Aren­dus­ko­ja õp­pe­reis Lä­ti­maa Šveit­si – Si­gul­da lin­na Gau­ja rah­vus­par­gis

456
Arenduskoja, Põhja-Harju Koostöökogu ja Rohelise Jõemaa Koostöökogu rei­si­selts­kond Si­gul­da bo­bi­sõi­du­ra­jal, kes­kel sei­sab bo­bi­sõit­ja OL­GA LAP­ŠO­VA.

Aren­dus­ko­ja sääst­va tu­ris­mi jät­kup­ro­jek­ti ko­roo­na­k­rii­si järg­sel õp­pe­rei­sil tõ­de­si­me taas, et Lä­tis on rah­vus­par­ki­des nõu­ded ko­ha­ti lee­be­mad kui meil.

„Lä­tis on loo­dus pan­dud ra­ha tee­ni­ma,“ kom­men­tee­ris Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se lii­ge Tii­na Viir­na 29. juu­nist ku­ni 3. juu­li­ni toi­mu­nud õp­pe­sõi­dul Si­gul­da-Kri­mul­da-Tu­rai­da kan­dis näh­tut.

Gau­ja rah­vus­par­gis kü­las­ta­si­me met­sa­sa­lu­des­se ra­ja­tud seik­lus­par­ke, mil­le koh­ta sõ­nas õp­pe­sõi­dul osa­le­nud Ce­si­se Lea­der-piir­kon­na juht ja Lä­ti kesk­kon­naa­me­ti töö­ta­ja An­da And­ru­šai­te, et aren­da­ja­te­ga pee­tak­se tõ­si­seid lä­bi­rää­ki­mi­si ja sea­tak­se loo­du­ses­se ehi­ta­mi­se osas tin­gi­mu­si, aga pä­ris ka­te­goo­ri­li­selt ei keel­du­ta. Rah­vus­park on loo­dud ala­de­le, kus ela­vad ini­me­sed, kel­le­le on va­ja tööd ja sis­se­tu­le­kut, sel­gi­tas ta. Kui osa­des koh­ta­des te­hak­se jä­re­leand­mi­si, siis vas­tu­kaa­luks mõ­nes tei­ses pai­gas kar­mis­ta­tak­se loo­du­kait­se­li­si nõu­deid.

Gau­ja rah­vus­par­gi Ce­si­se piir­kon­na­ga tut­vus Aren­dus­ko­ja rah­vas kaks aas­tat ta­ga­si sääst­va tu­ris­mi rah­vus­va­he­li­se avap­ro­jek­ti raa­mes. See pro­jekt tõi La­he­maa rah­vus­par­gi­le EU­RO­PARC ser­ti­fi­kaa­di ja on sea­tud maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi kon­kur­sil pa­ri­ma Lea­de­ri-pro­jek­ti üheks no­mi­nen­diks. Ku­na Ce­si­se te­ge­vusg­rupp jät­kup­ro­jek­tis osa­le­mi­seks Lea­de­ri ra­has­tust ei saa­nud, osa­le­tak­se nüüd en­da ra­ha eest.

Öko­mõt­te­laa­di vil­je­lev Ro­he­li­ne Vil­la
Sääst­va tu­ris­mi jät­kup­ro­jek­ti kaa­sa­ti Lä­tist ka Riia ra­joo­ni Lea­der-te­ge­vusg­rupp, et La­he­maa rah­vus­par­gist kaks aas­tat noo­re­ma Gau­ja rah­vus­par­gi alalt osa­leks ko­gu piir­kond. Te­ge­vusg­ru­pi kon­tor on Si­gul­das. Ku­na Lea­der-ra­has­tust po­le an­tud, tee­vad ka sel­le esin­da­jad Aren­dus­ko­ja pro­jek­tis kaa­sa oma­fi­nant­see­rin­gu­ga.

Ko­he esi­me­sel reisipäe­val viis Riia ra­joo­ni te­ge­vusg­ru­pi ju­ha­tu­se lii­ge Ine­ta Erik­so­ne, kel­le­ga koh­tu­si­me en­ne ko­roo­na­­k­rii­si toi­mu­nud Lee­du rei­sil Rus­ne saa­re­le, meid Si­gul­da lin­na Ro­he­li­se Vil­la kvar­ta­lis­se.

