Õpilastest ja treenerist said head sõbrad.
„Mis juhtus, Revo?” hüüdis treener Sergo Treufeld jalgpallipoisile, kes oli saanud löögi vastu jalga. „Panen külma peale või saad hakkama? Ära seisma jää, liigu. Või lähed vahepeal väravasse, kui jalg väga valus on.”
Kuusalu jalgpalliklubi Kalev treener ja Kuusalu keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Sergo Treufeld meenutas, et õppis Margus Keermalt, kui oluline on noorsportlasele treeneri kõrvalolek, võimalus küsida temalt nõu ja saada õpetust.
„Margus oli soe inimene, tal oli alati sportlase jaoks aega, kui vajasime,” lausus Sergo Treufeld. „Varahommikul tuli staadionile või võimlasse, õhtul kell üheksa läks koju. Sport oli kogu tema elu, võib-olla pere jäigi vahepeal tahaplaanile.”
Lasnamäel sirgunud Sergo Treufeld tuli 1996. aastal õppima Kuusalu keskkooli viiendasse klassi. Koolitunni murdmaajooksus lippas ta väledalt. Kuusalus jalgpallitreeningud sel ajal ei käinud ja Margus Keerma kutsus Tallinna jalgpallikoolis spordimaitse suhu saanud poisi kergejõustikuga tegelema.
Sergo Treufeld tahtis sporti edasi teha: „Ka jalgpalli mängides pere mind palju ei toetanud, sõbrad olid läinud ees ja endal oli tahtmine.”
1990. aastal Kuusalu keskkooli õpetajaks ja treeneriks tulnud Margus Keerma pidas lugu paljudest spordialadest, mida ilmekalt tõestavad kooli üheksa esikohta Harjumaa koolidevahelises kompleksvõistluses. Ka kergejõustikurühmas on mängitud korvpalli, võrkpalli ja jalgpalli, suusatatud ja pärast 25meetrise basseini valmimist spordikeskuses ujutud.
Sergo Treufeldi sõnul on Kuusalu kooli kehalise kasvatuse tundides juurutatud mitmekülgsust: „Kes siin on õppinud, on saanud pallimängude põhioskused selgeks. Ka kergejõustikutreenerina ei suunanud Margus meid ainult hüppama, jooksma või kuuli tõukama. Valla korvpallivõistlustel lõi ta ka ise kaasa.”
Treener mõjutas isikliku eeskujuga
Ilvard Eeriksoo lõpetas põhikooli Loksal ja tuli 1997. aastal Kuusallu. Ta meenutas, et polnud hoolas õppur ega käitumises eeskujulik, keskkooli direktor Aleksander Ardel luges talle seepärast sõnad peale: „Vaatame veerandi kaupa, kuidas sa õpid ja käitud.” Margus Keerma juba tundis Harjumaa koolinoorte võistlustel medaleid võitnud noormeest ja kutsus ta oma rühma.
„Sport kasvatas iseloomu ja töötahet, ka koolis ei andnud ma enam kergelt alla. Meil tekkis 1980. aastate alguses sündinud poistest hea kamp – Meelis Nõmme, Krister Altosaar, vennad Tõnis Ukkivi ja Andres Ukkivi, Sergo,” rääkis Ilvard Eeriksoo.
Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuritudengina Eesti keskmaajooksuparemikku kuulunud Margus Keerma sisendas õpilastesse edasipüüdlikkust ja kohusetunnet. Ilvard Eeriksoo sõnul äratasid treeneri isiklikud rekordid aukartust: „Margus jooksis 1000 meetrit 2.25-ga, me jõudsime treenimist alustades ponnistada napilt alla kolme minuti. Uskusin treeneri iga sõna.”
Margus Keerma tõi hoolealustele vaadata fotosid ja treeningupäevikuid, süvendas nende spordihuvi ja avardas teadlikkust. Õpilased harjusid treeningupäevikut hoolsalt täitma, täheldasid üles jooksulõikude ajad, hommikuse ja õhtuse pulsi. Juhul kui südame löögisagedus oli kümme lööki tavalisest suurem, siis teati, et treeningul tuleb tagasi hoida või võtta puhkepäev. Päevikusse kleebiti Sõnumitoojas ilmunud fotosid ja artikleid.
Ilvard Eeriksoo rõhutas, et Margus Keerma mõjutas isikliku eeskujuga: „Ta oli hästi tasakaalukas ja rahulik, ei meenu, et ta oleks õpilaste peale karjunud. Koolitunnis sai ta vahel kurjaks, aga mitte spordipoiste peale, ta noomis neid, kes harjutusi korralikult kaasa ei teinud.”
Talviti sõideti kaks korda nädalas harjutama Tallinna spordihalli, Margus Keerma tasus ka õpilaste bussipiletite eest, milleks oli hankinud toetust. Soetas spordivarustust ja küsis katusefirmast EstStein abi, et osta Sergo Treufeldile Eesti meistrivõistlusteks uued naelikud. Sõidutas õpilasi oma autoga võistlustele. Kui Eesti korvpallikoondis mängis Saku suurhallis, tellis bussi ja viis rühma mängu vaatama.
