
Kuusalu vallas on 177 ühingut või seltsi.
„Oleme õnnelikud, et teil on Kaisa Linno, kes sai KÜSKilt kogukonna eestvedaja stipendiumi. Ta oleks võinud seda kasutada enda koolitamiseks, aga on otsustanud suunata kogukonna heaks,“ kiitis möödunud reedel, 3. juunil Kolgakülas toimunud vabaühenduste ümarlaua kokkusaamisel Harju Ettevõtlus ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.
MTÜ Kolgaküla Selts tegevjuht ja Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaua üks asutaja Kaisa Linno sai Eesti Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt (KÜSK) kogukonna eestvedaja stipendiumi 5000 eurot, et parandada Kuusalu valla vabaühenduste omavahelist ja ka vallavalitsusega koostööd. Taotlejaid oli 121, stipendiumi said 26.
Kaisa Linno selgitas reedel, et eesmärk on käesoleva aasta lõpuks koostada vabaühenduste strateegia ning sõlmida vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöökokkulepe. Mentorina on kaasatud kaasamispraktik Piret Jeedas, kes veidi üle aasta tagasi kolis elama Kuusalu valda Hara külasse.
Maikuus korraldati valla vabaühenduste eestvedajatele küsitlus, vastajaid oli 30, neist 28 esindasid Kuusalu vallas tegutsevat MTÜd. Vabaühenduste omavahelist koostööd hinnati 10 punkti süsteemis keskmiselt 7,15 punktiga, koostöö vallavalitsusega sai veidi kõrgema keskmise hinde – 7,86. Esile tõsteti aktiivseid inimesi vallas. Rohkem soovitakse ühisprojekte, omavahelist suhtlust ja infojagamist. Oluliseks peetakse ka vallalt saadavat toetust.
Piret Jeedas küsis, miks on Kuusalu valla mitmes dokumendis kirjutatud suure uhkusega, et Kuusalu on vabaühenduste vald. Kaisa Linno vastas, et aastal 2011, kui asuti kaardistama Kuusalu vallas tegutsevaid MTÜsid, selgus, et neid oli ligi 100: „Mujal Eestis ei olnud nii palju MTÜsid ühe elaniku kohta. Keegi ei ole meie väidet ümber lükanud.“
Praegu on äriregistri andmetel Kuusalu vallas 177 vabaühendust. Suurim liikmeskond on Ida-Harjumaa Invaühingul – 108.
Et Kuusalu vallas on aktiivsed vabaühendused, näitas Kaisa Linno sõnul ka HEAKi andmebaas 2017. aasta kohta – ligi 6600 elanikuga Kuusalu vallas, kus on 10 rahvamaja, olid 90 MTÜd saanud kokku 2 miljonit eurot toetusi. Võrdluseks – 6900 elanikuga Jõelähtme vallas on 4 rahvamaja ja 50 MTÜd olid saanud toetusi kokku 1,4 miljonit eurot ning 6300 elanikuga Anija vallas, kus samuti 4 rahvamaja, on saanud 30 vabaühendust kokku 2,6 miljonit eurot toetusi, ent ligi 2 miljonit sellest toetusest on vallale kuuluva Anija mõisa rekonstrueerimiseks.
„Kümmekonna aastaga on Kuusalu valla inimeste aktiivsus kasvanud ja tekkinud ka MTÜd suurte ürituste korraldamiseks – MTÜ Klotsimöll, MTÜ Bushcraft Festival. Kultuuri valdkonnas polegi vallas teist nii pädevat tegijat, kui on 2001. aastal asutatud Veljo Tormise Kultuuriselts. Vabaühenduste aktiivset tegevust näitab ka see, et meie ümarlaua algatusel koostati Kuusalu valla kultuuri- ja spordivaldkonna arengukavad,“ ütles Kaisa Linno.
Ka Külli Vollmer kinnitas, et Kuusalu vallas on aktiivsed inimesed: „Kui küsisin HEAKist, kuidas näevad oma ametikohaga seotult Kuusalu valda, vastati, et ühingute ja seltside nimesid täpselt ei tea, aga teatakse eestvedajaid.“
Ta rõhutas, et kogukondliku tegevuse jaoks võiks veel aktiivsemalt taotleda toetusi kohaliku omaalgatuse programmist ning ka KÜSKist.
MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts tegevjuht Ulvi Rand rääkis, et selts sõlmis vallavalitsusega Kuusalu rahvamaja haldamiseks koostöölepingu 20 aastat tagasi kevadel: „Seltsid ja MTÜd on remontinud rahva- ja seltsimaju, kogukonnad teavad kõige paremini, mida sinna vaja, ning täidavad tegevusega. Viimane näide on Kolga seltsimaja – maja on remonditud ja kasutuses, kui on inimesed, kes seal tegutsevad. Kuusalu vald on 20 aastat olnud hea partner, nüüd on vahekokkuvõtete tegemise aeg ning loodame, et kokkulepetega saab edasise koostöö selgemaks.“
Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liige, Kuusalu vallavolikogu esimees Ulve Märtson tutvustas vallalt vabaühendustele antavaid toetusi – taotleda saab SPOKU elektroonilises keskkonnas toetusi kultuuri-, spordi- ja kogukonnaürituste jaoks. Varem hindas taotlusi volikogu ühistegevuse komisjon, käesolevast aastast on moodustatud eraldi hindamiskomisjon.
MTÜde esindajate kokkusaamise lõpuks korraldas Piret Jeedas SOAR-meetodil analüüsi MTÜde praegusest olukorrast Kuusalu vallas. Osalejatel paluti kirja panna tugevused, võimalused, püüdlused edaspidiseks ja soovitud tulemused.
Tugevusteks märgiti aktiivsete inimeste ja paljude MTÜde olemasolu, MTÜde vabadus tegutseda, usalduslikud suhted vallavalitsusega, ajaloolise pärandi hoidmine. Püüdlustena loetleti kogukondade suuremat kaasatust, eestvedajate järelkasvu tagamist, külavanemate omavahelise koostöö parandamist, alevivanemate valimist. Võimalustena nimetati süsteemsemat ja jätkusuutlikku koostööd, ka infovahetust ning tulemustena Kuusalu valla hea kuvandi loomist, küladele/kogukondadele antavate toetuste suurendamist, inimeste rohkemat kaasatust, ürituste arvu kasvu ja elujärje üldist paranemist.
Kuusalu valla MTÜde järgmine ümarlaud tuleb septembris, siis on plaanis leppida kokku valdkonnad, millega ühiselt tegeleda, konkreetsed tegevused ja vastutajad.