Seal võt­tis meid vas­tu And­ris St­rap­cans – öko­mõt­te­laa­di­ga kom­muu­ni asu­ta­ja ja kin­nis­va­raa­ren­da­ja, kel­le eest­ve­da­mi­sel on lao­ki­le jää­nud kvar­tal saa­nud Si­gul­das uue näo. Noo­red ja las­te­ga pe­red te­gut­se­vad kom­muu­ni aias ning kas­vu­hoo­nes – kas­va­ta­tak­se köö­gi­vil­ju ja lil­li, pee­nar­de­ga toi­me­ta­tak­se, na­gu kee­gi õi­geks peab.

And­ris St­rap­can­si pe­re os­tis suu­re ro­he­li­se puit­ma­ja ehk Ro­he­li­se Vil­la ja sa­mas kõr­val en­di­se te­le­fo­ni­kesk­jaa­ma kol­me­kor­ru­se­li­se hoo­ne. Ro­he­li­ses Vil­las on kor­te­reid ja ühis­ka­su­tu­ses ruu­me, kus te­hak­se joo­ga- ja tant­sut­ren­ne, me­di­tee­ri­mis­laag­reid.

Te­le­fo­ni­jaa­ma on ra­ja­tud äriin­ku­bat­sioo­ni kes­kus Mag­ne­tic Lat­via, kus ren­di­vad ruu­me ko­ha­li­kud idu­fir­mad ja loo­min­gui­ni­me­sed, on ökoet­te­võ­te­te ja MTÜ­de kon­to­rid, ka tu­ris­miet­te­võt­teid ühen­da­va MTÜ En­ter Gau­ja ruu­mid. Kesk­jaa­ma en­di­sed ga­raažid on ehi­ta­tud väi­kes­teks koh­vi­ku­teks ja ga­le­rii­deks.

„Kaks aaas­tat ta­ga­si oli siin tü­hi maa, tul­di is­tu­ma, õlut ja vii­na joo­ma. Kui ko­li­si­me nai­se­ga Riiast Si­gul­das­se ela­ma, vaa­ta­si­me, peaks mi­da­gi et­te võt­ma, et rah­val oleks te­ge­vust, leid­si­me sel­le ro­he­li­se la­gu­ne­nud vil­la,“ rää­kis And­ris St­rap­cans, kes Riias töö­tas kin­nis­va­ra vald­kon­nas.

Ta üt­les, et ko­gu komp­lek­si väl­jae­hi­ta­mi­seks ku­lub kok­ku 600 000 eu­rot ning nen­tis, et ärip­ro­jekt see po­le, eel­kõi­ge seo­tud elus­tii­li ja ro­he­li­se mõt­le­mi­se­ga, kuid 10-12 aas­ta­ga peaks ku­lud ta­ga­si tee­ni­ma.

Ve­gan­res­to­ran – töö­ga hõi­va­tud pe­ree­ma­de tu­gi
Si­gul­da on hin­na­tud elu­koht, ela­ni­ke arv kas­vab, ühe mag­ne­ti­na tõm­bab ak­tiiv­seid noo­ri sin­na ka öko­ko­gu­kond.

Ro­he­li­se Vil­la lä­he­dal paik­ne­vas mood­sas tu­ru­hoo­nes töö­tab ve­gan­res­to­ran Stir­na Avo­ka­do, mil­le oma­nik, idee au­tor ja pe­re­nai­ne Dia­na Bil­ma­ne Ozo­lin­ja on sa­mu­ti ro­he­li­se mõt­te­laa­di esin­da­ja.

Stir­na Avo­ka­do pe­re­nai­ne ju­tus­tas, kui­das oli kol­me lap­se­ga ema ja äri­nai­ne, töö­tas toi­du­ret­sep­ti­de kir­jas­tu­ses ja pi­das lu­gu ter­vis­li­kust toi­dust. Töö­päe­va­del oli va­ja las­te­le kii­res­ti saa­da head söö­ki, hak­kas val­mis­ta­ma ter­vis­lik­ku kiir­toi­tu, mil­lest kas­vas väl­ja oma res­to­ran.

