25 aas­tat Keh­ra pääs­te­ko­man­dot, 3. osa

692

AI­VAR KA­RI,
Keh­ra ko­man­do pea­lik

Al­gus Sõ­nu­mi­too­jas nr 5.

1998. aas­ta ok­toob­ris, loe­tud päe­vad en­ne pa­ka­se saa­bu­mist, sai­me oma­va­lit­sus­te abi­ga ga­raažile et­te uk­sed ja sis­se bul­ler­ja­ni-tüü­pi ah­ju, kuid puu­du­sid elek­ter ja ve­si. Vist Keh­ra te­ha­sest sai­me jä­me­da­ma kaab­li, mis sai vee­tud ol­me­hoo­ne pea­kil­bist ga­raaži. Val­gus­tu­se jaoks tõm­ba­si­me pos­ti­de va­he­le keld­rist lei­tud tros­sid, nen­de kül­ge ri­pu­ta­si­me va­nad päe­va­val­gus­lam­bid. Ku­na lam­pi­del puu­du­sid ref­lek­to­rid, lii­mi­ti pap­pi­de kül­ge foo­lium ja val­gus­tu­se prob­leem oli la­hen­da­tud. Et pääs­teau­to­sid pes­ta, ehi­ta­si­me ol­me­hoo­nest ga­raažini veet­ras­si. Sel­leks ka­su­ta­si­me Mer­ce­dez-Ben­zi kum­mee­ri­tud sur­ve­voo­li­kut, ku­na me­tall­to­ru­de han­ki­mi­ne oli too­na kee­ru­li­ne et­te­võt­mi­ne, pea­le sel­le nõu­dis peh­me voo­li­ku pai­gal­da­mi­ne vä­hem vae­va.
1998. aas­tal alus­tas Kei­las tööd pääs­te- ja kii­ra­bi ühi­ne häi­re­kes­kus, kus võe­ti vas­tu ja me­net­le­ti hä­daa­bi­tea­teid. Ka Keh­ra ko­man­do sai uued si­de­pi­da­mis­va­hen­did, mis pa­ran­da­sid tööd mär­ga­ta­valt. 1998. aas­ta lõ­pus ko­li­sid Koo­li 16 hoo­nes­se ka kii­ra­bi ja po­lit­sei.

1999. aas­ta al­gu­ses oli suu­rem pääs­te­sünd­mus, kui 22 meet­ri kõr­gu­sel kraa­nap­lat­vor­mil hool­dus­töid tei­nud elekt­rik li­bas­tus ja kuk­kus paar meet­rit al­la­poo­le vas­tu te­ras­konst­rukt­sioo­ni nii õn­ne­tult, et ei suut­nud rää­ki­da ega lii­gu­ta­da. Ku­na vi­gas­tu­sed olid tõ­si­sed, kut­su­ti Tal­lin­nast ap­pi korv­tõs­tuk, mil­le abil too­di kan­na­ta­nu maa­pin­na­le.

1999. aas­tal tä­his­ta­si­me ühi­se laua ta­ga Keh­ra ko­man­do 5. aas­ta­päe­va. Eri­meel­su­sed olid unus­ta­tud ja mees­kond töö­tas üht­se ter­vi­ku­na. Sa­ma aas­ta kes­kel võe­ti ko­man­dos­se töö­le val­vu­ri­teks ne­li naist, kes te­ge­li­kult te­gid dis­pet­še­ri­tööd. Ku­na ma­ja oli suur ja me­hed möö­da ma­ja laia­li, oli dis­pet­še­ri­tel hä­daa­bi­tea­de­te pu­hul kee­ru­li­ne pääst­jaid lei­da. Et väl­ja­sõi­te kii­ren­da­da, ehi­ta­si­me ko­man­do­ruu­mi­des­se tea­vi­tus­süs­tee­mi – va­na või­men­di­le ja raa­dio­te hää­le­kõ­ven­da­ja­te­le meis­ter­da­si­me üm­ber vi­nee­rist kas­tid. Et si­det häi­re­kes­ku­se­ga veel­gi pa­ran­da­da, mon­tee­ri­si­me pääs­teau­tos­se mo­biil­te­le­fo­ni.

