
Põhja-Eestis tegutsevad viis Leader-tegevusgruppi plaanivad kandideerida toidupiirkonna aasta konkursil.
Harjumaal Kuusalu vallas ja Loksa linnas, Lääne-Virumaal Tapa, Kadrina ja Haljala vallas on kümmekond aastat viidud läbi kohaliku toidu projekte – nii rahvusvahelisi koos soomlaste ja lätlastega kui ka vaid oma piirkonda hõlmavaid. Eestvedaja ja rahastaja on olnud MTÜ Arenduskoda, mis tegutseb ELi maaelu edendamiseks suunatud Leader-programmi, omavalitsuste ja liikmete rahastusel. Toiduprojektide juht on läbi aastate olnud üks – Eha Paas Pärnumaalt, kelle pere suvekodu asub Kadrina vallas.
Leader-rahade toel on projektide raames ellu kutsutud Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis, mida antakse välja alates 2014. aastast. Märgis on nüüdseks 42 ettevõttel Ida-Harjumaalt ja Lääne-Virust. Märgisekandjaid tutvustatakse Põhja-Eesti kohaliku toidu veebilehel, mille leiab Arenduskoja kodulehelt. Ettevõtjate ühiseks kasutamiseks on valmistatud messideks-laatadeks müügiletid, muu messimööbel, ka Põhja-Eesti toidu logoga põlled-mütsid ning ostetud pop-up telk. Korraldatud on toidukonkursse ja koolitusi, käidud õppesõitudel ja võetud vastu projektipartnereid, koostatud trükiseid, valmistatud kohaliku toidu letid.
Möödunud nädalal lõppes projekt „Põhja-Eesti kohalik toit“, kuhu Arenduskoda oli Harjumaalt kaasanud MTÜ Ida-Harju Koostöökoda tegevusgrupi, mille piirkonnas on Anija, Raasiku ja Kose vald, ning Lääne-Virumaal tegutsevad MTÜd PAIK ja Partnerid.
Selle projekti raames käivitati Põhja-Eesti kohaliku joogi konkurss. Koos on osaletud Jäneda laatadel, kus avati Põhja-Eesti toidu turuplats piirkonna väike-ettevõtjate kaubaga ning töötas kohvikuala, toitlustasid Anija Mõisakohwik ja Vildivilla kohvik Arukülast. Tehti toidupäevi koolides ja lasteaedades.
Kohaliku toidu teema arendamisega oli seotud ka Arenduskoja eestvedamisel toimunud rahvusvaheline projekt „Kestlik ettevõtlus maal“, kus osalesid Rohelise Jõemaa Koostöökogu Pärnumaalt ja Ida-Harju Koostöökogu ning partnerid Soomest ja Lätist. Projekt hõlmas muudki ettevõtlust, kuid enamik osalenud ettevõtjaid olid toidutootjad või toitlustajad.
Laiendatud toiduvõrgustik
Nüüd on tulekul uus projekt, mille raames on plaan teha suur samm edasi – viia läbi Põhja-Eesti maitsete aasta. Lisaks senistele partneritele on kavas selle projekti piirkonda veelgi laiendada – võtta partneriks veel MTÜ Põhja-Harju Koostöökoda, et projekti piirkond kataks nii Harjumaa põhjapoolse osa kui ka Lääne-Virumaa.
Projektijuht Eha Paas: „Tänu projektidele on meie toiduvõrgustik laienenud, meid on hakatud teadma, me tootjate ja tegemiste vastu tuntakse huvi. Tänu sellele võib öelda, et loodud on tugev vundament edasiseks, on tunnetatav identiteet – oma märgis, kokkulepitud väärtused, enda turunduskanalid ja traditsioonilised sündmused. Meie ettevõtjate vahel on tekkinud suurem koostöö.”
Kõik see annab tema sõnul julgust minna edasi jätkuprojektiga, mis keskenduks Põhja-Eesti toiduvõrgustiku jätkusuutlikkuse loomisele, piirkonna turundamisele toidu kaudu, kokkade koostööle ja mitmesugustele muudele maitsete aasta tegevustele: „Tellisime uuringu ja selgus, Põhja-Eestis kasvatati teistest piirkondadest rohkem kartulit, oder kasvas hästi ja tehti odratoite, söödi kala, iseloomulik oli ka viina tootmine kartulist. Toidupiirkonna aasta oleks pühendatud paepealsetele maitsetele.“
Jätkuprojekti partnerid kogunesid eelmisel kolmapäeval, 25. septembril Tapa kultuurikeskusesse, et otsustada, kas hakatakse oma piirkonda taotlema maitsete aastat ja millised tegevused selleks kavandatakse.
„Jätkuprojekt aitab katta maitsete aasta tegevusi, kui konkursi võidame. Ja isegi kui ei võida, saame ikkagi kavandatu ellu viia. Sügavam soov on, et meie kohalik toit jõuaks võimalikult võimalikult paljude toidulauale, sealhulgas koolide ja lasteaedade sööklatesse. Ja kui projekt lõpeb aastal 2023 ning Euroopa Liidust enam toetusrahasid ei tule ja Leaderi-tegevusgrupid astuvad kõrvale, oleks loodud selline võrgustik, kes on valmis koostööd jätkama ja ettevõtjad on eestvedamise üle võtnud,“ lausus Eha Paas.
Tapa seminari teises osas arutati töögruppides, milliseid tegevusi võiks maitsete aasta programmi kavandada ja toidupiirkonna taotluses esitada. Lepiti kokku, et selgi korral jätkab juhtpartnerina MTÜ Arenduskoda, ja pakuti, et projektijuht võiks taas olla Eha Paas.
Plaanis on korraldada jätkuprojektiga toiduteemalisi nädalaid, toidukonkursse, söögivalmistamise ja serveerimise koolitusi. Arutati, et lisaks tootjale tuleks harida ka toidu tarbijat ning mõelda sellelegi, kuidas Põhja-Eesti toit jõuaks Tallinnasse.
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus ütles, et Arenduskoja juhatus on otsustanud – tegevusgrupi edaspidised kasutamata jäänud toetusrahad suunatakse jätkuprojekti. Juba on näha, et viimaste toetusvoorude projektidest jäävad mõned ellu viimata.
Toidupiirkonna konkurss
Korraldab maaelu ministeerium alates 2016. aasta sügisest, välja kuulutatakse konkurss oktoobris, võitja tehakse teatavaks järgmise aasta maikuus. Ühe piirkonna maitsete aasta kestab maikuust tuleva aasta maini. Tänavu maikuus võitis konkursi Vana-Võromaa, kus on üles ehitatud toidubränd Uma Mekk. Kandideerisid veel Saaremaa, Läänemaa ja Tartumaa. Vana-Võromaa maitsete aasta lõpeb mais 2020.
Aasta toidupiirkonda valitakse, et aidata tutvustada kohalikku toitu ja toidukultuuri. Seni on aasta toidupiirkonnad olnud Hiiumaa, Peipsimaa ja Pärnumaa.






