Keskkonnaministeerium lubas koos keskkonnaametiga vaadata veebruariks 2016 läbi Rummu rabasse kavandatava turbatoomisega seonduvad senised toimingud.
Kaks ja pool aastat tagasi ütles Kaberla külavanem Anu Kirsman Sõnumitoojale, et ligi poolesajal majapidamisel Kodasoo turbatootmisala ümbruses puudub kindlus, kas vesi jääb kaevudesse, kui Rummu rabas hakatakse tootma turvast.
Täpselt sama mure on ka praegu, kuigi vahepeal on OÜ Inseneribüroo Steiger viinud läbi keskkonnamõju hindamise (KMH), toimunud on selle avalikustamised ja arutelud, KMH aruanne on kinnitatud ning Soome kontserni Vapo OY kuuluv AS Tootsi Turvas taotleb turba kaevandamise alustamiseks keskkonnaametilt vee erikasutusluba.
Rohkem kui kahe aasta vältel on Kaberla, Kodasoo, Rummu, Haavakannu, Valkla külade elanike nimel saadetud korduvalt kirju keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile soovidega, et turbatootmise mõju tuleks uurida põhjalikumalt.
Kuna kirjavahetusest hoolimata turbatootmise alustamiseks vajalik asjaajamine jätkus, saatsid Kaberla külavanem Anu Kirsman, Kodasoo külavanem Katrin Pahk, Valkla külavanem Märt Sillaste ja Rummu külavanem Heino Seinoja 2015. augustis kirja keskkonnaminister Marko Pomerantsile palvega teostada järelevalvet, millistel alustel on ASile Tootsi Turvas väljastatud maavarade kaevandamise luba, jättes arvestamata Harjumaa teemaplaneeringut, mille järgi on Rummu raba koos ümbruskonnaga rohevõrgustiku ala. Nende hinnangul pole järgitud KHM seadust –ASile Kumari 2005. aastal antud kaevandamisluba vormistati aastal 2010 ümber ASile Tootsi Turvas, kuigi juba siis oleks pidanud arvestama maakonnaplaneeringut. Ka vaidlustavad külavanemad pool aastat tagasi kinnitatud KMH aruande kvaliteedi. Nad põhjendavad, et puudulikud on hinnangud heitvete mõju kohta majapidamiste kaevudele ja Kaberla ojale ning põhjalikult on käsitlemata mõju lindudele ja loomadele, sealhulgas piirkonnas leiduvale haruldasele liblikale tähnik-sinitiib. Kaevandus mõjub negatiivselt elanike kinnisvara hindadele.
Külavanemad tegid ettepaneku tühistada ASile Tootsi Turvas antud maavarade kaevandamise luba Rummu raba kohta ning peatada vee erikasutusloa menetlus.
Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas oktoobris, et nii ministeerium kui ka keskkonnaamet hindavad kohalike elanike huvi ja koostöövalmidust sääraste projektide elluviimisel, ametkondade eesmärk on leida lahendus. Et vee erikasutusloa andmise protsess on pooleli, soovitas minister jätkata konstruktiivset koostööd keskkonnaametiga, et jõuda optimaalse lahenduseni.
Selle peale teatasid külavanemad keskkonnaministrile, et on turbatootmisega seonduva koostöö osas tupikseisus, nende sisutihedatele kirjadele on vastatud pinnapealselt ja põiklevalt. Näiteks kirjutasid nad keskkonnaametile, et piirkonnas on allikad ja toimuvad karstialadele iseloomulikud protsessid ning lisasid fotod, kuid allika olemasolu lükkas keskkonnaamet ümber, väites, et tegu on kaevuga.
„Kui kirjutame keskkonnaametile, et kaevanduse kavandatav transporditee läbib kaitsealuse liblika kaitsevööndit, saame vastuseks, et sealt on leitud vaid üks liblikas. Samas on liblika kaitsevööndiks määratud ligi 50 hektaril kohalike inimeste tegevus neile kuuluvatel kinnistutel rangelt piiritletud,“ kirjeldavad nad.
Külaelanike muret kajastas 26. novembri Maaleht Silja Lättemäe looga „Külarahvas kardab, et Soome firma võtab neilt kaevuvee ja haruldase liblika“.
ASi Tootsi Turvas juhatuse aseesimees Tiit Saarmets teatas Maalehele, et ettevõte on alustanud elanike soovil lisauuringutega.
Maalehe loos kritiseerib Kaberla külavanem, et Vapo OY kasutab Soomes turbatootmisel parimat võimalik tehnikat, Eestis pakub vähimat võimalikku tehnikat. Tootsi Turba esindaja kinnitab, et ettevõte kasutab Kodasoo kaevandusalal keskkonnamõju vähendamiseks kõiki võimalikke sobivaid meetmeid, koostöös Vapo OYga on Eestis ainsana juurutatud kuivendusvee puhastamiseks heljumist ning kuivendusvee kvaliteedi jälgimiseks parimat tehnoloogiat.
Haavakannu elanik Vahur Värk aga kommenteerib, et KHM aruande järgi hakataks kasutama vähimat võimalikku tehnikat.
Ministeerium hakkab uurima
Vahetult enne jõulupühi, 23. detsembril teatas keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus, et koostöös keskkonnaametiga on analüüsitud veelkord läbi kõik külavanemate esitatud märkused, ka need, mis on olnud nende varasemates kirjades: „Esitame oma seisukoha protsessiga edasimineku osas hiljemalt 18. veebruariks 2016.“
Anu Kirsman: „See on positiivne vastus, meile ei öeldud „ei“, vaid hakatakse edasi uurima. Alustasime piirkonna kaevudes joogivee säilimise nimel võitlust koos Lubjaahju talu perenaise Reet Rometiga. Kaasasime kogukonna. Nagu saatuse kingitusena tuli umbes aasta tagasi meie kanti elama Vahur Värk oma perega. Tema on diplomeeritud ehitusinsener, tegeleb tööalaselt veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas. Tänu Vahurile on me vastused hästi argumenteeritud, muidu oleksime pidanud palkama spetsialisti. Oleme muidugi ka ise nende aastatega palju juurde õppinud.“
Rummu turbaraba
Kuusalu valla üldplaneeringu järgi on Rummu raba nimetatud Kodasoo turbatootmisalaks. Juba kolhoosiajal püüti seda kuivendada. Kui varem kraave süvendati, langes kohalike elanike sõnul kaevudes veetase.
Kavandatav turbatootmisala koos teenindusmaaga on 139,95 hektarit, otsene tootmisala on 112,52 hektaril. Rummu (Kodasoo) turbamaardla aktiivne varu on 358 000 tonni. Maa kuulub riigile.
