Kuusalu valla 85. aastapäeva pidu Kolgakülas

88
An­sam­bel Uu­ri­kad si­se­nes val­la aas­ta­päe­va­peol Kol­ga­kü­la rah­va­maj­ja Kuu­sa­lu re­gi­lau­lu­ga „Su­vel teind su­si­le tüö­dä“ ja an­dis la­val li­gi tun­nia­ja­se kont­ser­di.

Tu­gev tor­mi­tuul jät­tis lau­päe­val, 7. ok­toob­ril pal­jud kü­lad Kuu­sa­lu val­la 85. aas­ta­päe­va peo al­gu­sa­jaks elekt­ri­ta ja mur­dis maan­tee­de­le puid. Kol­ga­kü­las ja ka rah­va­ma­jas oli elek­ter ko­gu õh­tu jook­sul ole­mas ning pi­du sai pee­tud. Peo­le re­gist­ree­ru­nuid oli 200 rin­gis, kuid tor­mi tõt­tu ei saa­nud kõik osa­le­da.

Rah­va­ma­ja ees võt­tis pi­du­li­si vas­tu Kol­ga­kü­la ela­nik, Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus­se va­li­tud, kuid oma vo­li­tu­sed vo­li­ko­gu liik­me­na lõ­pe­ta­nud Mih­kel Tiks, kes hoi­dis suurt pla­ka­tit kir­ja­ga „En­ne tee teed kor­da, siis pea pi­du!“ Ta lah­kus, kui ena­mik kü­la­li­si olid saa­bu­nud.

Sün­ni­päe­va­peo ava­kõ­ne pi­das Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt. Ta õn­nit­les pi­du­li­si aas­ta­päe­va pu­hul ja rõ­hu­tas, et Kuu­sa­lu val­da saab ise­loo­mus­ta­da mit­me­te numb­ri­te­ga, kuid te­ge­lik Kuu­sa­lu vald on te­ma ini­me­sed – igaüks 6631 val­la­ko­da­ni­kust.

Val­la­va­nem sõ­nas: „Kui kee­gi teist siin saa­lis ei ole veel end Kuu­sa­lu val­la ela­ni­kuks re­gist­ree­ri­nud, on aeg sel­le­le mõel­da, pa­nus­ta­me val­la ee­lar­ves­se koos ja saa­me hak­ka­ma.“

Aja­loo­la­ne, Kol­ga ela­nik Ott Sand­rak kõ­ne­les Kuu­sa­lu val­la aja­loost. Ta üt­les, et te­ge­li­kult tä­his­ta­tak­se prae­gu Kuu­sa­lu val­la ni­me 85. aas­ta­päe­va. Nüüd­ne Kuu­sa­lu vald on pal­ju suu­re­mal alal, kui oli 1938. aas­tal, mil lii­de­ti Kiiu ja Ko­da­soo vald ning uueks ni­meks sai Kuu­sa­lu vald. Kui 2005. aas­tal lii­de­ti Kuu­sa­lu ja Lok­sa vald, jõu­dis Kuu­sa­lu vald aja­loo­li­se Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na­ga peaae­gu sa­ma­des­se pii­ri­des­se.

Ott Sand­rak soo­vi­tas tut­vu­da üle­vaa­te­ga val­la aja­loost viis aas­tat ta­ga­si val­mi­nud trü­ki­sest „Kuu­sa­lu vald 80“ ja vei­di va­rem aval­da­tud raa­ma­tust „Kiiu lu­gu“. Veel lau­sus ta, et Ees­ti kõik val­lad peak­sid tä­his­ta­ma oma sün­ni­päe­va 3. märt­sil, sest sel päe­val 1866. aas­tal said Ees­ti­maa val­lad oma­va­lit­su­sük­su­se staa­tu­se.

Peol osa­le­sid Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­ju­hi Kai­sa Lin­no kut­sel küm­me­kond vä­lis­maa­last, kes kor­ral­dus­toim­kon­na liik­me­te­na saa­bu­sid Tal­lin­nass­se Green­Des­ti­na­tions ehk Ro­he­lis­te Siht­koh­ta­de rah­vus­va­he­li­se­le kon­ve­rent­si­le ja soo­vi­sid nä­ha eht­sat Ees­tit, mit­te ai­nult ekst­ra nen­de jaoks kor­ral­da­tud vas­tu­võ­tuü­ri­tu­si. Kai­sa Lin­no on La­he­maa Tu­ris­miü­hin­gu esin­da­ja­na kon­ve­rent­si tei­sel päe­val üks põ­hie­si­ne­ja.

Li­gi tun­nia­ja­se kont­ser­di­ga esi­nes Kol­ga­kü­las ko­ha­lik folk-po­pan­sam­bel Uu­ri­kad, kel­le uus lau­lu­vi­deo „Lin­na­mees läks maa­le“ on jõud­nud Ees­ti mit­me ede­ta­be­li et­teot­sa. Vi­deos lau­la­vad Uu­ri kü­la noo­red koos nen­de kül­la hil­ju­ti ela­ma asu­nud Ro­bert Lin­na­ga. Veel esi­ne­sid peol Kuu­sa­lu keskkooli rahvatantsurühm Ee­li­ka Kras­mu­se ju­hen­da­mi­sel ja Kol­ga­kü­la Lai­ne­rid.

Vä­lis­kü­la­li­sed kiit­sid, et pi­du meel­dis. Tun­nus­ta­ti Uu­ri­ka­te vah­vat kont­ser­ti ja rah­va­tant­si­jaid, kes kut­su­sid neid ühis­tant­su­le.

Paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma ja hil­jem vo­li­ko­gu esi­me­he ame­tit pi­da­nud Enn Kirs­man viis lä­bi mä­lu­män­gu­võist­lu­se, mis see­kord oli nu­ti­te­le­fo­ni-põ­hi­ne, punk­te sai li­saks õi­ge­te­le vas­tu­se­le ka vas­ta­mi­se kii­ru­se eest. Kü­si­mu­si pa­lu­ti eel­ne­valt laud­kon­da­delt ja osad olid lä­bi­vii­ja koos­ta­tud.

Kor­ral­da­ja­telt olid lau­da­del ki­lu­või­lei­vad ja tel­li­tud suur või­lei­va­tort. Pi­du­lis­tel pa­lu­ti tuua koo­ke, mis sea­ti sa­mu­ti kõi­gi­le võt­mi­seks. Tant­suks män­gis an­sam­bel Vä­li­harf.

Eelmine artikkelTOOMAS TEEVÄLI: „Soovin teha koostööd kõigiga.“
Järgmine artikkelPõlispärn vajus Kuusalu kiriku tornile enne tormi