
Kuusalu valla planeeringute spetsialist KADI RAUDLA, 12. jaanuaril algab Kuusalu valla uue üldplaneeringu eskiismaterjalide avalik väljapanek. Kuusalu ja Loksa vald liideti 2005. aastal, ent tänini, rohkem kui16 aastat on kehtinud mõlema valla üldplaneeringud, mis võeti vastu enne ühinemist. Miks ei ole Kuusalu vallal siiani ühist üldplaneeringut?
„Tõsi, liidetud Kuusalu valla ühist üldplaneeringut ei ole. Kehtivad endise Kuusalu valla üldplaneering, mille volikogu kinnitas 2001. aastal, ja endise Loksa valla üldplaneering, mis on kehtestatud 2000. aastal. Ühise üldplaneeringu koostamine algatati vallavolikogu otsusega 2009. aastal, raha koostaja-konsultandi hanke korraldamiseks eraldati 2015. aastal.
Poliitikud saavad selgitada põhjalikumalt, miks nii kujunes. Mina ametnikuna saan öelda, et endises Loksa vallas, mis valdavalt asub Lahemaa rahvuspargis, oli varem võimalik määrata ehitustingimusi lähtuvalt üldplaneeringust. Alates 2015. aastast, kui vabariigi valitsuse otsusega hakkasid kehtima Lahemaa rahvuspargi uus kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, ei olnud see enam võimalik. Selle ajani oli endise Loksa valla alal kodanikele kasulikum hoida vana üldplaneeringut, alates 2015. aastast olukord muutus.“
Seadused on aja jooksul muutunud, kuidas on olnud võimalik töötada rohkem kui 20 aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringutega?
„Seaduseid on muutunud ja muudatusi toimub ka edaspidi. Otseselt ei ole seni muutunud seadused üldplaneeringu elluviimist takistanud. Pigem on küsimus valla üldistes strateegilistes eesmärkides, arengukava elluviimises ja asustuse suunamises, mis kindlasti vajavad uuendamist.“
Möödas on kuus aastat, kui korraldasite riigihanke ja valisite üldplaneeringu koostaja. Miks üldplaneeringu koostamine on veninud?
„Koostamine on võtnud loodetust rohkem aega, põhjuseid on mitu. Menetluse algusjärgus on vahetunud koostaja-konsultant. Esimese hanke võitis OÜ Skepast ja Puhkim. Leping lõpetati poolte kokkuleppel, sest see firma ei arvestanud pakkumise esitamisel Lahemaa rahvuspargi ala suure mahuga. Vallavalitsus soovis analüüsi, et kas ja mida oleks võimalik muuta või lisada võrreldes kehtiva kaitse-eeskirja ning kaitsekorralduskavaga. Selle katteks lisaraha andmine poleks olnud teiste pakkujate suhtes aus.
Uue hanke võitis 2019. aastal Hendrikson ja Ko. Kõik võtab aega – esmalt toimingud hankest kuni lepingu sõlmimiseni, siis senise materjali läbi töötamine. Võrreldes varasema eskiislahendusega lisandus avalike teede ettepanekute osa. Väga ootamatult seiskasid menetluse koroona kriis ja karmid piirangud. Polnud võimalik suuremahulisi materjale inimestel jagada ega ka arutelusid korraldada. Nüüd on digivõimekus olemas, spetsialistidega saab arutelusid korraldada interneti vahendusel. Väga loodame, et ees ootavaid avalikke arutelusid see enam ei mõjuta, sest rahvaga peame avalikke arutelusid korraldama siiski kokku saades. Mõjutanud on ka see, et pärast viimast haldusreformi alustasid paljud liidetud vallad uute üldplaneeringute tegemist ning planeeringute koostajad on hõivatud.
