TOOMAS TEEVÄLI: „Soovin teha koostööd kõigiga.“

Raa­si­ku val­la­va­nem, TOO­MAS TEE­VÄ­LI, pa­lun tut­vus­ta­ge end.
„Sün­di­sin Haap­sa­lus. Kui olin pi­sut va­nem kui aas­ta­ne, suu­na­ti isa või­meist­riks Tal­lin­na Pii­ma­kom­bi­naa­di Raa­si­ku tseh­hi, kus praegu asub õl­le­te­has. Ko­li­si­me maj­ja, kus mu va­ne­mad ela­vad siia­ni. Käi­sin Raa­si­kul las­teaias ja 8-klas­si­li­ses koo­lis, 1987. aas­tal lõ­pe­ta­sin Tal­lin­na Ehi­tus- ja Mehaa­ni­ka­teh­ni­ku­mis au­to­eria­la. Paar kuud jõud­sin töö­ta­da au­to­ju­hi­na, see­jä­rel saa­de­ti kol­meks aas­taks Se­vas­too­po­lis­se nõu­ko­gu­de me­re­väk­ke. Ka 1990. aas­tal töö­ta­sin vei­di ae­ga au­to­ju­hi­na, ku­ni kut­su­ti Vi­ru ho­tel­li tur­va­me­heks. Paa­ri aas­ta pä­rast sain tur­va­tee­nis­tu­se va­he­tu­se­va­ne­maks. Õp­pi­sin ka kel­ne­riks ja baar­me­niks, ku­ni mind edu­ta­ti ho­tel­li baa­ri­de ju­hiks. Pä­rast se­da, kui olin aas­ta õp­pi­nud Soo­mes Ha­ga ins­ti­tuu­dis ho­tel­lin­dust, sai mi­nust um­bes viieks aas­taks Vi­ru ho­tel­li baa­ri­de, res­to­ra­ni­de ja kon­ve­rent­si­de juht. Sellel ajal läksin ka Tartu Ülikooli, lõpetasin majandusteaduskonna.

Paar aas­tat töö­ta­sin et­te­võt­tes, mis te­ge­les al­ko­ho­li maa­le­too­mi­se­ga, see­jä­rel soo­vi­ta­ti mind et­te­võt­ja­le, kes plaa­nis ho­tel­li L´Er­mi­ta­ge ehi­ta­mist. Alus­ta­sin et­te­võt­tes 2003. aas­tal, mil ho­tel­list oli valminud al­les vun­da­ment ning juh­ti­sin ho­tel­li 2017. aas­ta­ni. Siis hak­ka­si­me aren­da­ma L´Em­bi­tu ho­tel­li. Kui sel­le val­mis sai­me, tu­li Co­vid. See te­gi tu­ris­mis nii suu­red kor­rek­tii­vid, et ühe nä­da­la­ga olid mõ­le­mad ho­tel­lid tüh­jad. Ku­lud olid, kuid tu­lu­sid mit­te. Uue­le ho­tel­li­le ei an­tud ka toe­tu­si, sest pol­nud et­te näi­da­ta käi­vet, mil­le pealt se­da ar­ves­ta­da. Sealt al­ga­sid ras­ku­sed ning lõ­puks oli olu­kord nii kee­ru­li­ne, et viis oma­ni­ke va­he­tu­se­ni, see oma­kor­da juht­kon­na muu­da­tus­te­ni.

Vii­ma­sed kolm aas­tat ho­tel­lin­du­ses oli kau­gel to­re­dast, sest pin­ged olid vä­ga suu­red, ko­hus­tu­sed kas­va­sid ja aas­ta­ring­selt oli prob­leem per­so­na­li leid­mi­se­ga, soo­vi­sin te­ha mi­da­gi muud. Ja siin ma nüüd olen.“

Kui­das Te sat­tu­si­te Raa­si­ku val­la­va­ne­ma kan­di­daa­diks?
„Mul on Raa­si­ku val­las tut­ta­vaid, kel­le­ga ole­me aas­taid koos spor­ti­mi­se­ga te­ge­le­nud ja üri­tu­si kor­ral­da­nud. Sain tea­da, et ot­si­tak­se Raa­si­ku Val­la Spor­di ju­ha­ta­jat. Kan­di­dee­ri­sin mõt­te­ga, äk­ki on see, mi­da te­ha pä­rast äre­vaid ae­gu ho­tel­lin­du­ses. Aga mõ­ni aeg hil­jem sain kõ­ne, et äk­ki kan­di­dee­rik­sin hoo­pis val­la­va­ne­maks.“

Kel­lelt see kõ­ne tu­li?
„Val­la­va­lit­su­se ühelt liik­melt. Val­la­va­ne­ma kon­kurss oli siis ju­ba väl­ja kuu­lu­ta­tud.“

Kas oli­te ko­he nõus või võt­si­te mõt­le­mi­sae­ga?
„Mõt­le­sin küll. Kui­gi ilm­selt muud, kui tei­sed val­la­va­ne­maks kan­di­dee­ri­jad. Mõt­le­sin hoo­pis se­da, et kui eraet­te­võt­lu­ses saab pal­ju as­ju te­ha ja muu­ta vä­ga kii­res­ti, siis val­las võ­tab kõik pal­ju roh­kem ae­ga. Kaht­le­sin, kui­das ma se­da omaks võ­tan. Aga mi­da päev eda­si, se­da roh­kem saan aru, et po­le suurt va­het, lõpp­tu­le­mu­se tee­vad sa­ma­moo­di ini­me­sed, kes siin töö­ta­vad.