Alus­tas kaks aas­tat ta­ga­si. Es­malt te­gi väi­kes­tes ko­gus­tes kaa­sa müü­mi­seks ja avas kuue is­tu­mis­ko­ha­ga koh­vi­ku Ro­he­li­ses Vil­las. See ku­ju­nes jär­jest po­pu­laar­se­maks, Lea­de­ri prog­ram­mist sai toe­tust kor­ra­li­ku köö­gi­teh­ni­ka jaoks, toe­tas ka ko­ha­lik äriin­ku­baa­tor. Prae­gu­seks on fir­mas 12 töö­ta­jat, 80 prot­sen­ti et­te­võt­te too­de­tud ter­vis­li­kust kiir­toi­dust müüak­se poo­di­des, ka Riia kaup­lus­tes.

„Te­gu on vä­ga aeg­la­selt val­mis­ta­tud roo­ga­de­ga, mi­da rea­li­see­ri­tak­se kii­relt. Hu­vi­tav on leiu­ta­da ret­sep­te, eri mait­seid ja ai­neid kok­ku pan­na,“ kõ­ne­les ta ja li­sas, et plaan on an­da väl­ja oma ko­ka­raa­mat.

Ra­hu­lik ja lil­le­roh­ke seik­lus­pea­linn Si­gul­da
Kes vii­ma­sel ajal on Si­gul­das käi­nud, see teab, kui ke­na ja ro­he­li­ne on see linn. Kes kü­las­ta­nud nõu­ko­gu­de ajal või roh­kem kui küm­me­kond aas­tat ta­ga­si, võiks min­na uues­ti.

Si­gul­da on pu­has, ra­hu­lik ja ilus. Li­saks ar­vu­ka­te­le trep­pi­de ja sil­da­de­ga mat­ka­ra­da­de­le Gau­ja jõe orus, on ka lin­nas mõel­dud ja­lu­ta­ja­te­le – val­gus­ta­tud tee­ra­da­de võr­gus­tik on mul­je­ta­val­dav.

Ke­va­di­ti toi­mub seal tra­dit­sioo­ni­li­ne Si­gul­da lil­le­laat ehk Lä­ti tai­me­pa­raad. Lil­li imet­le­si­me par­ki­des ja väl­ja­ku­tel, kus on roh­kelt skulp­tuu­re. Kõik see ilu ja kau­nid loo­dus­vaa­ted tun­du­vad mõ­ju­ta­vat ko­ha­lik­ke ela­nik­ke, kes olid ra­hu­li­kud ja rõõm­sad. Ko­gu linn mõ­jus sõb­ra­li­ku­na, kus on la­he pu­ha­ta.

Sigulda üks tuntuim turismiobjeks – Gutmani koobas.

Sa­mas kut­su­tak­se Si­gul­dat ka Lä­ti seik­lus­pea­lin­naks: seik­lus­par­gid, gol­fi­väl­ja­kud, spor­dip­lat­sid, mat­ka­ra­jad, suu­sa­kes­ku­sed. Kü­las­ta­si­me Bal­ti­maa­de suu­ri­mat seik­lus­par­ki Tar­zan, ku­hu las­ku­si­me suu­sa­tõs­tu­kil. Käi­si­me tut­vu­mas Rei­na gol­fi­väl­ja­ku­ga. Üks päev ku­lus ka­nuu­mat­ka­le Gau­ja jõel ja Ram­kal­ni puh­ke­par­gis. Kõn­di­si­me ka Gut­ma­ni koo­pa juur­de, mis on seal­se­test lii­va­koo­bas­test tun­tuim.

Väik­se­ma selts­kon­na­ga käi­si­me sõit­mas Si­gul­da-Kri­mul­da köis­raud­teel ehk õhut­ram­mi­ga Si­gul­dast üle jõe oru Kri­mul­da mõi­sa juur­de. Gon­del lii­gub 43 meet­ri kõr­gu­sel. Gond­li kül­jes saab tä­na­päe­val rak­me­te­ga kin­ni­ta­tult kaa­sa sõi­ta, te­ha ka ben­ji-hü­pet.

Me rei­sig­ru­pi saat­ja Ine­ta Erik­so­ne ju­tus­tas, et köis­raud­tee hak­kas töö­le 1969. aas­tal. Sel­le ra­ja­ja abi­kaa­sa töö­ta­nud üle jõe Kri­mul­das, töö­le mi­nek ja ko­ju jõud­mi­ne võt­tis pal­ju ae­ga ning mees tu­li mõt­te­le kii­ren­da­da nai­se tee­kon­da.