Sergo Treufeldi sõnul klapiti hästi Tallinna spordiklubi Leksi 44 noortega ja käidi nendega treener Holger Peeli suvekodus Viljandimaal Suislepas harjutamas: „Olen saanud spordist palju sõpru ja tuttavaid. Uku Suviste, praeguse tuntud laulumehega, võistlesime 300 meetri jooksus.”
Sergo Treufeld meenutas, et Margus Keerma õpetas järjepidevalt harjutama: „Kui teed korralikult tööd, siis kannab see mingil ajal vilja. Heade kehaliste eeldustega spordimehe hakatisi on leidunud igal ajal, aga visa töömees on neist ikka mööda läinud. Olud olid toona kitsad, jooksime kooli koridoris, hüppasime treppidel. Tahe kannustas, kõik vajalik sai tehtud.”
Ilvard Eeriksood ei võetud pärast üheksandat klassi Tallinna spordiinternaatkooli: „Need, kes katsete ja tulemuste põhjal sinna võeti, ei saanud keegi Eesti meistrivõistluste medaleid.”
Visadus teeb meistriks
Margus Keerma õppis ametikaaslastelt ja luges erialakirjandust. Selgitas õpilastele õigeid treeningupõhimõtteid ja jooksutaktikat, ent lasi neil võistlustel ise lahendusi leida. Ilvard Eeriksoo meenutas treeneri ütlust, et Eesti meistrivõistlustel ei joosta aegu, vaid jahitakse medalit: „Hakkasin käima võistlustel 10–11aastasena, aga esimese medali sain viieteistkümnesena, sinnamaani olin statist. Ometi ei tekkinud kunagi küsimust, kas lähen võistlema, suvised plaanid olid aegsasti paigas. Treenisin visalt, lõpuks hakkasid tulemused paranema. Täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel sain esimese ja ainsa medali 2009. aastal, kui olin 28aastane. Soomes võisteldes võtsin esimese telefonikõne Margusele ja rääkisin, kuidas läks.”
3000 meetri takistusjooksu isikliku rekordi 9.13 püstitas Ilvard Eeriksoo Turus Paavo Nurmi mälestusvõistlustel. Öömaja pakkus põhjanaabrite juurde tööle läinud Sergo Treufeld, kes oli jalavigastuse tõttu pidanud paar aastat varem tegevspordist loobuma: „Mõlema jala luuümbristes tekkis krooniline põletik, sain süste. Enne 2007. aasta Eesti meistrivõistluste 800 meetri jooksu, mis õnnestus võita, võtsin valuvaigisteid. Tervis jukerdas sageli. Ühel aastal sain sügisest alates korrapäraselt harjutada ja suvel jooksin 800 meetris oma parima aja 1.49.”
2007. aastal sõitis Sergo Treufeld Euroopa karikavõistlustele Taani Odensesse koos Margus Keermaga. Jooksumees rõõmustas treenerit kolmanda kohaga: „Margus oli üliõnnelik, et seda võimalust talle pakuti.”
Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kehalistel katsetel ei saanud Sergo Treufeld pimesooleoperatsiooni tõttu osaleda, ta valis noorsootöö korralduse. Praegu õpib ta kaugõppes kehakultuuri.
Treener nägi õpilastes elutöö jätkajaid
Kui Sergo Treufeld tahtis viis aastat tagasi perega Soomest koju tulla, toetas Margus Keerma kahe käega tema soovi. Kolmkümmend aastat Kuusalu keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Ingrit Keerma sõnul pidasid nad abikaasaga oluliseks, et kolleegiks tuli läbi ja lõhki tuttav.
Sergo Treufeldi sõnul oli uues ametis ja kollektiivis lihtne sisse sulada: „Õppisin Marguselt, käisin kehalise kasvatuse õpetajate koolitustel. Praegu oleme ujumisõpetaja Maria Treiga kahekesi ka üheksanda klassi juhatajad.”
Ingrit Keerma meenutas, et abikaasa haiguse süvenedes arutasid, kes võtab vedada Kuusalu spordiklubi. Tema osaleb kehalise kasvatuse ainekava koostamisel ega soovinud lisaülesannet. Mõeldi Tallinna ülikoolis rekreatsioonikorraldust õppinud Ilvard Eeriksoole, kes pidas Joaveskil talu.
„Margus läks ravile ja Sergo helistas mulle, et keegi peab minema lastega võistlustele, keegi tunde andma, tulgu mina!” rääkis Ilvard Eeriksoo. „Mul oli talus üle neljakümne lihaveise sööta ja talitada, ma polnud üldse sellel lainel. Paar päeva hiljem helistas Ingrit Keerma. Kuulasin ta ära ja vastasin: „Hästi, olen esmaspäeval kohal.” Sisseelamiseks aega polnud, hakkasin täiskohaga õpetajaks ja spordiklubis kergejõustikutreeninguid juhendama.”
Ilvard Eeriksoo sõnul said nad Margus Keermaga suurteks sõpradeks. Kord saunalaval endiste hoolealustega leili võttes oli treener öelnud, et ligi tosin õpilast oli valinud leiva lauale saamiseks sporditöö. Margus Keerma tööpõldu edasi harides tunnevad Ilvard Eeriksoo ja Sergo Treufeld vastutust: „Hoiame Marguse alustatud traditsioone, mõtleme uut juurde.
Peamine on tekitada lastes spordihuvi, et nad harjuksid liikuma ja distsipliini järgima, kasvaksid normaalseks inimeseks.”