Kuusalu vald on väga eriilmeline, lisaks Lahemaa uuringule tellisime ka valda läbiva Tallinna-Narva maantee osas täiendava uuringu. Seegi on koostamist pikendanud.“
Kui palju suuremaid arutelusid on seoses üldplaneeringu koostamisega kuue aasta jooksul olnud?
„Esimese koostaja ajal moodustati temaatilised töörühmad, kutsuti osalema konkreetsete valdkondadega seotud isikuid vallast. Toimusid ka tavapärased töökoosolekud vallavalitsuse ametnike vahel ja volikogu komisjonides. Kui Hendrikson ja Ko asus koostama, siis otsustas vallavalitsus, et suurem fookus tuleb suunata valla eri piirkondadele, ning moodustasime 8 piirkondlikku töörühma, kuhu kutsusime külavanemad. Kui mõnes külas ei olnud külavanemat, siis MTÜde esindajaid või teisi aktiivsemaid inimesi. Kuna uus lahendus tegeleb ka valla avalike teede ettepanekuga, moodustati vallavalitsuse juurde teede töörühm.
On olnud palju aktiivseid panustajaid ja töörühmi ning vähem aktiivseid. Näiteks Kolgas toimusid MTÜ Kolga Arendus esindaja Janne Kerdo eestvedamisel kogukondlikud sisukad arutelud, tema vahendas seisukohad piirkondlikule töörühmale ja Kuusalu Ettevõtjate Liidule. Rannakülades, mis jäävad väljapoole Lahemaa rahvuspargi ala, ning ka rahvuspargi ala külade töörühmades on väga aktiivseid liikmeid. Nendel koosolekutel tuli kriitikat, aga ka see on vajalik ja aitab edasi minna.
Kohtusime augustis-septembris kõigi 8 töörühmaga. Nüüd avalikustatud eskiisis on arvestatud võimaluse korral 2017. aasta avalikustamisel tehtud ettepanekuid ja töörühmade hilisemaid seisukoht. Kõiki arvestada ei saa, sest osad ettepanekud on olnud vastandlikud, osad üldplaneeringu valitud suunale mittevastavad või ei ole üldplaneeringuga lahendatavad teemad.
Esitatud ettepanekud ning piirkondlike töörühmade seisukohad vaatas üle üldplaneeringu juhtrühm, mille koosseis on määratud ametite alusel. Praegu kuuluvad sinna vallavanem Terje Kraanvelt, juhtiv maaspetsialist Alo Reidolv, keskkonnaspetsialist Margus Kirss, ehitusspetsialist Ljubov Beglova, arendusspetsialist Kair Tammel ja mina. Enne eskiislahenduse avalikustamist saatsime kirjad ligi 400 kodanikule. Need, kes olid eelnevalt teinud ettepanekuid üldplaneeringu teemal, said vastuskirja koos infoga ettepanekute arvestamise kohta.“
Mida 12. jaanuarist kuni 2. veebruarini kestva avalikustamisega vallaelanikelt ootate ja millele soovitate üldplaneeringu eskiisis tähelepanu pöörata?
„Inimesed saavad üldplaneeringu eskiisiga tutvuda, seisukohti kujundada. Kõige rohkem huvitab, kas ollakse nõus selle suunaga, mis on valitud – mitte kujuneda kõige kiiremini kasvavate elamualadega vallaks, vaid säilitada olemasolevat ja väljakujunenud hoonestustihedust, pöörata tähelepanu kohalikele väärtustele, loodusele, samas kavandada ka mõistlikul hulgal võimalusi edasi arenemiseks. Uue üldplaneeringu eskiis ei näe hajaasutusse ette uusi elamualasid. Tihedam asustus on suunatud olemasolevate tihe- ja kompaktse asustusega alade juurde.
Tavaliselt kirjutavad oma seisukohtadest need, kes on vastu, aga võiks avaldada ka mõtteid selles osas, mis sobib ja mis peaks kindlasti edaspidi põhilahenduse koostamisel sisse jääma. Kirjalikke arvamusi saab edastada avalikustamise ajal, kuni 2. veebruarini.“
Tallinna-Narva maantee ja Lahemaa rahvuspargi kohta tehtud uuringud on avalikustatud eskiisi lisadena.