Riia ra­joo­ni Lea­der-piir­kon­na ju­ha­tu­se esi­me­helt Kris­ti­na Ra­gai­nelt kuul­si­me, et Lä­tis on prae­gu 110 val­da, tu­le­va aas­ta hal­dus­re­for­mi­ga jääb 42. Si­gul­dast on ela­nik­ke üle 11 600, ko­gu ra­joo­nis üle 17 600. Pea­lin­na Rii­ga on Si­gul­dast 53 ki­lo­meet­rit.

Üks mi­nut ki­hu­ta­mist koos pro­fist bo­bi­sõit­ja­ga
Kõi­ge suu­re­maks seik­lu­seks ku­ju­nes ra­tas­tel bo­bi­ga sõit, õi­ge­mi­ni küll ki­hu­ta­mi­ne Si­gul­da kuul­sal bo­bi­ra­jal, mis ehi­ta­tud 1986. aas­tal. Seal tree­ni­nud bo­bi­sõit­jad on võit­nud olüm­pia­me­da­leid, komp­leks te­gut­seb prae­gu­gi tun­nus­ta­tud tree­nin­gu­ko­ha­na, ku­hu tul­lak­se üle maail­ma. Su­vel on pan­dud üks ra­da tu­ris­ti­de sõi­du­ta­mi­se­ga ra­ha tee­ni­ma.

Sport­la­sed sõi­da­vad jää­ra­jal 120 ki­lo­meet­rit tun­nis. Meid jul­gus­ta­ti, et ra­tas­tel bo­bi on aeg­la­sem, ku­ni 85 ki­lo­meet­rit tun­nis. Pöö­ra­ne oli see­gi. Kiiv­rid pä­he, ki­lest man­tel sel­ga, kol­me­ke­si pa­ki­tud kit­sas­se ja kait­se­raa­mi­de­ga bo­bis­se, ees proff bo­bi­sõit­ja, Lä­ti koon­di­ses võis­tel­nud Ol­ga Lap­šo­va. Ki­lo­meet­er las­ku­mist ja üks mi­nut kan­na­ta­mist, kord pea alas­pi­di või peaae­gu nii, kok­ku 13 kur­vi. Teh­tud sai. Bo­bi­võist­lu­si os­kab edas­pi­di vaa­da­ta hoo­pis tei­se pil­gu­ga.

Si­gul­da or­du­lin­nus ja loss
Si­gul­da loss ning kes­kaeg­sed lin­nu­se­va­re­med kuu­lu­sid Lii­vi­maa ja Ku­ra­maa ase­ku­ber­ne­ri­le vürst Ni­ko­lai Kro­pot­ki­ni­le. Vürst aren­das kau­ni maas­ti­ku­ga Si­gul­dast ko­gu Eu­roo­pas tun­tud kuu­ror­di – Lii­vi­maa Šveit­si, mi­da nüüd ni­me­ta­tak­se roh­kem Lä­ti­maa Šveit­siks.

Si­gul­da los­si prae­gu res­tau­ree­ri­tak­se, seal asu­nud lin­na­va­lit­sus on ko­li­nud komp­lek­si kõr­val­hoo­ne üla­kor­ru­se­le, all asu­vad töö­ko­jad.

Si­gul­da los­si loo­me­lin­na­kus ela­vad kunst­ni­kud, me meis­ter­da­si­me sa­vi-, na­ha- ja su­ve­niir­ke­pi töö­ko­jas. Sai­me tea­da Si­gul­da süm­bo­li, must­ri­li­se sa­ra­puu­ke­pi, sün­ni­loo. Kui här­ras­rah­vas käis sa­da­kond aas­tat ta­ga­si Si­gul­das su­vi­ta­mas, ka­su­ta­ti tõu­su­de ja lan­gus­te­ga maas­ti­kul lii­ku­mi­seks ja­lu­tus­kep­pe. Kui tee­ra­da­de­le ehi­ta­ti tre­pid ja need muu­tu­sid ker­ge­mi­ni lä­bi­ta­va­teks, pol­nud ja­lu­tus­kep­pe va­ja. Kep­pe val­mis­ta­nud meist­ri­te pe­re­kon­nad ei taht­nud jää­da töö­ta ja hak­ka­sid neid te­ge­ma su­ve­nii­ri­deks.

