100 aas­tat Keh­ra va­ba­taht­li­ku tu­le­tõr­jeü­hin­gu asu­ta­mi­sest

AN­NE ORUAAS

Järg­ne­va loo alu­seks on võe­tud 27. mail 2022 Keh­ra muu­seu­mis pee­tud kon­ve­rent­si et­te­kan­ne. And­med pä­ri­ne­vad Rah­vu­sar­hii­vis säi­li­ta­ta­va­test Keh­ra Va­ba­taht­li­ku Tu­le­tõr­je Ühin­gu ma­jan­du­sa­ruan­ne­test 1925-1939 ja kir­ja­va­he­tu­sest ning Ivi Tung­la (Aru) kä­si­kir­ja­lis­test märk­me­test. Selt­si asu­ta­mi­se loo kir­ju­tas Ivi Tun­gal üles va­nao­nu Alf­red Kran­feld­ti mä­les­tus­te põh­jal.

1922. aas­ta ke­va­del teh­ti si­se­mi­nist­ri­le aval­dus Keh­ra tu­le­tõr­jeü­hin­gu asu­ta­mi­seks. Al­la kir­ju­ta­sid kaup­me­hed Au­gust Bach­feldt (1877-1928?), Jo­han­nes Kran­feldt (pä­rast ees­tis­ta­mist Kal­lang, 1882-1958) ja te­ma noo­rem vend Alf­red Kran­feldt (1900-1991). Lu­ba saa­di üs­na pea. Keh­ra Va­ba­taht­li­ku Tu­le­tõr­je Ühin­gu asu­ta­mis­koo­so­lek oli 25. mail 1922 Keh­ra koo­li­ma­jas.

Esi­me­heks va­li­ti Au­gust Bach­feldt, kas­sa­pi­da­jaks Jo­han­nes Kran­feldt, re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni Ru­dolf Tu­bal­kain ja Hein­rich Po­bul. Pro­to­kol­li­le kir­ju­ta­sid al­la Karl Tu­bal­kain ja Alf­red Kran­feldt. Nen­de ni­me­de põh­jal võib öel­da, et selt­si ee­sot­sas olid kaup­me­hed, raud­tee­la­sed ja ta­lu­pe­re­me­hed. Ka edas­pi­di do­mi­nee­ri­sid just sel­list pä­ri­t-o­lu me­hed, kui­gi nad aja jook­sul va­he­tu­sid. Ku­ni lõ­pu­ni juh­tis ühin­gut Jo­han­nes Kal­lang, kel­lest va­he­peal sai val­la­va­nem.

Ko­he esi­me­sel koo­so­le­kul võe­ti vas­tu ot­sus os­ta ühin­gu­le puhk­pil­li­de komp­lekt. Mil­lal ot­sus­ta­ti asu­ta­da lau­lu­koor, po­le täp­selt tea­da, aga esi­me­ne fo­to ühin­gu se­ga­koo­rist pä­ri­neb sa­mast 1922. aas­tast. Lau­lu­koo­ri ju­ha­tas Jo­hann Ernst Lü­dig (1867-1945), kes elas koos abi­kaa­sa­ga Mat­si ta­lus al­lüür­ni­ku­na ja iga­päe­vast lei­ba tee­nis kel­las­se­pa­na. Te­ma abi­kaa­sast Ida Lü­di­gist sai 1934. aas­tal asu­ta­tud Keh­ra nais­tu­le­tõr­je­sal­ga juht. Ko­he pan­di käi­ma ka näi­te­ring. Tol­la­ne selt­sie­lu seis­nes­ki pea­mi­selt pi­du­de kor­ral­da­mi­ses. Pi­duõh­tu­tel oli ees­ka­va, tants, õn­ne­loos ja puh­vet. Eral­di tu­li maks­ta ees­ka­va vaa­ta­mi­se ja tant­si­mi­se eest. Ko­ha­li­kud selt­sid käi­sid ka vas­tas­tik­ku üks­tei­se pi­du­del esi­ne­mas.

Tu­le­tõr­je­selt­sist ku­ju­nes üs­na pea Keh­ra kõi­ge suu­re­ma liik­mes­kon­na­ga ja te­gu­sam ühing, mil­le ee­sot­sas olid edu­kad ener­gi­li­sed me­hed, kes võt­sid ise kõi­gest osa ja rah­va en­da­ga kaa­sa tõm­ba­sid. Selt­si pea­mi­ne sis­se­tu­le­ku al­li­kas oli pi­du­dest saa­dud tu­lu, mil­le eest soe­ta­ti tu­le­tõr­je­va­rus­tust.

1925. aas­tal oli ühin­gus ju­ba 90 lii­get, pos­tiaad­ress Keh­ra jaam, te­le­fon nr 2. Ühin­gu aas­ta­päe­va pü­hit­se­ti 26. juu­nil. Soe­ta­tud oli selt­si­ma­ja ehi­tu­seks maa­tükk 1000 ruut­sül­da (5 ha) ja su­vi­ne näi­te­la­va. Selt­si­ma­ja jäi aga ehi­ta­ma­ta ilm­selt ra­ha­puu­du­se tõt­tu. Plat­sil pee­ti tu­le­tõr­jeõp­pu­si ja spor­di­võist­lu­si, seal asu­nud en­dist mõi­sa hei­na­küü­ni ka­su­ta­ti su­vi­sel ajal näi­te­män­gu­de eten­da­mi­seks. Selt­si­le kuu­lu­nud plats asus Ani­ja maan­tee ää­res, 1950. aas­ta­tel ehi­ta­ti sin­na nõndanimetatud te­ha­se söök­la.

