Kui kalme ulatub kavandatava kõnnitee maale, tuleb üle ehitada sild.
Kuusalu küla kivikalme. Arheoloog Gurly Vedru arvates on see pärit Pajulinnusega samast ajast: „Kuusalu küla on muinasajal olnud võimas asustuspiirkond.”
Kui kevadel koostati maanteeameti tellimusel Vana-Narva maantee ääres kulgeva kergliiklustee projekti, selgus, et Kuusalu küla ja Uus-Käli ridaelamute vahele jääval põllul on maantee lähedal muinsuskaitsealune kivikalme.
Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla: „See koht võib tunduda tavalise võsana, kuhu on kuhjatud mõned kivid. Kes hakkab uurima, näeb, et tõepoolest, isegi kivikalme silt on seal juures.”
Järgmisel nädalavahetusel tuleb Ajaloo Instituudi teadur, arheoloog Gurly Vedru kalmekohta uurima. Kui selgub, et kalme ulatub jalgtee alusele maale, ei lubata sinna kergliiklusteed teha.
Kadi Raudla märgib, et üks võimalus on ehitada kalme kohale sild. Teine variant on rajada jalgtee kivikalmest mööda, aga kas maaomanik oleks sellise variandiga nõus, pole veel teada. Maaomanikuga asutakse täpsemalt läbi rääkima, kui selguvad uuringu tulemused.
Riik annab Kuusalu vallale ligi 4 kilomeetri pikkuse Kiiu-Käli kergliiklustee ehitamiseks 320 000 eurot (5 miljonit krooni). Rajatav jalgtee algab Kiius vallamaja lähedalt bussipeatuse juurest, suundub mööda Mõisa teed Kiiu Soone kontorini, kulgeb Vana-Narva maantee ääres koolini ning sealt edasi läbi Kuusalu küla kuni Leesi teeristini.
Nii Kiiu alevikku läbiva jalgtee kui ka Vana-Narva maantee äärde jääva kõnnitee ehitusprojektid on juba varem koostatud Põhja-Regionaalse Maanteeameti tellimusel.
Kuusalu vallavalitsus tegeleb praegu jalgtee alla jääva maa omanikelt kooskõlastuste saamisega – teele seatakse servituut või sõlmitakse avaliku kasutamise lepingud. Eelmisel nädalal toimusid vallamajas kohtumised Kiiu korrusmajade ja eramute esindajatega. Toetusraha vahendav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oli nõus, et kõigi korteriomanikega ei pea notariaalset lepingut sõlmima, piisab vallavalitsusega sõlmitud lihtkirjalikust avaliku kasutamise lepingust, mille korteriomanikud allkirjastavad. Kortermaju jääb jalgtee äärde 7, eraomandis olevaid kinnistuid 17.
Kadi Raudla rääkis, et maaomanikud on valdavalt suhtunud positiivselt, tajutakse kergliiklustee vajalikkust ning lubatakse oma maale teed rajada.
Lähiajal lepitakse kokku, kuidas täpsemalt sõlmitakse notariaalsed servituudilepingud ning korteriomanikega avaliku kasutamise lepingud. Kuusalu külas Uus-Käli ridaelamud ehitanud OÜ Patrick Kinnisvara soov oli, et vald võtaks lisaks kergliiklustee alusele maale valla omandisse ka arendusalal asuvad Käli tee, Käli põik tee ning alasisese tänavavalgustuse. Vallavalitsus nõustus vaid kergliiklustee aluse maa valla omandisse võtmisega. Patrick Kinnisvara ei ole veel oma lõplikku seisukohta teatavaks teinud.