Los­si ta­ga, or­du­lin­nu­se va­re­me­te kõr­va­le ehi­ta­tud va­ba­õhu­la­val kor­ral­da­tak­se kont­ser­te. Ee­lo­le­val nä­da­la­va­he­tu­sel on seal oo­pe­ri­muu­si­ka pi­dus­tu­sed, ku­hu sõi­da­vad esi­ne­ma tun­tud oo­pe­ri­tä­hed.

Hõ­be­da­kunst­ni­ku loo­min­gu muu­seum
Si­gul­da loss oli nõu­ko­gu­de ajal aja­kir­ja­ni­ke üle­rii­gi­li­ne sa­na­too­rium. Kõr­val asuv pui­dust su­ve­loss ehk Kol­la­ne ma­ja oli vürs­ti ajal ka­su­tu­ses ki­ri­ku­na.

Meid ül­la­tas sel­les hoo­nes Ela­va Hõ­be­da Muu­seum, kus eks­po­nee­ri­tak­se Lä­ti tun­tud hõ­be­da­kunst­ni­ku Oleg Au­ze­ri loo­min­gut. Ül­la­tas see­gi, et au­tor oli ise ko­hal, te­gi muu­seu­mis mei­le ring­käi­gu ja viis lä­bi koo­li­tu­se, kui­das hõ­be­da­ga pu­has­ta­da vett. Te­ma loo­dud eh­teid on kand­nud Eli­za­beth II ja tei­sed­ki ku­ning­li­ke pe­re­kon­da­de daa­mid. Muu­seu­mi kõi­ge eri­li­sem eks­po­naat oli alu­mi­sel kor­ru­sel väl­ja pan­dud hõ­be­da­ne pal­ju­de tor­ni­de­ga mui­nas­ju­tu­loss.

Kri­mul­da loss ja vei­ni­meis­ter
Si­gul­dast tei­sel pool sü­ga­vat jõeor­gu pais­tab Kri­mul­da loss, mil­le oma­ni­kud olid von Lie­ve­nid – vürst Paul Her­mann von Lie­ven ja hil­jem ta lesk Na­ta­lie von Lie­ven. Mõi­sa­komp­lek­sis on suu­red kõr­val­hoo­ned, los­si ees paik­neb kaar­jalt puit­pit­si­li­ne su­ve­pa­vil­jon. Mõi­sas hak­kas 1920nda­tel aas­ta­tel töö­le tu­ber­ku­loo­si­sa­na­too­rium, prae­gu on seal re­ha­bi­li­tat­sioo­ni­kes­kus. Mõis on era­oman­dis ja kuul­da­vas­ti pan­dud müü­ki, ku­na ülal­pi­da­mi­ne ja va­ja­lik re­mont on ra­ha­ku­lu­kad.

Los­si lä­he­dal as­tu­si­me sis­se vei­ni­maj­ja. Vei­ni­meis­ter Ja­nis Mi­kan­s oli Lä­tis üks esi­me­si, kes sai vei­ni­de val­mis­ta­mi­seks nõu­ta­va lit­sent­si. Lea­de­rist on saa­nud toe­tust toot­mis­va­hen­di­te soet­mi­seks ja ELi põl­lu­ma­jan­dus­toe­tust mar­ja­kas­va­tu­se ra­ja­mi­seks.

Omaet­te ela­mus oli Kri­mul­da ki­ri­ku kü­las­tus. Lea­de­ri toel on ki­ri­ku kõr­val asu­va en­di­se keld­ri pea­le ra­ja­tud tee­ma­ja, kus ko­gu­ne­tak­se piib­li­tun­di ja sa­mal ajal val­mis­ta­tak­se soo­ja söö­ki. Keld­ris on muu­seum, tut­vus­ta­tak­se liiv­las­te pea­li­ku Kau­po lu­gu, in­fo pä­ri­neb pea­mi­selt Hen­ri­ku Lii­vi­maa kroo­ni­kast. Ki­ri­ku lä­he­dal on Kau­po ole­ta­tav haua­koht. Kri­mul­da ki­rik on ku­ju­ne­nud po­pu­laar­seks ko­gu­ne­mis­ko­haks.

