
„Põhiküsimus on, kuidas kohalike inimeste elu ja looduskaitse saaksid käsikäes edasi minna,“ lausus Lahemaa Maaomanike Liidu juhatuse liige JAAN VELSTRÖM ministeeriumi ja keskkonnaameti esindajatega toimunud kohtumisel Kuusalu vallamajas.
Lahemaa Maaomanike Liit korraldas neljapäeval, 28. septembril Kuusalu vallamajas Kiiu mõisas koosoleku, kuhu kutsusid Kuusalu ja Haljala valla, kliimaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.
Koosolekut juhatas Lahemaa Maaomanike Liidu liige Artur Talvik Tapurla külast. Koos temaga esindasid Lahemaa Maaomanike Liitu juhatuse liikmed Jaan Velström ja Aare Kuusik. Kliimaministeeriumist osalesid elurikkuse kaitse osakonna juhataja Taimo Aasma ja nõunik Marika Erikson, keskkonnaametist looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter ja veebi vahendusel looduskasutuse osakonna vanemspetsialist Mareile Michelson.
Kuusalu valda esindasid vallavanem Terje Kraanvelt, planeeringute spetsialist Kadi Raudla, keskkonnaspetsialist Margus Kirss ja vallavolikogu liige Margus Soom ning Haljala valda vallavanem Anti Puusepp, kommunikatsioonijuht Kent Kerner, planeerimisspetsialist Janika Merisalu ja keskkonnaspetsialist Lea Mägi.
Artur Talvik lausus arutelu sisse juhatades, et rahvuspargis elavad inimesed on raskes olukorras, sest piirangute maht kasvab, need muutuvad rangemaks, külade normaalne areng on pärsitud.
Maaomanike liidu juhid tõdesid, et kohaliku elu arengut peavad vastavalt seadusele kavandama omavalitsuse demokraatlikult koostatud ja vastu võetud üldplaneering ning arengukava, aga Kuusalu ja Haljala vallas on Lahemaa rahvuspargis olevates külades kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava neist tähtsamad.
Aare Kuusik rääkis, et mõlemas vallas koostatakse uut üldplaneeringut ja arengukava. Ta avaldas lootust, et nende vastuvõtmisega ei kiirustata ja liidu eestvedamisel jõutakse läbirääkimistel riigiga selleni, et Lahemaa külade osas saab välja võtta, et seal määravad arengut kaitse-eeskiri ja -korralduskava.
Planeeringute spetsialist Kadi Raudla lisas, et Lahemaa külade elanikud ei mõista, miks nende ettepanekutega arvestamiseks on Kuusalu valla üldplaneeringus vähe võimalusi. Juriidiliselt ei ole üldplaneeringul õigust Lahemaa osas muuta kaitse-eeskirja ja -korralduskavaga määratud asjaolusid. Kui need dokumendid kümmekond aastat tagasi koostati, oli inimestel lootus, et üldplaneeringuga saab kavandada soodsamaid tingimusi.
Haljala vallavanem Anti Puusepp lausus, et kaitsekorralduskava ja eeskiri sisuliselt sõitsid üle Haljala vallas varem ja demokraatlikult koostatud dokumentidest, ja märkis: „Põhiseadusega on vastuolus olukord, et kaitsealal kehtib maamaksu 50protsendiline soodustus ja Haljala vallale laekub seetõttu 65 000 eurot vähem, aga kuigi meile on öeldud, et puudujääv summa kompenseeritakse riigi tasandusfondist, ei saa Haljala vald sellest midagi.“
Terje Kraanvelt juhtis tähelepanu vastuolule piirangute tõlgendamisel. Polügoonil suhtub riik Põhja-Kõrvemaa looduskaitselistesse piirangutesse ühtmoodi, samas teisel pool Tallinna-Narva maanteed ei saa elanikud piirangute tõttu midagi teha. Seda on keeruline inimestele selgitada.
Taimo Aasma ütles, et riigi valitsemise koalitsioonilepingusse on esmakordselt pandud piirangute eest kompenseerimise teema, millega hakatakse tegelema, ja sõnas, et tasandusfondi teemat tuleks samuti arutada.
Räägiti veel piirangutest Lahemaa metsade majandamisel ja ehitustegevusele, ehituskeeluvöönditest, Natura metsaelupaikade sihtkaitsevööndi kavandatavast laiendamisest. Piirangud ei vasta inimeste ootustele, maaomanike liit on pöördunud advokaadibüroo poole ja saanud analüüsi, millistele vastuoludele põhiseaduse ja teiste seadustega rõhuda läbirääkimistel riigiga. Nii valdade juhid kui ka maaomanikud olid seda meelt, et looduse kaitsmisel tuleks rohkem usaldada kohalikke elanikke, teha nende ja vallavalitsustega koostööd. Artur Talvik ütles kohtumise lõpuks, et loodetavasti jätkatakse arutelu ja järgmisena saadakse kokku kliimaministeeriumis.
JUHTKIRI 11. oktoobri Sõnumitoojas: Lahemaa reeglid ja eraomand
Lahemaa Maaomanike Liit loodab jõuda seadusemuudatusteni, et looduskaitselised piirangud arvestaksid omanike õigusi enda maal tegutseda ja seda kasutada. Keskkonda käsitletakse praegu kitsalt loodusena, kuhu inimene ei sobi, tõdesid liidu esindajad Kiius toimunud kokkusaamisel.
Nad selgitasid kliimaministeeriumi ja keskkonnaameti töötajatele, et omandipõhiõigusele seatavad piirangud peavad tulema seadusest ja olema proportsionaalsed. Põhiseadusega on kooskõlas üksnes need piirangud, mis on eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad, ning neid on võimalik täita ka muul viisil kui keelamisega.
Üle poole Lahemaa rahvuspargist on Kuusalu vallas, teine osa Haljala vallas. Keskkonnaamet võiks usaldada ja anda vallaametnikele õiguse otsustada, mida neil maadel lubada, pakkusid omavalitsusjuhid.
Maaomanike liidu juhid avaldasid lootust, et Lahemaa 71 küla maaomanike ja omavalitsuste õiglane kohtlemine on saavutatav läbirääkimistega ega pea pöörduma kohtusse. Soov on viia teema arutelu lisaks kliimaministeeriumile ka regionaalministeeriumi ja riigikoguni.






