Kuusalu valla 16 küla inimestelt oodatakse mälestusi kolhoosi- ja esimese vabariigi ajast.
Sarnaselt rannakülades mullu lõppenud kohapärimuse kogumisega on nüüd alanud samalaadne ettevõtmine Lahemaa rahvuspargi maakülades.
Kaks aastat kestvat projekti juhib MTÜ Kolgaküla Selts. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab seltsi esitatud projekti „Lahemaa maakülade mälumaastikud“ 30 000 euroga. Omaosaluse lisamiseks on küsitud toetust Kuusalu valla kogukonnaprojektide rahast.
Seekord kogutakse ja talletatakse Kuusalu valla 16 küla ajalugu – Kotka, Kolgaküla, Parksi, Murksi, Vanaküla, Valgejõe, Nõmmeveski, Joaveski, Kemba, Kõnnu, Kalme, Kolga, Uuri, Muuksi, Kahala ja Soorinna.
Kolgaküla Seltsi partnerid on MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts ja MTÜ Kiiu Arendus. Ajaloolastest ja kohalikest kodu-uurijatest loodud töögruppi kuuluvad Allan Alaküla, Riin Alatalu, Heiki Pärdi, Sven Olav Paavel, Ott Sandrak, Lya Mägi, Sten Berglund, Anu Adamson, Iie Liivandi, Meelis Allemann, Liis Burk, Maarja Orusalu ja Ulvi Meier. Projektijuhi, Kolgaküla Seltsi tegevjuhi Kaisa Linno sõnul on mõnede uurijatega veel läbirääkimised pooleli.
Peamiselt kogutakse ja süstematiseeritakse arhiividest ja muuseumidest külade ajaloo kohta kirjalikke allikaid. Siis koostatakse külade ajaloolised õiendid. Kohalikelt elanikelt kogutakse suulist pärimust, määratletakse külades olulised paigad. Pikem intervjuu filmitakse igast külast ühe pärimusekandjaga. Filmija leidmiseks korraldab Kolgaküla Selts hanke.
Projektijuht Kaisa Linno äägib, et uurimustööd ja videolõigud peavad valmima 2018. aasta lõpuks, seejärel hakatakse neid toimetama. Valmis materjal talletatakse Kolga muuseumis ja antakse ka igale külale. Edaspidi avaldatakse Lahemaa maakülade kohapärimus maa-ameti digitaalsel kaardil.
„Uurimustöö käib, meie kohalikel kodu-uurijatel on aastatega juba palju tööd ära tehtud. Valgejõe eelmise külavanema Leili Valgi kodus on stendid küla kõigi talude fotodega ja ülevaatega piirkonna ajaloost. Kolgakülast on välja antud raamat. Tänu Gustav Vilbastele on säilinud hulgaliselt materjali Kuusalu kihelkonnast. 1970ndatel aastatel käisid üliõpilased suviti Lahemaa rahvuspargis pärimust kogumas ning talusid uurimas. Ka olid meie kandist mõned Eesti Rahva Muuseumi korrespondendid, kes täitsid pidevalt etnograafilisi ankeete. Muuseumides on enamike külade kohta palju materjali, meie ülesanne on see kõik kokku koguda,“ kirjeldab Kaisa Linno.
Ta rõhutab, et tähtis on ka suuline pärimus, mälestusi kogutakse kolhoosiaja, aga ka esimese Eesti Vabariigi ajal toimunu kohta: „Loodan väga, et meie inimesed on valmis oma mälestusi jagama.“
Laupäeval, 7. aprillil toimub Leesi rahvamajas Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi infopäev, kus Kaisa Linno tutvustab maakülade mälumaastike projekti.