Tu­len val­la­va­ne­maks il­ma eel­ar­va­mus­te­ta. Kui vald ta­hab are­ne­da, pea­vad vä­ga head koos­tööd te­ge­ma kõik – val­la­va­lit­sus ja sel­le töö­ta­jad, vo­li­ko­gu, sa­mu­ti val­lae­la­ni­kud. Are­ne­mi­seks on va­ja mak­su­maks­jaid ela­nik­ke, aga pea­me ka ar­ves­ta­ma, kus on meie või­me­ku­se pii­rid, kas meil on uu­te­le ela­ni­ke­le pak­ku­da tee­nu­seid – kas meie koo­lid-las­teaiad, kul­tuu­ria­su­tu­sed suu­dak­sid kõik nad vas­tu võt­ta. Mui­du saa­me küll mak­su­ra­ha juur­de, aga pea­me hak­ka­ma uu­te ela­ni­ke jaoks ehi­ta­ma koo­le ja las­teae­du. Sa­mas, kui ta­ha­me, et kee­gi tu­leks Raa­si­ku val­da ela­ma, siis üks­ki mak­su­jõu­li­ne ini­me­ne ei os­ta ko­du, kus po­le kom­mu­ni­kat­sioo­nid lõ­pu­ni väl­ja ehi­ta­tud.

Tei­seks tu­leks vä­ga häs­ti lä­bi mõel­da val­la kah­te suu­re­mas­se asu­mis­se, Raa­si­ku­le ja Aru­kül­la, tee­nus­te pla­nee­ri­mi­ne. Viis ki­lo­meet­rit, mis on möö­da raud­teed ka­he kü­la va­he, ei ole pal­ju. Nii väi­ke­ses val­las ja nii väi­ke­ses raa­diu­ses ei peaks te­ge­ma to­pel­tas­ju, kui saaks te­ha koos. Loo­dan, et ini­me­sed tu­le­vad nen­de mõ­te­te­ga kaa­sa ja saa­me muu­ta val­la at­rak­tiiv­se­maks. Olen po­lii­ti­li­selt neut­raal­ne ja mul ei ole sel­les ame­tis ku­sa­gi­le poo­le ee­lis­tu­si.“

Kas Te kuu­lu­te mõn­da era­kon­da või ole­te kuu­lu­nud?
„Ei ole ku­na­gi kuu­lu­nud. Jah, olen kor­ra­lik ko­da­nik ja käin va­li­mas, kui­gi po­le hil­jem ku­na­gi ol­nud va­li­ku­ga sa­jap­rot­sen­di­li­selt ra­hul.“

Kui pal­ju ole­te Te se­ni ol­nud Raa­si­ku val­la elu­ga kur­sis?
„Mul ela­vad siin va­ne­mad ja nii Raa­si­kul kui Aru­kü­las on pal­ju tut­ta­vaid. Neid on ol­nud ka val­la­va­lit­su­ses ja vo­li­ko­gus, kuid kind­las­ti ei tead­nud ma en­ne kan­di­dee­ri­mist kõi­ke, kind­las­ti ei tea ka prae­gu. On sel­ge, et kus on ini­me­sed, seal on ka prob­lee­me. Tean mu­re­koh­ti, aga ei ole veel nii kur­sis, na­gu üks val­la­va­nem ole­ma peaks.“

Käi­si­te vo­li­ko­gu­ga koh­tu­mas ka päev en­ne vo­li­ko­gu is­tun­git. Miks?
„Pa­ku­ti või­ma­lust end vo­li­ko­gu­le en­ne is­tun­git tut­vus­ta­da ja ar­van, et see oli hea. Rää­ki­sin na­tu­ke en­dast, mul­le esi­ta­ti kü­si­mu­si. Vä­ga pal­ju ei kü­si­tud, kuid kü­si­mu­sed, mis esi­ta­ti, olid iga­ti õi­gus­ta­tud. Mi­da ka ise mai­ni­sin, mul ei ole sel­list ava­li­ku tee­nis­tu­se ko­ge­must, kus kõik on nii­võrd reg­le­men­tee­ri­tud. Aga süs­teem on era- ja ava­li­kus sek­to­ris suu­res osas ik­ka sa­ma – läh­tu­da tu­leb eel­ar­vest ning kui lä­heb pa­re­mi­ni, saab ka roh­kem in­ves­tee­ri­da. Sa­ma­moodi on ini­mes­te­ga – kõi­giga tu­leb su­hel­da, töö­üle­san­ded üle vaa­da­ta, või­b-ol­la mõ­ned üle­san­ded töötajate va­hel va­he­ta­da.