Ku­na pääs­te­teh­ni­kast, eri­ti paa­kau­to­dest, oli suur puu­dus, sai kok­ku pan­dud esi­me­ne paa­kau­to. Ko­man­do hoo­vi vee­tud va­na­teh­ni­kat oli või­ma­lik kom­bi­nee­ri­da – näi­teks võe­ti kü­tu­se­veo­kilt paak ja tõs­te­ti pa­re­ma lä­bi­ta­vu­se­ga ZIL-131 raa­mi­le. Na­tu­ke pu­nast vär­vi pea­le ja paa­kau­to oli­gi val­mis. Sel­lel puu­dus küll pump, mil­le­ga vett an­da, aga tu­le­kah­ju­de ve­si­va­rus­tus pa­ra­nes tun­du­valt. Eri­ti suu­reks abiks olid paak­au­tod maa­piir­kon­da­des, kus puu­du­sid hüd­ran­did ja kus­tu­tus­vee ta­ga­mi­ne suu­re­ma­tel sünd­mus­tel prob­leem­ne. Keh­ra mees­te val­mis­ta­tud paa­kau­tot ka­su­ta­vad siia­ni Ta­ba­sa­lu va­ba­taht­li­kud pääst­jad.

1999. aas­tal oli vä­ga pal­ju maas­ti­ku- ja ku­lu­põ­len­guid, eri­ti pal­ju oli väl­ja­sõi­te raud­tee äär­de. Seal­sed alad põ­le­sid see­tõt­tu, et toi­mus in­ten­siiv­ne kü­tu­se­ve­du Ve­ne­maalt Muu­ga sa­da­mas­se. Et ve­dur suu­daks ve­da­da roh­kem va­gu­neid, olid korst­na­telt ee­mal­da­tud sä­de­me­püüd­jad. Põ­len­gud toi­mu­sid nii tih­ti ja kor­ra­pä­ra­selt, et me­hed sead­sid ajaks, mil rong Keh­rast lä­bi sõi­dab, ju­ba aeg­sas­ti vai­mu väl­ja­sõi­duks val­mis.

Pal­ju väl­ja­sõi­te tä­hen­das se­da, et pi­de­valt oli tar­vis hool­da­da kus­tu­tus­voo­li­kuid. Sel­leks ehi­ta­si­me ga­raaži tõs­te­süs­tee­mi, mil­le­ga tõm­ma­ti pes­tud voo­li­kud rip­pu­ma lae al­la, kus need mõ­ne päe­va­ga kui­va­sid. Hool­da­tud voo­li­ku­te la­dus­ta­mi­seks kee­vi­ta­sid me­hed kok­ku voo­li­ku­riiu­li.

1999. aas­tal lõ­pe­ta­sid Väi­ke-Maar­jas esi­me­se mees­kon­na­va­ne­ma len­nu ka kaks Keh­ra meest. Ko­man­dos­se naa­sis vaid üks – pääs­te­koo­lil oli suur puu­dus õp­pe­jõu­du­dest ning Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tus ja Väi­ke-Maar­ja kool te­gid va­he­tus­te­hin­gu – Keh­ra mees­kon­na­va­nem jäi pääs­te­koo­li õpe­ta­jaks, Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tus sai koo­lilt paa­kau­to, mis suu­na­ti Kei­la ko­man­dos­se.

1999. aas­ta lõpp ku­ju­nes ra­ha­li­selt ras­keks. Oht­ra­te väl­ja­sõi­tu­de tõt­tu oli au­to­de­le pla­nee­ri­tud kü­tu­se­li­miit lä­bi. Ap­pi tu­li ko­ha­lik kü­tu­se­tank­la, kes oli val­mis and­ma ko­man­do­le kü­tust võl­gu. Pai­gal­da­si­me ga­raaži kaks plast­mas­s­tsis­ter­ni, ühes tonn diis­li­kü­tust, tei­ses tonn ben­sii­ni. Ar­ve­pi­da­mi­seks are­ta­si­me paa­ki­de kül­ge mõõ­di­kud. Et kü­tus jõuaks tsis­ter­nist au­to­paa­ki, pum­pa­si­me komp­res­so­ri­ga ma­hu­tis­se se­ni õh­ku, ku­ni ve­de­lik hak­kas paa­ki voo­la­ma.

Kui väl­ja­sõi­te pol­nud, toi­mu­sid har­ju­tu­sed ja õp­pu­sed. Kõik pääst­jad pea­vad kord aas­tas soo­ri­ta­ma füü­si­li­sed kat­sed. Need koos­ne­vad 2700 meet­ri jook­sust, lõua­tõm­me­test, kük­ki­dest 45ki­log­ram­mi­se kan­gi­ga, kan­gi su­ru­mi­sest rin­nalt ning is­tes­se tõu­sust.

Järg­neb järgmises lehes.