästi. Mäletan, et paljud tuttavad ütlesid pärast esimest korda Eestis käimist, et eestlased on ju täitsa kenad inimesed. Mina mõtlesin, et miks nad nii ütlevad, see on loomulik. Isa ei öelnud seda kunagi otse, aga peres oli tunda, et eestlasi hinnati,“ jutustas Birgitta Vasara.

Birgitta Vasara jäi kaks aastat tagasi pensionile, nüüd koordineerib valdade sõprust Heidi Träskelin, kes on praegu lapsehoolduspuhkusel.

Sipoos korvpall tõusuteel
Sipoo ja Kuusalu valla sõprus sai alguse Sipoo initsiatiivil. Sipool olid sõprusvallad Taanis, Norras ja Rootsis, taheti üht ka taasiseseisvunud Eestis. 1991. aastal käis tollane Sipoo vallavanem Viking Sundström sõprusvalda otsimas, 27. augustil 1992 allkirjastasid Kuusalu vallavanem Julian Patrak ja Sipoo vallavanem Viking Sundström kahe valla sõpruslepingu. Mõlemad vallad asuvad mere ääres ja on oma riigi pealinnast umbes sama kaugel.

Lauritsapäeva jooksul osales Sipoo vallavanem MIKAEL GRANNAS.
Lauritsapäeva jooksul osales Sipoo vallavanem MIKAEL GRANNAS.

Sipoo praegune vallavanem Mikael Grannas on ametis olnud veidi üle pooleteise aasta. Ta ütles, et teistesse sõprusvaldadesse pole veel jõudnud, Kuusalus käis teist korda: „Taani, Norra ja Rootsi sõprusvaldadega saame kõik koos kokku üle aasta. Valdadevaheline läbikäimine Kuusaluga on tihedam kui teistega. Mõlemad oleme maavallad, lihtne on omavahel suhelda.“

Nii Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kui vallasekretär Maire Link laususid, et tänu sõprusvallale on saadud palju uusi kontakte ja tekkinud sõprus nii kooride ja spordivõistkondade kui perede vahel.

„Käime üksteise sünnipäevadel ja helistame niisamagi. Kui Sipoosse lähen, tervitavad kõik. Pole mingit peenutsemist, nad on lihtsad inimesed nagu meiegi,“ ütles Maire Link.

Ta on sõprussuhete koordineerija Kuusalus: „Ükskõik, kes Sipoost siia tulla tahavad, võtavad ühendust. Organiseerin ööbimispaigad, viin õiged inimesed kokku.“

Urmas Kirtsi lootis, et kui seni on sõpruskohtumisi pidanud jalgpallurid ja võrkpallurid, hakkavad ehk edaspidi ka korvpallurid läbi käima: „Sipoos olevat korvpall tõusuteel. Meil on vallas ju igal aastal meistrivõistlusi peetud.“

Ka Sipoo spordijuht Tom Sundbäck tõi lauritsapäeval esile kahe valla spordikoostööd ja kinkis Matti Krönströmile jalgpallidega kuju.

„Meil oli võimalus käia Kuusalus 1992. aastal, osalesin siis lauritsapäeva jooksul. Matti Krönström hoolitses, et Sipoost tuleks Kuusallu ka sportlasi. Nüüd on sportlased igal aastal Kuusalus käinud ja meil on olnud 20 aasta pikkune koostöö,“ lausus Tom Sundbäck.

Spordivõistluste tulemustest loe spordirubriigist.

Sipoo noortevolikogu andis nõu
Reedel saabusid Kuusallu ka Sipoo valla noored. Nad andsid nõu Meeri Meltsale, Robert ja Roland Vilepajule, kes plaanivad läbi viia sügisel Kuusalus noortevolikogu valimised.

„Tahame anda noortele võimalusi valla asjades kaasa rääkida,“ lausus Roland Vilepaju.

Noored viisid sipookad süstamatkale Pedassaarele, tutvustasid Kolga muuseumit ja noortekeskust. Sipookad tutvustasid, kuidas nende noortevolikogu toimib.

„Nad on Sipoos koos käinud 12 aastat, neil on 20 liiget, 8 neist aktiivset. Neil osalevad noored vallavolikogu komisjonide töös. Üks Soome noormees ütles, et talle on tähtis see, et teda tahetakse kuulda. Soome noored kinnitasid, et neil ongi nii, nagu meie saavutada tahame,“ rääkis Meeri Meltsa.

Sipoo ja Kuusalu sõprus ei avaldu vaid ametnike ja sportlaste külaskäikude näol – sõbrad on ka koorid ja kunstnikud.

Naiskoor Kadri on käinud aastaid külas Sipoo naiskooril.

„Ühel aastal käime meie seal, järgmisel nemad siin. Meil on laagrid, kus õpetame neile ühe eestikeelse ja nemad meile soome- või rootsikeelse loo. Lõpus teeme alati kontserdi,“ jutustas Krista Kukk naiskoorist Kadri.

Tänavu sõpruskoor Kuusallu ei tulnud ning pole kindel, kas sõprus jätkub.

„Neil vahetus dirigent ja me pole uusi kontakte leidnud. Kui neil ikka koor alles on, oleme loomulikult huvitatud sõpruse jätkamisest,“ lausus ta.

Lauritsapäeva pidustustel laulsid tänavu koos hoopis Kuusalu-Kolga kammerkoor ja Sipoo vokaalansambel-koor.

„Nad tulid siia esimest korda, saime just tuttavaks. Pole veel juttu olnud sellest, kas hakkame edaspidi suhtlema, aga kontak­tid on nüüd olemas,“ ütles Tiia Andre Kuusalu-Kolga kammerkoorist.

Kuusalu valla kirjakunstnik Anu Karjatse rääkis, et kunstnike sõprus algas 11 aastat tagasi.

„Sipoo tahtis ühisnäitust teha ja mind kutsuti Kuusallu. Esialgu arvasin, et tõlkima, siis selgus, et pean hoopis oma kalli­graafiat näitama,“ meenutas ta.

11 aastat tagasi saadeti Sipoosse lisaks tema töödele kuue Kuusalu valla kunstniku teosed. Tänavu võeti uuesti ühendust, et tahetakse järjekordset näitust Sipoos. Näitus avatakse 16. augustil ja on üleval septembri lõpuni. Sinna viidi Anu Karjatse, Tõnu Tamme, Krista ja Aivar Simsoni, Marko Pikkati ja Aivar Juhansoni tööd.

Anu Karjatse rääkis, et Sipoos on üleval olnud ka tema isa Henno Karjatse tööd: „11 aastat tagasi oli Carin Bengst näituse kuraator. Ta sattus minu koduhoovist vaimustusse ja ütles, et tahab seal laagrit teha. Aasta pärast oligi mu õuel 20 soomlasega laager, kus ka mu isa näitas oma töid. Kaks aastat hiljem olid ta tööd Sipoos näitusel.“

Anu Karjatse lisas, et Kuusalus Sipoo kunstnike näitust teha on raske, pole pakkuda sama häid ruume nagu Sipoos.