Giid ja mat­ka­juht oli ki­ri­kua­bi­li­ne Alf Trepš, en­di­ne ki­ri­kuõ­pe­ta­ja, kes tei­nud mit­mel pool maail­mas mis­jo­ni­tööd. Nii te­ma kui ka tei­sed Si­gul­da gii­did, kel­le­ga kok­ku puu­tu­si­me, olid oma ala pro­fid, kirg­li­kud ja ka­ris­maa­ti­li­sed, ko­du­kan­di pat­rioo­did.

Restoranis Kungu Rija võõrustas meid Vormel-1 tiimi Toro Rosso peakokk NIK GULBERG.

Res­to­ra­ni Kun­gu Ri­ja peab Vor­mel-1 tii­mi pea­kokk
Le­gen­daar­se Tu­rai­da los­si lä­he­dal on res­to­ran Kun­gu Ri­ja. Kui Si­gul­da kan­ti kü­las­ta­te, as­tu­ge sin­na sis­se. Ehk on ko­hal kokk Nik Gul­berg, üks res­to­ra­ni pi­da­va pe­re poe­ga­dest. Küm­me­kond aas­tat on ta töö­ta­nud ka Vor­mel-1 tii­mi­de pea­ko­ka­na, es­malt Red Bul­li, nüüd To­ro Ros­so tii­mis.

Toit oli suu­re­pä­ra­ne ja vas­tu­võtt sa­mu­ti. Kui mär­ka­si­me res­to­ra­nis vor­me­li­tii­mi­de pil­te ja hak­ka­si­me hu­vi tund­ma, viis ta meid keld­ri­pu­bis­se. Seal sai­me uu­ri­da kiiv­reid, reh­ve, ka Ki­mi Räik­ko­ne­ni kiiv­ri­suk­ka, sein­telt fo­to­sid koos vor­me­li­pi­loo­ti­de Se­bas­tian Vet­te­li, Fer­nan­do Alon­so ja teis­te­ga. Jut­tu oleks jät­ku­nud kaue­maks.

Rei­si­da, et osa­ta võr­rel­da
Aren­dus­ko­ja te­gev­juht Hei­ki Vun­tus too­ni­tas näh­tut kom­men­tee­ri­des taas, et rah­vus­va­he­li­se pro­jek­ti õp­pe­sõi­dud an­na­va või­ma­lu­se tut­vu­da, võr­rel­da, luua uu­si koos­tööp­ro­jek­te: „Saa­me tu­ris­mi­koh­ta­dest tea­da roh­kem kui ta­va­li­ne kü­la­li­ne – kü­si­da oma­ni­kelt, ja­ga­da ko­ge­mu­si, ko­gu­da ideid ning mär­ga­ta ka se­da, mil­le­le peak­sid meie tu­ris­miet­te­võt­jad tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ma. Näi­teks, et tu­ris­mi­teat­mi­kud võik­sid ol­la ka lä­ti kee­les, na­gu seal on ees­ti kee­les. Ise­gi tee­juht las­te­ga pe­re­de­le „Pähk­li­nä­pi seik­lu­sed Gau­ja rah­vus­pa­ris“ on väl­ja an­tud ees­ti­keel­se­na.“

Gauja jõe oru matkaradadel on palju pikemaid ja lühemaid treppe, sildu, puhkekohti.

Pro­jek­ti­juht Kat­rin Suur­soo: „Sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti te­ge­vu­sed on vä­ga po­pu­laar­sed. Kui re­gist­ree­ri­mi­se avan, täi­tub ni­me­ki­ri üli­kii­res­ti. See näi­tab me piir­kon­na et­te­võt­ja­te suurt hu­vi sääst­va tu­ris­mi vas­tu, see­ga on pro­jekt õi­ges­ti va­li­tud. Püüame edaspidi kohtade arvu suurendada, et enamik soovijaid saaks osa võtta. “

Jät­kup­ro­jek­tis osa­le­vad Ees­tist pea­le Aren­dus­ko­ja veel Põh­ja-Har­ju Koos­töö­ko­gu ja Soo­maa rah­vus­par­gi­ga seo­tud Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ning Lee­dust kaks ja Lä­tist kolm Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi, kus asu­vad kait­sea­lad.

Kuu­sa­lu val­last käisid Tii­na Viir­na ja Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik, Lok­sa lin­nast güm­naa­siu­mi di­rek­tor Õn­ne­la Ted­re­kin ja Kui­vo­ja puh­ke­kes­ku­se pe­re­nai­ne Ele Tern.