Sa­mal aas­tal as­tus ühing Tu­le­tõr­je Lii­du liik­meks ja os­te­ti muu­si­ka­riis­tad 12 me­he­le. Ma­jan­du­saas­ta aruan­des on kir­jas, et tu­le­kah­ju kor­ral saab vett kae­vu­dest ja jõest, ho­bu­sed ja vank­rid ko­ha­li­kelt kü­lae­la­ni­kelt. Tu­le­kah­just an­ti tea­da kind­la sig­naa­li­ga. Sel­leks os­te­ti ta­lu­de­le väi­ke­sed pa­su­nad, mis te­gid üs­na kõ­va häält. Üks sel­li­ne an­ne­ta­ti Mat­si ta­lust Keh­ra muu­seu­mi­le. 1925. aas­tal ol­di kok­ku 5 juh­tu­mil 26 me­he­ga ja 50 m voo­li­ku­ga, õn­ne­tu­si ja sur­ma­juh­tu­meid kus­tu­ta­mi­sel pol­nud.

1926. aas­tal os­te­ti Jür­gens ja Ko käest 60 000 mar­ka maks­nud kä­sip­rits. Kok­ku oli ühin­gul ole­mas 3 kä­sip­rit­si. Kah­juks po­le õn­nes­tu­nud lei­da neist üht­ki fo­tot. Ma­jan­du­saas­ta aruan­des loe­ti üles selt­si­le kuu­lu­nud va­ra: 2 kok­ku­pan­da­vat ja 2 ha­ri­lik­ku re­de­lit, 1 vaat, voo­li­kuid kok­ku 39 meet­rit, 4 boots­haa­ki, 2 ämb­rit, 6 la­bi­dat. Ho­bu­seid ja mund­reid ei ol­nud, ka mit­te kiiv­reid. Pi­dev hä­da oli voo­li­ku­te nap­pus, mil­le üle kur­de­tak­se aruan­ne­tes igal aas­tal. Ko­man­do on ol­nud te­gev 8 juh­tu­mil, mil­lest 3 tu­le­kah­jud ja 5 õp­pu­sed. Osa­le­ti üle­rii­gi­lis­tel kor­jan­dus­tel, mi­da kor­ral­das Tu­le­tõr­je Liit. Kui liit tä­his­tas 1929. aas­tal oma 10. te­ge­vu­saas­tat, võt­tis sel­lest osa ka Keh­ra ühin­gu puhk­pil­lior­kes­ter, mi­da ju­ha­tas Er­nald Kii­sel.

1932. aas­tal esi­tas ühing oma 10. te­ge­vu­saas­ta pu­hul au­ta­sus­ta­mi­seks 6 meest, need olid: Gus­tav Gut­mann, Er­nald Kii­sel, Jo­han­nes Kran­feldt, Jo­han­nes Mühl­bach, Jo­han­nes Sch­meidt ja Ru­dolf Vi­kat. Selt­si 10. aas­ta­päev pee­ti 7. au­gus­til 1932 suu­re peo­ga.

1938. aas­ta ma­jan­du­saas­ta aru­an­ne on Ani­ja Val­la Va­ba­taht­li­ku Tu­le­tõr­jeü­hin­gu aruan­ne ehk muu­tu­nud oli ühin­gu ni­mi. Sa­mal aas­tal kin­kis Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ühin­gu­le uh­ke li­pu, mis õn­neks on häs­ti säi­li­nud ja kuu­lub Ees­ti Tu­le­tõr­je­muu­seu­mi­le. Liik­meid loe­ti siis kok­ku 278. Ju­ha­tu­se esi­mees oli val­la­va­nem Jo­han­nes Kal­lang, abie­si­mees ap­tee­ker Paul Ar­ras, lae­kur Keh­ra koo­li ju­ha­ta­ja Leo­pold Matt, va­ra­hoid­ja ta­lu­pe­re­mees Krist­jan Kuus­maa, sek­re­tär Eduard Väl­jak.

Re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni kuu­lu­sid kaup­mees Eu­gen Saa­lis­te, õpe­ta­ja Alf­red Koik ja töö­li­ne Alf­red Pää­su­ke. Tu­lu­de han­ki­mi­seks kor­ral­da­ti 19 pi­du, 1 kor­jan­dus ja 1 lo­te­rii. Kus­tu­tus- ja pääs­te­töid oli 1, väl­jas­pool oma piir­kon­da käi­dud Jä­ga­las suur­tü­ki­väe po­lü­goo­ni met­sa­põ­len­gul. Selt­sil oli ole­mas puhk­pil­le ja löök­riis­tu 18, 137 vor­mi­müt­si, 7 vööd, 40 ba­ret­ti, 22 käe­si­det.

Siis hak­kas aga kõik kii­res­ti muu­tu­ma. 1. ap­ril­lil 1939 jõus­tus uus val­la­pii­ri­de sea­dus. Üht­la­si sea­dus­ta­ti, et ühe val­la või lin­na pii­res võib ol­la vaid üks va­ba­taht­lik tu­le­tõr­jeü­hing. Lik­vi­dee­ri­ti ja üht­la­si lii­de­ti en­di­se Ala­ve­re val­la va­ba­taht­li­kud tu­le­tõr­jeü­hin­gud kõi­gi oma va­ra­de­ga, mil­le tu­le­mu­sel oli ühin­gus 1939. aas­ta lõ­puks üle 400 liik­me. Pä­rast sõ­da aga kee­lus­ta­ti kõik va­ra­se­mad selt­sid ja ühin­gud. Keh­ras jät­kas va­ba­taht­li­ku tu­le­tõr­je te­ge­vust tsel­lu­loo­si- ja pa­be­ri­vab­ri­ku va­ba­taht­lik tu­le­tõr­jeük­sus, mis oli nõu­ko­gu­de ajal lu­ba­tud.