
Nii Raasiku kui ka Aruküla postkontor lõpetasid töö 27. jaanuaril kell 15.
Raasiku vald on alates käesolevast nädalast postiasutuseta. Omniva esialgne soov oli sulgeda Raasiku vallas tegutsenud mõlemad postkontorid eelmisel sügisel, samaaegselt Kuusalu postkontoriga. Raasiku vallavalitsuse palvel lükati Aruküla ja Raasiku postkontori sulgemine edasi jaanuari lõpuni, sest jõuluperioodil saadeti rohkelt kirju ja pakke.
Omniva meediasuhete juht Kristina Haavala kirjeldas Sõnumitoojale, et klientide teenindamine lõpetati Aruküla ja Raasiku postkontoris jaanuari viimasel reedel ning esmaspäeval ja teisipäeval, 30. ja 31. jaanuaril pakiti ja koliti.
Tegu oli rendipindadega. Arukülas renditi postiasutusele ruume Coopi kaupluse madalamas, eraldi sissepääsuga osas ning Raasikul Coopi poes endise lillepoe asukohas. Reedel, 27. jaanuaril enne kella 15 lõi nii Aruküla kui ka Raasiku postkontori klienditeenindaja ümbrikule viimase, ajaloolise postitempli ja pani ukse lukku. Alates veebruarist on rendilepingud lõppenud ja kummagi postkontori ainus töötaja koondatud.
Raasiku valla sotsiaaltööspetsialist Karin Möllits lubab, et nõustab ja aitab edaspidi valla elanikke, kes seni käisid arvete eest tasumas postkontoris. Kokku on selliseid inimesi kümmekond. Mõlema postkontori teenindajad selgitasid neile, et tasuda aidatakse vallamajas, ja andsid sotsiaaltöötaja kontaktid.
Kristina Haavala selgitas, et edaspidi osutab Omniva postiteenust Raasiku vallas kombineeritult: „Omniva pakiautomaadid asuvad Aruküla ja Raasiku Coop Konsumi juures. Arukülale lähim postkontor on Jüris, kuhu on alla 10 kilomeetri, ning Raasikule lähim on Kehra postkontor, ka sinna on vähem kui 10 kilomeetrit. Koju saab tellida personaalse kirjakandja. Kui elatakse postiasutusest kaugemal kui 5 kilomeetrit, on personaalse kirjakandja kutsumine tasuta, lähemalt tulek maksab 5 eurot.“
Kirjakaste on Raasiku valda jäänud kolm – kaks Arukülas ja üks Raasikul.
Raasiku postkontor avati 1924
Raasikul oli riiklik postiasutus 1924. aastast, kui valmis uus postkontorihoone Tallinna maantee 2. Enne seda tegutses postkontor Haljavas, aastal 1924 koliti üle Raasikule.
Postkontori juhatajana, hiljem ainsa klienditeenindajana töötanud Meeli Kanarbikul oleks tänavu aprillis täitunud 45 aastat sinna tööle asumisest. Ta rääkis, et viimasel tööpäeval käis rahvast postkontoris vähe, kokku 5 inimest, kes veel ostsid karpe pakkide saatmiseks ja ümbrikke: „Kui tuli uudis, et postkontor suletakse, hakati usinalt marke, ümbrikke ja postkaarte varuks ostma. Loteriipiletite kasti müüsime tühjaks.“
Ta sõnas, et aastatega jäi külastajaid aina vähemaks, sest paljud toimingud saab tehtud interneti kaudu: „Kui nõukogude ajal sideoperaatorina tööle asusin, käis rahvas sidejaoskonnas sagedasti. Töövahendid olid arvelaud, kviitungiraamat. Saadeti rahakaarte, me maksime raha välja või võtsime raha vastu ja saatsime kaardiandmed edasi. Edastasime ka telegramme ja võtsime neid vastu. Inimene täitis telegrammi saatmiseks blanketi, me saatsime teksti Kehra telegraafi. Kui saabus telegramm, siis postiljonid viisid selle kohale. Pakilise sisuga telegrammid edastasime ka ise või helistasime inimesele. Kel telefoni polnud, helistasime tema naabritele või tuttavatele, väikeses kohas teadsid ju, kus keegi elab ja kes on ta suhtlusringkonnas. Ajalehtedele ja ajakirjadele olid nõukogude ajal limiidid ning inimesed tulid juba poolest ööst järjekorda, et saaks soovitud väljaandeid tellida. Kui hommikul uksed avasime, tuli sidejaoskond rahvast täis. Meile oli see raske aeg, sest osad tahtjad jäid tellimisvõimalusest ilma ja olid pahased.“
Meeli Kanarbik meenutas, et kõige keerulisem oli töötada enne rahareformi, kui rubla väärtus langes peaaegu iga päevaga: „See oli aeg, kus ei tahtnud tööle minna. Pensionärid ootasid ukse taga, aga pensioniraha kõigile ei jagunud, maksime põhimõttel, kes ees, see mees. Mõni käis mitmel päeval ootamas, kuni sai pensioniraha kätte. Abielupaaride puhul vaatasime, et vähemalt ühele pereliikmele saaks pensioni ära maksta.“
Üks keerulisem, aga huvitav aeg oli, kui toodi arvutid. Kõigepealt tuli nendega töötamine selgeks õppida, toojad näitasid natuke klahve ja edasi pidi ise hakkama saama: „Toimingud arvutiga olid järjekorras üles kirjutatud, aga ikka oli abi vaja, helistasime kolleegidele, kõik aitasid üksteist.“
Kui vanast postkontorimajast koliti mõni aasta tagasi Konsumisse, oli see tema jaoks nagu öö ja päev: „Siis järsku olin proua, ei pidanud enam puid tassima ega ahju kütma, õues niitma ega riisuma.“
Aruküla postkontor saanuks saja-aastaseks
Aruküla postkontoril oleks tänavu 8. mail täitunud 100 aastat riikliku postiasutuse töölehakkamisest. Aruküla raudteejaamas alustati 8. mail 1923 liht- ja tähtsaadetiste operatsioonidega rongide läbisõidu ajal.