„Firmadelt Reaalprojekt ning Hendrikson ja Ko tellisime Tallinna-Narva maantee osas uuringu, mille koostamise rahastuse taotlesime Euroopa Liidu struktuurifondidest. Töös on välja toodud liiklusskeem, analüüsitud maantee ristmikke ja tagasipöördeid, mahasõitude võimalikke likvideerimisi ja kogujateid. Hendrikson ja Ko tegi Lahemaa rahvuspargi ehitustingimuste analüüsi. Töö eesmärk oli analüüsida Artes Terrae koostatud kaitsekorralduskava alusuuringuga määratud ehitustingimusi. Kuna nii rahvuspargi kaitse-eeskirja kui ka kaitsekorralduskava on kinnitanud vabariigi valitsus, on need valla üldplaneeringust ülimuslikumad – kehtivad olenemata üldplaneeringust.
Üldplaneeringuga saame aga kindlasti määrata, millise menetluse alusel ehitustegevus toimub. Teeme üldplaneeringu eskiisis ettepaneku vähendada mitmel pool Lahemaa külades aja- ja rahakulukate detailplaneeringute koostamise kohustust, sest ehitustingimused on rahvuspargis niigi karmid. Väga paljud külad soovisid Lahemaal laiendada ehitusalasid, osades kohtades teeme ettepaneku, loodame, et keskkonnaamet kooskõlastab. Ettepanek on laiendada ehitusalaks Pärispea endise sõjaväelinnaku ala, samuti Haras sadama ja endise sõjaväelinnaku ala. Ka on ettepanek võimaldada Suurpeal ehitada endise sõjaväelinnaku lagunevate hoonete asemel kaasaegsetele nõudmistele vastavaid korterelamuid.“
Osades hajakülades on seni kehtinud minimaalne krundisuurus 5 hektarit. Kas sama nõue on jäänud ka üldplaneeringu eskiisi?
„Minimaalne krundisuurus 5 hektarit on Lahemaa rahvuspargi alal kehtiva üldplaneeringu kohaselt Tsitre ja Andineeme külas. Uues eskiislahenduses lähtuvad minimaalsed krundisuurused kaitsekorralduskavast. Tsitre külas arutati seda külakoosolekul, hääletati ja enamus oli nõus. Andineeme külast pole me seni külavanemalt seisukohta saanud.“
Mis saab pärast 2. veebruari, kui avalikustamine lõpeb?
„Esitatud arvamused vaatavad koostöös planeeringu koostaja- konsultandiga üle vallavalitsuse üldplaneeringu juhtgrupp ja teede töörühm. Ka tutvuvad nendega volikogu komisjonid. Järgnevad avalikud arutelud. Esialgse plaani järgi võiksid avalikud arutelud toimuda veebruari lõpus-märtsi alguses. Täpsed asukohad ning ajad veel selguvad, nendest teavitatakse täiendavalt.
Praegu tutvustame üldplaneeringu eskiisi. Avalikustamise järgselt koostatakse põhilahendus, mille peavad kooskõlastama riigiametid, tehnovõrkude valdajad, naaberomavalitsused. Seejärel võtab volikogu planeeringu vastu, misjärel see avalikustatakse. Ka siis on kõigil isikutel võimalik esitada kirjalikke arvamusi.
Käesoleva aasta lõpuks tahaksime jõuda selleni, et saame üldplaneeringu edastada vastavalt planeerimisseaduses toodule rahandusministeeriumile kas siis lahenduseta jäänud vaiete lahendamiseks või heakskiidu andmiseks. Kehtestamise lõplik kuupäev sõltub sellest, milliseks ajagraafik kujuneb ning kas ja kui palju tuleb vaidlustamisi.“