Kü­si­ti ka, kui tu­leb konf­likt või mi­da­gi lä­heb va­les­ti, kas rää­gin töö­ta­ja­ga või hak­kan te­ma ase­me­le uut ot­si­ma. Ku­na olen töö­jõu­puu­du­se­ga pal­ju kok­ku puu­tu­nud, siis ei loo­bu ma kind­las­ti ühest­ki töö­ta­jast ühe vea või va­le­sam­mu pä­rast. Isea­si, kui ek­si­mus on tões­ti taht­lik. Val­la­va­lit­su­ses töö­ta­vad oma ala spet­sia­lis­tid, kes on oma vas­tu­tus­vald­kon­nas kind­las­ti tar­ge­mad kui mi­na. Mi­nu üle­san­ne on pan­na see tiim häs­ti töö­le. Et mees­kond häs­ti töö­taks, pea­vad ini­me­sed usal­da­ma üks­teist, nad pea­vad usal­da­ma mind ja mi­na neid.“

Ilm­selt ai­ma­te, miks Teilt töö­ta­ja­te koh­ta kü­si­ti. Kas tea­te, kui pal­ju on Raa­si­ku val­la­va­lit­su­ses täit­ma­ta ame­ti­koh­ti?
„Üks­teist või kaks­teist. Ma ei tea, kui kaua ja miks on need ko­had täit­ma­ta. Kas on val­la­va­lit­sus ol­nud üle me­hi­ta­tud või tee­vad töö­ta­jad prae­gu mit­me ini­me­se tööd. On üs­na ker­ge min­na se­da teed, et vä­ga hea töö­ta­ja võ­tab aju­ti­selt ka tei­se ame­ti­ko­ha ko­hus­tu­sed en­da pea­le, kuid se­da­si võib lõ­puks jää­da suu­re töö­kuh­ja al­la. Lii­ga suur töö­koor­mus on üks neist as­ja­dest, mis ini­me­sed lä­bi põ­le­tab. Mi­na soo­vin koos personaliga kõi­gi tööü­le­san­ded üle vaa­da­ta.“

Lii­ga pal­ju­de töö­ta­ja­te lah­ku­mi­ne ilm­selt sai­gi eel­mi­se val­la­va­ne­ma ta­ga­sias­tu­mi­se põh­ju­seks.
„Ma ei tea põh­ju­seid, miks lah­ku­ti, aga igal ju­hul on pal­jud läi­nud ja see te­ki­tab pin­geid. Ilm­selt ei ol­nud suh­ted nii head, kui olek­sid pi­da­nud ole­ma, se­da oli na­tu­ke nä­ha ka eel­mi­se val­la­va­ne­ma vii­ma­sest pos­ti­tu­sest sot­siaal­mee­dias. Mi­na olen sel­le sel­geks saa­nud, et töö­ko­ha­va­he­tus, ol­gu val­lan­da­mi­ne või vas­tas­ti­ku­ne kok­ku­le­pe, sil­du ei to­hi põ­le­ta­da. Ees­ti on nii­võrd väi­ke, et ku­na­gi ei tea, mil­lal on meil sa­ma­de ini­mes­te abi va­ja.“

Raa­si­ku val­las on koa­lit­sioo­ni ja opo­sit­sioo­ni va­hel ol­nud üs­na suu­red pin­ged.
„Ma ei tea üh­te­gi ini­mest, kes on nii ela­nud, et po­le vi­gu tei­nud. Küll aga tean vä­ga pal­ju ini­me­si, kes üh­te­gi vi­ga ei tun­nis­ta. Suur­te as­ja­de ot­sus­ta­mi­sel tu­leks lei­da või­ma­li­kult suur üks­meel. Mi­na läh­tun eel­kõi­ge sel­lest, kui­das on val­la­le pa­rem. Ja ma ei usu, et ala­ti on koa­lit­sioo­nil sa­da prot­sen­ti õi­gus.“

Kas vo­li­ko­gu 14 poolt­häält tu­li Tei­le ül­la­tu­se­na?
„Olin sel­lest na­tu­ke eh­mu­nud. Tead­sin, et vo­li­ko­gus on kaks lee­ri, koa­lit­sioon ja opo­sit­sioon. Ar­va­sin, et ehk kee­gi ka opo­sit­sioo­nist toe­tab mi­nu va­li­mist, kuid et poo­le­hoid oli nii tu­gev, siis ar­van, et see on sii­ras. Mui­du­gi, ega vo­li­ko­gus sel­le tõt­tu pin­geid vä­he­maks läi­nud, kuid mul on liht­sam alus­ta­da tead­mi­se­ga, et need ini­me­sed loo­da­vad mi­nu pea­le.“

Mil­lal esi­ta­te vo­li­ko­gu­le uue val­la­va­lit­su­se koos­sei­su ja kas ju­ba tea­te, kes on sel­le liik­med?
„Oma peas ju­ba tean, aga ta­han veel mõ­ne ini­me­se­ga rää­ki­da. Soovin val­la­va­lit­sus­se kind­las­ti kaa­sa­ta ka amet­nik­ke, kes on as­ja­de­ga iga­päe­va­selt kur­sis.“