Juhataja ja klienditeenindajana töötanud Ene Lehtme asus postkontoris tööle 20 aastat tagasi – 14 aasta eest töötas Raasiku postkontoris, vahepeal oli tööl mujal, Aruküla postkontoris jõudis töötada viimased kuus aastat.
Ta ütles, et juba mõni aeg tagasi oli selge, rahvast käis postkontoris järjest vähem ning see läheb sulgemisele: „Omnival on e-pood, alevikesse on pandud pakiautomaadid. Marke, ümbrikke ja postkaarte saab osta mujalt, Tallinnas ka R-Kioskitest. Inimesed saavad suures osas hakkama ilma postkontorita.“
Viimane tööpäev oli tema sõnul ka Aruküla postkontoris vaikne, külastajaid oli vähe, kokku umbes 15. Edaspidi saab postitoimingute tegemiseks vajadusel tellida koju personaalse kirjakandja, aga kindlasti peab siis tellija olema kokkulepitud ajal kodus kohal ning koerad tuleb kinni panna. Ka sõbralik koer peab olema kinni, muidu postiljon õue ei astu.
Ka tema tõdes, et aja jooksul on töö postkontoris palju muutunud, kuigi 20 aastat tagasi, kui Raasikul tööle asus, enam ajalehtede-ajakirjade tellimisel limiite polnud: „Viimasel ajal telliti ajakirjandust meie kaudu väga vähe, väljaanded saadavad ise meeldetuletused ja arved, tasuda saab internetipanga kaudu. Esialgu oli palju postipakke, siis olid Anttila ja Hobby Hall väga popid postimüügikaubamajad. Pakkidele tuldi postkontorisse järele, postiljonid neid koju ei viinud.“
Kuusalu inimese tähitud kiri viidi Kehrasse
Ka Kuusalu vald on jäänud postkontorita, Kuusalu postkontor sulges uksed mullu novembri alguses. Kuusalu ja selle ümbruse inimesed saavad samuti vajadusel kutsuda koju personaalse kirjakandja. Lähimad postkontorid asuvad Loksal ja Kehras.
Kuusalu valla inimeste Facebooki-võrgustikus postitas üks külaelanik, et tema tähitud kiri saadeti Kehrasse. Kuna Kehra postkontor on avatud tööajal, ei saanud ta kirjale järele minna. Kui helistas Omniva infotelefonile, sai soovituse suunata tähitud kiri edasi Kuusalu pakiautomaati, aga see olevat tasuline teenus. Kommentaarides küsiti, kuidas saab Kehra postkontorisse inimene, kel ei ole autot ega internetivõimalust teenuse ümbersuunamiseks – Kehra ja Kuusalu vahel puudub ühistransport, tuleb sõita Tallinna, sealt edasi Kehrasse ja siis sama teed pidi tagasi. Kui saadetaks Loksale, oleks palju lihtsam sõita liinibussiga sinna ja tagasi.
Sõnumitooja küsis Omniva meediasuhete juhilt, kas oleks võimalik tähitud kirjad ja pakid suunata lähimasse postkontorisse arvestades inimeste liikumissuundi ja ühistranspordi võimalusi.
Meediasuhete juht vastas, et Kuusalu ja Jõelähtme piirkonna inimesed saavad samuti tellida oma saadetised personaalse postiteenuse raames koju või tööle. Ka see teenus on tasuta, kui elatakse või töökoht asub postkontorist kaugemal kui 5 kilomeetrit. Selleks tuleb helistada telefonil 6643 330 või täita tellimus Omniva kodulehel. Tellimust tullakse tema sõnul täitma üldjuhul järgmisel tööpäeval. Ta lisas, et personaalse postiteenuse maht ei ole Kuusalu piirkonnas kasvanud.





